"Pere ja Kodus" ilmus hiljuti artikkel sellest, kas lapsi peaks/võiks ööseks külla lubama. Kui aus olla, siis selle artikli kommentaarid ja teiste vanemate arvamused sellel teemal tulid mulle üllatusena. Selles mõttes, et kui paljudel vanematel oli väga jäik seisukoht, et ööseks sõbra/sõbranna juurde jääda ei ole okei. Päris palju oli sarnases stiilis kommentaare: " Ega ei … Continue reading Igal lapsel on oma kodu ja oma voodi.Ei mingit sõbranna juures olemist.
lapsepõlv
“Ime mu keelt” ehk minu lapsepõlvelugu lasteahistajast
Päris veider hüpe lõbusatest peohetkedest hoopis tõsisematesse teemadesse, aga täna hommikul uudiseid lugedes tuli see lugu meelde. Ma ei ole kindel, aga võib olla ma olen seda teemat põgusalt ka varem blogis puudutanud, ent igal juhul on see selline lugu, mille jagamisse ma olen suhtunud teatava reservatsiooniga. Ma ei tea, kas seda saab nimetada häbiks … Continue reading “Ime mu keelt” ehk minu lapsepõlvelugu lasteahistajast
Üheksa-aastaste draamad
Kohe alustuseks ütlen igaks juhuks, et siin postituses ei süüdista ma kedagi ega räägi ka kellestki konkreetselt. Samuti saan ma aru, et kõik need koolikiusamise ja muude draamade episoodid on alles algus, ses mõttes, et ma saan aru, et need ei ole esimene ja ainus kord. Kahjuks ongi osa koolilapse ja koolilapse vanema argielust. Teema, … Continue reading Üheksa-aastaste draamad
Millal siis minuga midagi nihu läks ehk keerukam kui keskmine ATH
Perekoolis on vahva teema, mis algas sellest, et kirjutati äriitavatest anglitsismidest, aga nii nagu seal foorumis ikka, siis teema kaldub mujale ning lõpuks jäävad omavahel kaklema paar inimest. Huvitav fenomen iseenesest. Mida see annab, et püüad anonüümselt suvalises foorumis suvalisele võõrale tõestada, et sul on õigus? Hetkel käib siis kaklus sõna "nihu" pärast. Kes ütleb, … Continue reading Millal siis minuga midagi nihu läks ehk keerukam kui keskmine ATH
Kas mina olengi see oma küla “joodik-emme”?
Mul on mingid oma «lapsepõlvetraumad”. Kellel ei oleks, eks. Aga olles kasvanud üles ajal, mil pooled asjad, mis võisid juhtuda, oli häbi tipp, siis olen need kenasti endaga täiskasvanu ellu kaasa kandnud. Võibolla on need sellised pisiasjad, millele suurem osa inimesi ei mõtlegi, aga minul on need taagana kaasas. Alustame sellest, et emme ajas mind … Continue reading Kas mina olengi see oma küla “joodik-emme”?
Kas ma ainult sinuga kaheksesi võiks kuhugi minna?
Ma ei tea, kas see kõlab nüüd valesti, aga mul sai korraga inimeste limiit täis. Selles mõttes, et ma tundsin eile, et ma ei viitsi enam korraks kellegagi arvestada. Suvi on lühike, tegemisi palju, inimesi palju, jutte palju ja nüüd kui tööelu uuesti hooga pihta algas, tunnen ma, et tahaks natukene nädalavahetuseti rahu. Jah, see … Continue reading Kas ma ainult sinuga kaheksesi võiks kuhugi minna?
Kas teil võisid lapsena külalised käia?
Teate, mõnikord on nii veider mõelda, et veel aastaid tagasi ei oleks ma isegi oma kõige pöörasemas unenäos ette kujutanud, et meil on maja pidevalt lapsi täis, et see ei sega mind (noh suures pildis) ja mis kõige hullem -ma saan nende haldamisega hakkama. Või noh ma ei tea kui palju seda haldamiseks saab nimetada, … Continue reading Kas teil võisid lapsena külalised käia?
Kanamaja lõhn
Ilmselt on meil kõigil olemas lõhnad, mida me mäletame ka aastaid hiljem. Osadele lõhnadele suudame me täiskasvanuna juurde panna tähenduse. Näiteks mäletan ma oma vanaema naabrite köögi lõhna. See oli kirbe lõhn. Alles aastaid hiljem täiskasvanuna sain ma aru, et see oli peo käigus vakstule läinud viina ja pesukaltsuga puhtaks pestud vakstu lõhn. Teine lõhn, … Continue reading Kanamaja lõhn
Vaata kööki ja tädi Helju tuli meelde
Kas te mäletate sellist saadet nagu "Vaata kööki"? See, kus Lilian Kosenkranius istus, sallike kaelas ja prillid ees laua taga, ja jagas retspete, õpetas nõusid kasutama ja etiketti. Kui ei mäleta, siis soovitan vaadata siit, ja kui mäletate, siis soovitan ikka vaadata, nii lahe nostalgia. Hiljuti oli mingi saade, kus sellest saatest ka räägiti ja … Continue reading Vaata kööki ja tädi Helju tuli meelde
Ärge kappi pange, hakake kohe kasutama!
Võimalik, et te mõtlete, et no mis nendes täiesti tavalistes Max Mara saabastes erilist on. Või et mis mul viga on, et nendest nii suure numbri teen. Tegelikult ei olegi asi niivõrd saabastes endis, kuivõrd selles, et nad meenutavad mulle lapsepõlve, toovad kokku mingid mälestused ja neil on omamoodu lugu rääkida. Et kõik ausalt ära … Continue reading Ärge kappi pange, hakake kohe kasutama!