Käsi südamel, mul on ATH diagnoosidest kõrini. Mul on ka depressioonidest kõrini. Aga see ei tähenda sugugi, et ma seda häiret ja haigust ei mõistaks. Olen alati mõistnud, ei ütle inimesele, kel mure, et kuule, viitsid, tee meile teene ja kao ära, oma valik, et haige oled. Ja olles ise siiski haige olnud (võib valetan … Continue reading Tagasi ATH rongile*
depressioon
Kas see on tagasihiiliv depressioon?
Ma olen end pikka aega megahästi tundnud. Ja olen endamisi uhkust tundnud, et depressiooni niimoodi seljatada suutsin. Samas ei ole see mind otseselt imestama pannud, sest mul ei ole mitte mingit põhjust, mis võiks depressiooni tekitada. Kõik on tundunud olevat hästi. Muidugi on aegajalt pisikesi pingeid, tülisid ja muresid, aga suures pildis pole need midagi … Continue reading Kas see on tagasihiiliv depressioon?
Päriselt, uus inimhingede asjatundja ja nõuandja?
Nägin (st sõbrannad jagasid)nädalavahetusel põgusalt, kuidas uus inimhingede asjatundja ja ekspert rääkis TikTokis, et depressiooni pole olemas, see on inimese enda valik ja üldse kui tahad ära minna, siis mine metsa ja poo end üles. Mul ei olnud tol hetkel aega süveneda, ma olin teadupärast hõivatud sauna kütmisega, aga täna kui silma hakkas kommentaar, et … Continue reading Päriselt, uus inimhingede asjatundja ja nõuandja?
Kuu ilma antidepressantideta
Kui kaua te mind tunnete? Tõenäoliselt olen ma poole sellest ajast/terve selle aja tegelenud depressiooniraviga ja elanud antidepressantidega. Ma olin selle aasta alguses peaaegu arvamas, et saan ilma hakkama, aga siis tuli suvel tagasilöök ärevushäire näol ja jätkasin rohtude krõbistamist. Appike, ma panin just nüüd tähele, et kirjutasin "krõbistamist", mulle üldse ei meeldi see sõna … Continue reading Kuu ilma antidepressantideta
A milleks sulle veel puhkus?
Ilusad ilmad. Päike paistab. Kodukontor. Edasi-tagasi ei pea sõitma. Ida ei helista 9679 korda kui ma sekundiga tal järel ei ole. Üks päev helistas ta mulle, et tulgu ma järgi. Ütlesin, et olen tööl, aga et okei, hakkan tulema. "Läheb pool tundi," ütlesin ma. "Mida? POOL TUNDI, mingi Rootsis oled vä?" tuli vastuseks. Aga praegu … Continue reading A milleks sulle veel puhkus?
Mis haigus mind siis vaevab?
Teate kui veider on olla haige kui otseselt nagu haige ei ole. Lihtsalt vana inimene olen, ealiste iseärasustega. Issand, see kõlas praegu nagu mul oleks menopaus. Ei ole. Ei ole ka külmetus, ei ole ka koroona (kahest korrast siiski piisas) või oot, siiski nagu on ka. Ehk siis tegelikult ei tea ma ise ka, mis … Continue reading Mis haigus mind siis vaevab?
Aga kui ei prooviks iga päev olla parem-parim versioon endast?
Meil on sõbrannadega messengeris chat, kus me igapäevaselt jutustame. Räägimegi kõigest alates mootorratastest ja austritest kuni Kroonika uudiste ning suunamudijateni. Et kui midagi silma jääb, siis arutame seal omavahel, mida üks või teine arvab. Kusjuures me väga tihti jääme eriarvamusele ja see on just see, mis mulle meeldib. Ei pea alati kõik asjadest ühtemoodi aru … Continue reading Aga kui ei prooviks iga päev olla parem-parim versioon endast?
Depressioon vol 1000
Ma pean vabandust paluma. Et olen olnud sõnumitele kehv vastaja. Peale toda Pere ja Kodu usutlust, kus natukene avasime tagamaid, mida depressioon meie eluga tegelikult tegi, sain ma mitmeid sõnumeid ja lubasin endale ka, et vastan homme, aga homsest sai ülehomme ja nii edasi. Oli selline kiire periood ja hiljem kui hakkasin otsima, et kes … Continue reading Depressioon vol 1000
Cancelled?
Mul on natuke paha tunne. Ma olen täiesti nõus selle arvamusartikliga, mis võtab olukorra soliidselt ja viisakalt kokku ning ma olen absoluutselt nõus ka nende teiste arvamusavaldustega, mis taunivad valetamist ja vassimist, aga mitte sellest ei taha ma rääkida. Ma tahan rääkida iseendast. Ma olen teinud halbu otsuseid ja saanud selle eest mitte vähe sugeda, … Continue reading Cancelled?
Elu kui seebiooper ehk viis aastat hiljem
Täna hommikul peeglisse vaadates viis mu mälu mind 2016.aastasse. Ma mõtlesin tagasi tollele minale ja mulle tundus korraga ebaloogiline, et see naine, kes vaatab mulle peeglist otsa täna, on see sama "merepõhja vajunud metspart", kes ma olin viis aastat tagasi. Jäin lappama oma vanu postitusi, et meenutada, milline oli too Eveliis ja leidsin muuhulgas ka … Continue reading Elu kui seebiooper ehk viis aastat hiljem