Üheksa aastat Idat

24.10. 2013 Ja korraga, kell 6.30 oli see kõik läbi. Mu põrgupiinad olid otsa saanud ja Britt Ida Loviisa lebas ligasena mu rinnal. Ma ei usu ka ise, et seda ütlen, aga see oli kuratlikult hea tunne. Ma olin poolsurnud, aga õnnelik, et kõik oli hästi läinud. Ka Mareki silmist oli kadunud hirm ja asendunud … Continue reading Üheksa aastat Idat

41

Ma sain täna 41-aastaseks. Selle puhul teile 41 täiesti suvalist fakti minu kohta. Millegi pärast arvan ma, et mu esimene kontserdielamus on Europe´i kontsert Tartus TÜ spordihoones. Kas see tõele vastab, ma ei tea, alati kui meelde tuleb, unustan emmelt küsida, kas see võib tõele vastata. Fakt on see, et TÜ spordihoones ma ema ja … Continue reading 41

Lugu sellest, kuidas mu blogist ka kasu oli

Noh, kes on öelnud, et see blogimine on üks mõttetu tegevus? Nali teie kulul. Oli ikka täitsa palju kasu kui tulin mõttele vanaemale sünnipäevaks fotoraamat kinkida. Hea oli varnast igasugu vahvaid seiku ja pilte leida. Muidugi mu esialgne tekst oli fotoraamat kirjutada, aga nii nagu ikka ärkan ma tihti viimasel minutil ja selleks ei jäänud … Continue reading Lugu sellest, kuidas mu blogist ka kasu oli

Kaheksa aastat

Kui ma varasemad aastad olen ikka Ida sünnipäeval mõelnud, et on täiesti uskumatu, et olen juba x aastat ema olnud, siis sel aastal ma nii ei mõtle. See on minu jaoks sama loomulik kui hommikune hambapesu. Ma mõtlen, et kui tühi oleks minu elu siis kui asjad oleks nii nagu ma varasemalt rääkisin, et ei … Continue reading Kaheksa aastat

Kolgend

Ma sain 40. Mitte midagi ei muutunud. Ikka sama hurmav ja kaunis nagu juba beebina. Te ei usu, et ma olin imeilus beebi? Vaadake ja veenduge ise. Olgu olgu. Koerasaba sai liputatud, räägin nüüd siis tõsist juttu ka. Mul on alati hästi palju sõpru ja tuttavaid olnud, ma ausõna mõnikord ei tea, miks need inimesed … Continue reading Kolgend