Meid ootab reedel ees meeleolukas merereis Pranglisse ja kuna lubab korralikku tuult, siis tuli mulle meelde, kuidas ma esimest ja viimast korda end ära lasin rääkida ning sain kustumatu mälestuse Keri saarele minekust. Tuli kohe soov seda 2012 aasta kogemust jagada uuesti. Nii nagu juba kolmel järjestikusel aastal ühel augustikuu nädalavahetusel tavaks on saanud, vōtsime … Continue reading Valel ajal vales kohas
vana aja lood
Kuidas me Hugoga THE Maiki sünnipäevale läksime
Kuna ma olen teada-tuntud halb sõbranna, kes viimased paar aastat pea kuhugi jõudnud pole ning varsti ilmselt ka pooli oma sõbrannasid ära ei tunne, siis ma jagan üht vana lugu ajast, mil ma veel ikka jõudsin. Nagu näha siis ka minulikult ringiga, aga jõudsin. Võib olla kunagi ma hakkan uuesti jõudma. Seniks virtuaalselt palju õnne, … Continue reading Kuidas me Hugoga THE Maiki sünnipäevale läksime
Vana aja asjad
Tegelikult ei taha üldse negatiivne olla. Isegi kui meeleolu on veidike negatiivne. Aga seda on ennegi juhtunud ja küll see lõpuks üle läheb. Ennegi ette tulnud ja üle elatud. Mis siis seekord peaks teisiti olema. Ühesõnaga. Saab hakkama. Eile jäin vaatama neid vanu pilte, mida emme juures lappasime eelmise aasta lõpus ja teate tuju läks … Continue reading Vana aja asjad
Memme musi
Täpselt enam ei mäleta, miks ja kuidas meil emmega tulid jutuks nö vana aja lasteraamatud. Tema lemmikraamatud. Minu lemmikraamatud. Mul oli neid palju. Praegu on ka raamaturiilis olemas. "Lehmaga mere ääres", "Kartul, lehm ja kosmonaut", "Trips, Traps, Trull", "Sõnni-Siim". Viimast püüdsin mõned aastad tagasi Idale lugeda, aga ilmselt oligi selline vana aja raamat, mis teda … Continue reading Memme musi
Automaatvastaja
Vaatasin paar päeva tagasi üht vanemat filmi, kus inimene koju tulles suhteliselt esimese asjana kõndis automaatvastaja juurde, et kuulda, kes helistanud on. Meil ei ole peres kunagi automaatvastajat olnud ja mäletan, kuidas ma lapsena kadestasin neid, kellel oli. See tundus nii uhke värk. Aga ma olin leidlik laps. Ma mängisin ise automaatvastajat. Jah, te lugesite … Continue reading Automaatvastaja
Pekingi kana, tätoveeringud ja hirm
Et kõik ausalt ära rääkida tuleb minna tagasi alloleva pildi tegemise aega ehk aastasse 2001, mil ma olin saanud stipendiumi Oslo ülikooli ja elasin kolm kuud Oslos koos oma host-õega Rotary vahetusõpilasaastast. Me olime mõlemad 20-aastased. Te ju mäletate, mida see vanus tähendab? Pidusid, rumalaid otsuseid, veel pidusid ja veel rumalaid otsuseid. Üks neist on … Continue reading Pekingi kana, tätoveeringud ja hirm
Diggi-loo diggi-ley alla tittar på mig
Sattusin eile "Sangareid" vaatama. Olen seda filmi küll 628356 korda näinud, aga ikka vaatan uuesti, sest - hahhh, kõlan nagu "Voimix´i" reklaam - lapsepõlv tuleb meelde. Päriselt. Ma mäletan jumalast hästi, et meil olid kodus ilusad punased suusasaapad ja ma kogu aeg mõtlesin, et kui saaks selle otsa kuidagi ära lõigata, saaks vinged tennised. Ma … Continue reading Diggi-loo diggi-ley alla tittar på mig
„Käisin siin, teid ei olnud kodus. Ootasin natuke, aga tulen siis teinekord.”
Tänane ajastagasirännak on jällegi inspireeritud "Vikerraadiost", seekord intervjuust Argo Aadliga, kus ta rääkis oma meenutustest üheksakümnedatest, et kui palju veidraid asju oli. Näiteks see, et jooksumaratonil sai ta auhinnaks telefonikataloogi ja selleks ajaks kui nad kaks aastat hiljem telefoni said (peale 20 aastat järjekorras) oli kataloog tal peas, sest see oli nii põnev lehitsemine olnud. … Continue reading „Käisin siin, teid ei olnud kodus. Ootasin natuke, aga tulen siis teinekord.”
Sest see tee algas siit, mis mind ellu kord viis
"Ma olen võimlas ja vaatan vilistlaste korvpalli," vastab mu onu kui talle helistan, et enne kooli ekskursiooni kokku saada. Jah, kogu minu pere on käinud selles koolis, vanaema käis Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis onu ja ema Tartu 3. keskkoolis, mina alustasin 3.keskkoolis ja lõpetasin Raatuse Gümnaasiumi, isegi vaata, et natuke kahju, et pole kedagi Raatuse kooli … Continue reading Sest see tee algas siit, mis mind ellu kord viis
Kas muinasjutuline jõuluaeg on võimalik + KINGILOOS
Kui te minult küsiksite, mida minu jaoks tähendavad jõulud, siis enne kui ma jõuan vastuseni, olge valmis romaaniks, sest majõuan teile jutustada muinasjutulisest jõulust Haugenis. See mälestus on mul niivõrd südames, et ma mäletan iga pisematki detaili, iga lõhna, nii nagu oleks see toimunud alles. Haugeni jõulud on minu jaoks jõulude sünonüüm - soe, südamlik … Continue reading Kas muinasjutuline jõuluaeg on võimalik + KINGILOOS