Juba paljas mõte sellest, et pean hommikul arstile minema, tekitas mul vastikustunnet. Peast käis läbi mõte, et helistan lihtsalt ja ütlen, et ma ei tule, sest teada on, et arst ju niikuinii ei kuula. Mida ma siis lähen sinna rääkima üldse ja aega raiskama. Aga kohale ma siiski läksin ja nii nagu arvata oli, siis … Continue reading Appi, kui õudne on selle arsti juures käia
Author: Eveliis
Igal lapsel on oma kodu ja oma voodi.Ei mingit sõbranna juures olemist.
"Pere ja Kodus" ilmus hiljuti artikkel sellest, kas lapsi peaks/võiks ööseks külla lubama. Kui aus olla, siis selle artikli kommentaarid ja teiste vanemate arvamused sellel teemal tulid mulle üllatusena. Selles mõttes, et kui paljudel vanematel oli väga jäik seisukoht, et ööseks sõbra/sõbranna juurde jääda ei ole okei. Päris palju oli sarnases stiilis kommentaare: " Ega ei … Continue reading Igal lapsel on oma kodu ja oma voodi.Ei mingit sõbranna juures olemist.
A mis siis edasi?
Ma tundsin eile, et pean instagramis aru andma oma haiguse/mitte haiguse kohta, aga siis mõtlesin, miks ma seda teen. Kellele? Neid, keda huvitab päriselt, teavad niikuinii, kuidas lood. Need, kellega peaks sel teemal rääkima, teavad ka niikuinii. Ja need, kes tahavad leida põhjusi mu kallal närida, leiavad seda niikuinii. Seega, las jääb. Aga mul endal … Continue reading A mis siis edasi?
Valel ajal vales kohas
Meid ootab reedel ees meeleolukas merereis Pranglisse ja kuna lubab korralikku tuult, siis tuli mulle meelde, kuidas ma esimest ja viimast korda end ära lasin rääkida ning sain kustumatu mälestuse Keri saarele minekust. Tuli kohe soov seda 2012 aasta kogemust jagada uuesti. Nii nagu juba kolmel järjestikusel aastal ühel augustikuu nädalavahetusel tavaks on saanud, vōtsime … Continue reading Valel ajal vales kohas
Kas elutoa- või magamistoavanem?
Ega ma poleks teadnudki, et sellised vanemate tüübid olemas on kui Mallukas poleks kirjutanud sellest. Öelge veel, et blogide lugemine pole hariv. Nali, muidugi oleks ma ka ilma selle teadmiseta edasi elanud rahulikult, aga väga huvitav oli ja loomulikult pani see mind ka mõtlema. Mina olen siis 100% elutoavanem. Mulle ei ole kunagi meeldinud lasteasjad … Continue reading Kas elutoa- või magamistoavanem?
Kas teie oskate valmi kirjutada?
Mina ei oska. Ometi ma seda eile tegin, sest kolmanda klassi eesti keeles just seda vaja kirjutada on. Ma olen terve elu palju lugenud ja palju kirjutanud. Koolis olin ma alati see, kes rõõmust plaksutas kui oli kirjandi kirjutamise aeg. Aga kui ma paar päeva tagasi lugesin e-koolist, et Idal on kodune ülesanne valmi kirjutamine, … Continue reading Kas teie oskate valmi kirjutada?
Entsefaliit?
Igaks juhuks ütlen ma kohe alguses ära, et ma ise arvan, et mul muidugi entsefaliiti ei ole, aga täna käisin ma siiski uut vereproovi andmas. Natuke teeb olukord mulle isegi nalja. Noh et kui augustis peavalud ja halb enesetunne pihta hakkas, siis hea, et arst ei naernud mu üle ja kuigi ta välja seda otseselt … Continue reading Entsefaliit?
Lugu sellest, kuidas ma ise netiperverdiga suhtlesin
Mõnikord tuleb ikka ette, et võõrad inimesed kirjutavad mulle instagramis (harvem ka facebookis). Tegelikult võiks ju lausa öelda, et ma suhtlen instagramis inimestega, keda ma päriselus ei tunne, aga natukene nagu on tekkinud juba selline tunne, et tegu on tuttavatega. Inimesed avaldavad oma arvamust minu storyde ja postituste peale ja see on tore. Alustan igaks … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma ise netiperverdiga suhtlesin
Mallu, sul on mune seda kajastada ehk inimeste haiglane janu klatši järele
Mul ei tulnud eile öösel und ja nii nagu sellistel puhkudel ikka skrollin ma telefonis ringi. Ma tean, et see ei ole hea mõte ja targem oleks, kas lugeda raamatut või minna vaadata telekat, aga no ma juba olen selline laisk, et telefonis absurdsete videote ja lollakate uudiste skrollimine tundub lihtsama vastupanu tee. Aga ausalt, … Continue reading Mallu, sul on mune seda kajastada ehk inimeste haiglane janu klatši järele
Kuidas mul päriselt läheb?
Puukborrelioos on päriselt üks selline haigus, mida ma alati kartnud olen. Sest nii palju jubedaid lugusid on selle haigusega kaasas käinud, ajakirjandusest olen lugenud õuduslugusid ja kahjuks ka sõpradelt-tuttavatelt olen kuulnud hirmutavaid lugusid. Omamoodi veider, et ma olen seda haigust alati kartnud, aga pidanud seda samas millekski, mis mind ju küll ei taba. Kuniks siis … Continue reading Kuidas mul päriselt läheb?