Lugu sellest, kuidas üks asi viis teiseni ja nutmise asemel hoopis rõõmust lakke tahtsin hüpata

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et laupäeval helistas mulle mures emme ja küsis, mis Idaga juhtus. Vaatasin tuppa, kus Ida midagi joonistas-kleepis ja mõtlesin, et nagu midagi ei oleks tohtinud juhtunud olla. Aga tundes Ida draamageeni, siis mõtlesin, et ehk on vildikad tühjad või mõni muu samas suuruses häda juhtunud, et … Continue reading Lugu sellest, kuidas üks asi viis teiseni ja nutmise asemel hoopis rõõmust lakke tahtsin hüpata

Lugu sellest, kuidas ma alla tahtsin anda ja lihtsalt nutta

See on üks selline lugu, kust ma ei teagi, kust pihta hakata. See on üks selline lugu, kus ma lubasin endale, et never again. See on üks selline lugu, kus ma mingil hetkel tundsin, et tahaks lihtsalt alla anda, See on üks selline lugu, kus ma tundsin, et mul on tugevamaid vererõhu rohtusid vaja. See … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma alla tahtsin anda ja lihtsalt nutta

Lugu sellest, kuidas ATH ja (sisesta siia sobiv) käitumishäirega sõbrannad peaaegu lennukist maha jäid

Selle postituse pealkiri võiks olla ka "Lugu sellest, kuidas Eveliis püksirihma, kammi ja krediitkaardita reisile läks" või "Lugu sellest, kuidas Eveliisi kannatus proovile pandi". Sellel postitusel võiks olla mitu pealkirja. Aga käiku läks see, mis läks. Sest kui kui panna võrrandisse ATH, obsessiiv-kompulsiivne käitumishäire, sõbrannad, fakt, et ma vihkan nii ootamist kui hilinemist, siis võib … Continue reading Lugu sellest, kuidas ATH ja (sisesta siia sobiv) käitumishäirega sõbrannad peaaegu lennukist maha jäid

Knut

Puhkuse ajal sain ma ka kurva uudise, et ka teine minu Norra host-isadest oli läinud üle lillesilla. Muidugi soliidses vanuses - 90aastaselt, kuid see ei tähenda, et kurvaks ei teinud. Ma mäletan kui mulle räägiti, et ta on fylkesmann ja nii karm ning kuidas ma kartsin tema ja Kari juurde elama minna, aga tegelikkuses oli … Continue reading Knut

Kõike, mida ma pean teadma veidratest hobidest, seriaalidest ja inimestest, nägin ma ühel õhtul televiisorist

Jumal hoidku, et ühe õhtu jooksul on telekast võimalik näha nii palju halbu saateid! Ja ma ei räägi isegi Eesti reality´test, kuigi need viimasel ajal uudiskünnise ületanud tõsielusarjad on juba vaatamatagi maailma kõige halvemad (või vähemalt halvimate seas). Ma ausalt ei mäletanudki, et Norra telekanalid ka täieliku saasta täis on. Muidugi võib juhtuda, et kolmapäev, … Continue reading Kõike, mida ma pean teadma veidratest hobidest, seriaalidest ja inimestest, nägin ma ühel õhtul televiisorist

Trondheim

Eile Trondheimi jõudes mõtlesin ma, et oh, siin linnas polegi väga palju käinud, kuid juba järgmisel hetkel tuli mulle meelde, et see on alatu vale. Lisaks Oslole ja Lillehammerile on just Trondheim see Norra linn, kus ma olen kõige rohkem käinud. Naljakas, kui mõelda, et ma ei tunne siin linnas mitte kedagi. Okei, üks kunagine … Continue reading Trondheim

Lugu sellest, kuidas påske igatsus peale tuli

Helistasin hommikul ühele Norra kliendile. Tean küll, et munapühad ja värki, aga siiski mõtlesin, et noh proovin, et ametlikult ju pole veel punased päevad. Küsin siis viisakalt kliendilt, et ega sa juba ei puhka. „Juba?“ küsis ta imestunult, võib olla isegi veidi ärritunult. „Enamus inimesi on juba reedest puhkusel, ma olen tagasi 20.04, helista mulle … Continue reading Lugu sellest, kuidas påske igatsus peale tuli

Kas karud saavad autosse sisse? Aga jääkarud?

Emme sünnipäeva puhul natuke vana aja lugusid ja seiklusi. I osa Ôhtul pidime me kohtuma Britti ja Camillaga. Me leppisime kokku, et saame kokku 16:45 Nasjonalteateri ees. Poleks olnud probleemi. KUI mina poleks otsustanud, et enne seda pean ma kindlasti uudistama ära Maaemo restorani ja Oslo ummikus ei ole kümne minutiga kaks kilomeetrit ja parkimiskoha … Continue reading Kas karud saavad autosse sisse? Aga jääkarud?

«Niikaua kui ma mäletan, on mul alati olnud ärevus, mida väljendan kunstis. Ilma ärevuse ja vaimse haiguseta oleksin nagu tüürita laev.»

Edvard Munch on üks minu lemmikkunstnikke. Ma ei saa temast kunagi küll ja igal võimalikul hetkel olen ma käinud Oslos Munchi-muuseumis. Isegi Ida olen jõudnud sinna viia, kuigi ta siis vist oli alles 1,5-aastane ning kunsti vist suurt hinnata ei osanud. Nüüd ehitati Oslosse uus ja uhke Munchi muuseum. Ma teadsin, et see avatakse aasta … Continue reading «Niikaua kui ma mäletan, on mul alati olnud ärevus, mida väljendan kunstis. Ilma ärevuse ja vaimse haiguseta oleksin nagu tüürita laev.»