Kui eelmises postituses tõin mõned oma hirmud välja, siis praegu tuli meelde, st mulle tuletati meelde mu suurim hirm. Ma mäletan häguselt aega kui ma hommikuti ärgates vaatasin "Terevisiooni", tõmbasin end nii öelda hommikuks käima, jõin hommikukohvi, kuulasin uudiseid ja läksin päevale vastu. "Terevisiooni" ei ole ma näinud nii umbes seitse aastat, ma isegi ei … Continue reading Mirtel Pohla hirm
lapsed
Kas iga hirmuga tuleb kohe psühholoogi juurde minna?
Mulle tundub, et mõnikord me unustame ära, et kõik inimesed ei ole ühesugused. Meile meeldivad erinevad asjad, me kardame erinevaid asju, kõikide hirmude taga ei ole ka alati sügava jälje jätnud lapsepõlvetrauma. Mitte et ma oleks ekspert, aga mulle tundub, et mõned hirmud võivad olla ka irratsionaalsed. Mina kartsin lapsena, et voodi alt tuleb koll, … Continue reading Kas iga hirmuga tuleb kohe psühholoogi juurde minna?
Kas teil võisid lapsena külalised käia?
Teate, mõnikord on nii veider mõelda, et veel aastaid tagasi ei oleks ma isegi oma kõige pöörasemas unenäos ette kujutanud, et meil on maja pidevalt lapsi täis, et see ei sega mind (noh suures pildis) ja mis kõige hullem -ma saan nende haldamisega hakkama. Või noh ma ei tea kui palju seda haldamiseks saab nimetada, … Continue reading Kas teil võisid lapsena külalised käia?
“Sure ära!”
Seda, et Eesti on noorte enesetappude ja vaimsete probleemide tõttu maailmas esirinnas teame vist me kõik. Selle üle on mul ka hea meel, et enesetapu teinud noorte vanemad jagavad oma lugusid, sest see võib päästa mõne noore elu. Küll aga olen ma mõelnud, et me räägime liiga vähe sellest, mis noored JA lapsed sinnani viib, … Continue reading “Sure ära!”
Juuksuris kuuldud jutud
Sissejuhatuseks küsin, kas te Tinder Swindlerit olete Netflixist vaadanud? Mulle viskas seda pidevalt ette, aga kuidagi tundus, et pole minu teema, ja valisin ikka teisi filme ja dokumentaale. Eile tuli sõbrannadega see dokumentaal jutuks ja kuna ta kiitis, siis mõtlesin ära vaadata. Hea meel, et teda kuulasin, sest väga hea dokumentaal - ei ole taaslavastus, … Continue reading Juuksuris kuuldud jutud
Piiripealne postitus lastest*
Lastekaitsepäeval peaks kirjutama sellest kui toredad on lapsed. Tegelikult ongi. Ausalt, ma ei oleks kunagi uskunud, et mulle lapsed meeldima hakkavad, aga nende ehedus ja ausus on midagi sellist, mis nakatab ja tekitab hea tuju. Ei oleks ma ka kunagi uskunud, et ütlen, et mul ei ole absoluutselt vahet kui palju lapsi majas on, st … Continue reading Piiripealne postitus lastest*
Kui poiss patsist sikutab…
Mõnikord tuleb Ida lasteaiast koju ja ütleb, et poisid kiusavad, räägib oma mure ära ja 90% juhtudest on need sellised kiusamised, millele ma väga isegi tähelepanu ei pööraks, sest poisid. Me kõik teame, kuidas poisid on lapsepõlves ühel või teisel moel kiusanud. Kuidagi on nagu elu juurde käinud. Nüüd ka, osa minust ei võta seda … Continue reading Kui poiss patsist sikutab…
See lasteaed ajab mind hulluks!
"Ida, jääme täna koju!" meelitan ma Idat üle päeva lasteaiast koju jääma. Mitte et mulle ei meeldiks rahu ja vaikus, aga kas te teate kui tüütu on last hommikul lasteaeda viia kui tead, et ise ei pea kuhugi minema ja mis veel kõige hullem, et tegelikult saaks vähemalt kaheksani voodis olla, aga ei. Ida peab … Continue reading See lasteaed ajab mind hulluks!
Täiskasvanud ei saa kunagi ise millestki aru ja lastele on väsitav neile ikka ja alati kõike seletada (Antoine de Saint-Exupéry)
Kuigi minu lapsepõlves ei olnud ei arvuteid, nutitelefone ega isegi jäätist ja komme, siis tundub mulle aina enam, et mu lapsepõlv oli õnnelikum kui praeguse aja lapsed kunagi kogeda saavad. Ma ei pea silmas asjade ja lõbustuste küllust, mis pärsib loovust ja lapselikkust, ma pean silmas inimesi ja seda, et meil ei keelatud lapsed olla. … Continue reading Täiskasvanud ei saa kunagi ise millestki aru ja lastele on väsitav neile ikka ja alati kõike seletada (Antoine de Saint-Exupéry)
Mida ma arvasin, et ma kunagi elus ei tee
Kunu 31. eluaastani teadsin ma, et ma ei taha lapsi. Mulle lihtsalt tundus, et ma olen selleks liiga egoistlik. Mu sõbrannad võivad kinnitada, kuidas ma vaatasin nende lapsi, kui nad mul külla tulles mõne liniku või küünlajala ümber tõmbasid. Tundus, et lapsed on liigne peavalu ühele pool-obsessiiv-kompulsiivse häirega inimesele. Umbes samal ajal sain ma ka … Continue reading Mida ma arvasin, et ma kunagi elus ei tee