Ma eeldan, et ma pole ainus, kelle Facebooki feed on ootamatult täitunud nunnude jõulupiltidega. Mkm, ma ei ole nii Grinch, et mind häiriks inimeste jõulumeeleolu ja -pildid, hoolimata sellest, et mul endal on konkreetselt NULL jõulumeeleolu (ilm ei aita ka kuidagi kaasa).
Ma pean silmas neid “my puzzles” fotosid.
Neid tekkis nagu seeni pärast vihma. Tutimütsiga, päkapikumütsiga, lumekuuliga, aurava kohvitassiga. Juuksed imeilusasti sätitud, näonahk veatu, kortsudest ja muudest iluvigadest pole haisugi. Huvitaval kombel on nende piltide jagajateks naised. Ma küll püüdsin natuke vaheldust tuua ja Dexterit tuunida, aga mingil põhjusel arvas äpp, et Dexterit sellist kaunist naist ei saa. Pani vaid südamega raami sisse.
Igatahes ma jäin mõtlema, et miks naised nii vaimustusse sellest äpist sattusid. Kas me peame end muidu nii koledaks? Kas me tahame end näha teistugusena kui me tegelikult oleme? Kas me tahame endale sisendada, et me oleksime samasugused kaunitarid nagu kõik need, kes kaunistavad veatu meigi ja soenguga ajakirjade kaasi, kui end niimoodi sätiks? Et meis on potentsiaali? Tahame me teiste heakskiitu? Positiivseid kommentaare? Laike? Mida? Miks me seda teeme?
Ja lihtsalt pulli pärast, kuna Dexteriga ei saanud vaheldust tuua nendesse nunnudesse piltidesse, otsustasin ma inimeste feedi teha katki oma ilustamata pildiga. Jumala eest, mitte sellepärast, et keegi ütleks, et aga see ongi ilu ja sa oled loomulik või mis iganes blaablaablaaa see on, mida väsinud ilmega keskealistele viisakusest öeldakse. Puhtalt nalja pärast. Vaatasin telekat, skrollisin samal ajal Facebookis, ette viskas ühe järjekordse “my puzzles” pildi ja tegin suvalise selfie. Marek veel pööritas kõrvalt silmi ja küsis kui vana ma olen, et ma selliseid asju teen. No näed, kohe 43 ja ikka pole mõistust peas.
Ega ma ei tea, kas teised said aru, mis pilti ma järgi tegin. Aga see polegi oluline. Mind pani mõtlema Meelise kommentaar. Olgu siinkohal öeldud, et tema asemel oleks võinud olla ka Mari, Jaanus, Pille, Jüri, kes iganes sellist nüanssi või fakti teadis ja jagas. Faktina. Ehk siis, et “Instagram ja TikTok ntx nõuavad erinevat sisu. IG ilus ja perfeknte, TikTok jällegi lihtne ja ehe. Seega sa oled TikToki materjal.”
Ma olen üsna aktiivne instagrami kasutaja, aga sain ühe lausega teada, et mul poleks lootustki seal nö keegi olla, sest ma olen IG jaoks lihtsalt ja otse öeldes liiga kole. Mis vastab ka tõele. Kas ma viitsin (oskan) end meikida? Kas mu juuksed on sätitud? Kas mu outfitid valitud nii, et viimne detail oleks paigas? Kas ma oskan valida poose? Kas mul on laitmatu figuur? Vastus nendele kõikidele küsimustele on “ei”. Kui võrrandisse lisada ka see, et ma olen totaalselt ebafotogeeniline ja ei tunne end ühegi pildistamise ajal mugavalt, siis mida sa hing ootadki. Pane mulle kõrvale kõik need ilusad inimesed ja pole ime, et ma “ei levi”. Olgu, olgu, mul ei ole ka teab mis kaasahaarava siuga konto ja natuke liialdan kõige sellega siin, aga kas pole veider mõelda, et ühe sotsiaalmeedia algoritm valib, kes on ilus ja kes mitte.
Kas see pole lihtsalt totaalselt jabur? Selles mõttes, et ma absoluutselt ei hinda seda “ilustamata päriselu” pesemata ja triikimata pesuhunnikute ja väljaveninud t-särkidega, mu jaoks see jätkuvalt pole “päriselu”, vaid lohakus ja laiskus, aga kes on need inimesed, kes tahavad näha vaid perfektset ja ilusat. Ja jällegi. ärge arvake, et “IG jaoks liiga kole keskealine” on kade ilusate inimeste peale. Mkm, ma ise jälgin ka mõnda väga ilusat ja perfektset kontot (Grete Griffin ja Isabellagh nt), aga et ma vaid sellist sisu tahaks näha…See oleks ju liiga igav ja üksluine?
Huvitav ja jabur on see sotsmeedia maailm.