Kui te küsite minult, mis olid minu lapsepõlve lemmikraamatud, siis lisaks Astrid Lindgreni raamatutele tulevad mulle esimesena meelde näiteks "Trips, Traps, Trull", "Veel üks Lotte", "Sõnni-Siim"...nimekiri jätkuks, aga nendest kolmest näitest piisab, et kirjutada sellest, mis mul mõnda aega juba peas mõlgub. Kunagi ammu kutsuti mind raamatukogusse lastehommikule lastele ette lugema, paluti valida üks oma … Continue reading Kas raamatutel ongi ikka “parim enne” olema?
Britt Ida Loviisa
Sellepärast mulle tegelikult ei meeldigi kui lapsele raha kingitakse
Ida sünnipäevadega on nüüd selleks aastaks kõik. Püha issand jumal, kui väsitav tegelikult on see lapse sünnipäeva pidamine. Ja kulukas. Hoolimata sellest, etmeie sünnipäevade pidamised on ikka üsna tagasihoidlikud. Ei ole Lottesid või Nublut või jumal teab, mis hetkel 10aastaste seas popp on. Ega ei ole ka jääskulptuure, tsirkuseartiste. Oli meeleolukas lastepidu Ääsmäe külakeskuses koos … Continue reading Sellepärast mulle tegelikult ei meeldigi kui lapsele raha kingitakse
Harjumaal eraldavad vanemad laste suvisteks tegevusteks sadu eurosid, paljudel Lõuna-Eesti vanematel selle jaoks raha ei jagu
Viisin nädalavahetusel Ida Pärnusse laagrisse ja mõtlesin, et näe jälle üks tore lisakulu, et pole üldse ime, et paljud vanemad ei saa oma lastele laagreid lubada. Lööd kõik laagrimaksumused, lisakulud ja taskuraha kokku ning ega ei saa öelda, et väikene summa tuleks. Igaks juhuks ütlen ma ette ära, et ma absoluutselt ei ütle midagi selle … Continue reading Harjumaal eraldavad vanemad laste suvisteks tegevusteks sadu eurosid, paljudel Lõuna-Eesti vanematel selle jaoks raha ei jagu
Soccermom vaibs
Eelmisel neljapäeval mõtlesin ma õhtul veini avada, et tähistada seda, et Idal sai teatrikool selleks aastaks läbi. Mitte et mulle teatrikool ei meeldiks, aga tundsin, et halleluuja, tervelt septembrikuuni ei pea ma logistika peale mõtlema ja saan lihtsalt vahelduseks ka oma elu elada. Boy was I wrong! Seda sama postitust kirjutan ma hetkel - pühapäeval … Continue reading Soccermom vaibs
Lugu sellest, kuidas ma nii vihastasin, et mul tuli kõrvadest auru
Alles paar nädalat tagasi kiitlesin ma sugulasele, et näed, pole enam üldse Idaga tülisid olnud ja siis kui tal mõnikord ikka pahandusi juhtub, siis ma isegi enam ei vihasta, vaid pigem tunnen talle kaasa, et ta end pärast kehvasti tunneb ja püüan teda lohutada. Sugulane ütles ka, et see on selline äge level, kus tunned … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma nii vihastasin, et mul tuli kõrvadest auru
Mis värk on?
Mul on üks väga teatrilembene sõbranna. Okei, valetan. Mul on vist kõik sõbrannad sellised, kes vähemalt korra nädalas teatris käivad. Vaid mina olen see, kes arvab, et on teatrilembene, aga tegelikult käisin ma teatris...aa oot, vähem kui kuu aega tagasi. Samas mu sõbrannadega võrreldes see ongi ammu. Igatahes käisin ma selle sõbrannaga teatris ja järgmisel … Continue reading Mis värk on?
Lugu sellest, kuidas ma plaane tegin
Võiksin selle postituse lühidalt kokku võtta ja lisada vaid, et kõik läks ikka nii nagu pidi, aga ma teen natukene pikemalt. Nagu te ehk teate, siis eile üritasin ma leida kedagi, kes minu ja Ida asemel Estoniasse läheks balletti vaatama. Kuidagi tuli mõte, et pole ammu kusagil käinud, et teeks midagi vahvat koos ja kuna … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma plaane tegin
Minu õudusunenägu sai teoks
Eelmise postituse valguses pean ma alustama sellest, et ma kindlasti ei arva, et kõik jõulukingid peaks olema isetehtud. Soovitan kiigata @lovirahu instagrami kontole, ta just kirjutab seal ka jõulukinkidest. Ehk siis olen sama meelt, et tunne oma publikut ja ära tunne hinnasurvet. Mulle tuli praegu meelde, et paar aastat tagasi Ida tahtis jõuluvanalt mingit järjekordset … Continue reading Minu õudusunenägu sai teoks
Lugu sellest, kuidas Marek end jalgpalliga tagasi elutuppa nihverdas
Et kõik ausalt ära rääkida pean ma üldsegi alustama sellest, mis teemasse ei puutu. Oke tahaks maha lüüa. Marek ei ole kunagi eriline jalkafänn olnud, mingid finaalmängud on ilmselt ära vaadanud, aga need ei kesta 78 aastat ja nii olen ma need üle elanud nii, et pole nagu tähelegi pannud. Nüüd aga samal ajal kui … Continue reading Lugu sellest, kuidas Marek end jalgpalliga tagasi elutuppa nihverdas
Kas mina olengi see oma küla “joodik-emme”?
Mul on mingid oma «lapsepõlvetraumad”. Kellel ei oleks, eks. Aga olles kasvanud üles ajal, mil pooled asjad, mis võisid juhtuda, oli häbi tipp, siis olen need kenasti endaga täiskasvanu ellu kaasa kandnud. Võibolla on need sellised pisiasjad, millele suurem osa inimesi ei mõtlegi, aga minul on need taagana kaasas. Alustame sellest, et emme ajas mind … Continue reading Kas mina olengi see oma küla “joodik-emme”?