Sõitsin ühel hommikul linna ja mu pilk jäi seisma nooremapoolsele naisele, kes ületas autoteed samal ajal kui autodele oli fooris punane tuli. Ta oli riides üleni roosas. Roosa kleidike, roosad kingad, kõrvas roosad kõrvarõngad, käe otsas puudlikujuline roosa käekotike. Ausalt pani naeratama. Mitte naerma, vaid heas mõttes naeratama. Selline helge ja positiivne tunne tuli peale. … Continue reading Alla 12aastastele mittesoovituslik Barbie
arvustus
Ema
Ma olen kuidagi teatrilainele sattunud. Lühikese aja jooksul on päris korralik teatriprogramm olnud. Eriti kui võtta arvesse, et eelmine aasta oli selles vallas täitsa kasin. Paari etendust ikka käisin vaatamas, aga kiidelda väga ei saa. Sel aastal on teatripisik kuidagi nakatanud. Naistepäeva eel käisime sõbrannaga Kumus Ugala teatri "Ema" vaatamas. "Prantsuse näitekirjaniku triloogia – „Ema”, … Continue reading Ema
Lugu sellest, kuidas minust täishipi sai
Teeme nii, et võtame osa sellest postitust huumoriga, eks? Paar nädalat tagasi saatis Relaxationland mulle paki CBD teedega.Võtsin selle paki vastu teatava skepsisega, sest CBDst olen ma küll loomulikult kuulnud, kuid kuidagi ei ole see teema mind kõnetanud ja noh sõna "kanep" ei ole kunagi minu teetassikesse kuulunud (no pun intended). Aga kuna mul on … Continue reading Lugu sellest, kuidas minust täishipi sai
Armastus – Eesti halvim (reklaam)seriaal?
Selleks, et ma ei kõlaks väga küüniliselt, pean ma ausalt ütlema, et eelmisel aastal vaatasin ma "Armastust" vabatahtlikult ja lausa soovitasin ka teistel vaadata. Oli selline mõnus, üle vindi, telenovela moodi värk. Teistmoodi. Ida vaatas seda ja tema kõrvalt jäin esmalt jälgima, siis hakkas endal ka põnev ja lõpuks vaatasime kogu perega. Itsitasime küll ka … Continue reading Armastus – Eesti halvim (reklaam)seriaal?
Ja kõige halvema reality auhind läheb…
Ma olen kuidagi telekakaugeks jäänud. Ei, ei, mitte Netflixi kaugeks. Need on kaks eri asja. Aga näiteks kui siin viimase nädala (kauem?) on uksest ja aknast kõik rääkinud "Villast", siis ausalt, ma ei tuleks selle pealegi, et reality eest raha maksta. Mõistan neid, kes ütlevad, et never ei maksaks blogide eest, sest nii palju on … Continue reading Ja kõige halvema reality auhind läheb…
Marju Länik. Südame kutse.
Natuke on veider mõelda, et juba enne selle dokumentaali vaatamist teadsin ma, et tahan sellest kirjutada. Või Marju Länikust üleüldisemalt. Ma teadsin isegi, kuidas ma seda postitust alustan. Lausega, et mulle pole Marju Länik kunagi meeldinud. Peale dokumentaali vaatamist sain ma aru, et see on puhas vale. Okei, poolvale. Ma mäletan lapsepõlvest tema vinüülplaati oma … Continue reading Marju Länik. Südame kutse.
Millisesse ilukliinikusse ma vist rohkem enam ei lähe?
Võib olla see pealkiri on natuke ebaaus, sest päris nii ei saa ma ka öelda, mul oli isegi veel ühe protseduuri jaoks sinna veel aeg kinni pandud, aga siis juhtus "sigaseid väljaminekuid" ja ausalt igasugu ilusüstid tundusid absoluutselt mitte olulised ning aeg sai tühistatud. Natuke kahju on, sest oleks tahtnud ju näha, kas see ka … Continue reading Millisesse ilukliinikusse ma vist rohkem enam ei lähe?
Viimased päevad kapedega – on siis erinevust või mitte?
Ma ikka olen Instagramis jaganud oma kapede kandmise protsessi ja küsinud teilt, et kas erinevust ka näha on. Alguses võib olla teistele ei paistnud muutused välja, sest üleöö ju midagi ei muutunud, aga mind pani küll imestama kui kuu aega tagasi küsisin uuesti, et kas on midagi muutunud ja ikka oli neid, kes ütlesid, et … Continue reading Viimased päevad kapedega – on siis erinevust või mitte?
Minge nädalavahetusel Haapsallu!
#koostööpostitus Mulle ei ole kunagi vaja ettekäänet Haapsallu sõitmiseks, see on jätkuvalt minu arvates Eesti üks kaunemaid linnasid, romantiline ja armas. Õnneks on see meile ka piisavalt lähedal, kõigest 53 minutit autosõitu ja nii on küllalt juhtunud, et oleme Haapsallu sõitnud lõunastama. Seekord oli nö ettekäändeks Iloni imedemaa hoovis mängitav tantsulavastus "Olen alati siin". Lavastus … Continue reading Minge nädalavahetusel Haapsallu!
Lugu sellest, kuidas me kolme musketäri vaatamas käisime
Kas teil on ka neid hetki, kus te teate, et peate kuhugi minema, aga üüüüldse ei viitsi, et parema meelega lösutaks kodus diivanil, kuid kui olete ikkagi end kokku võtnud ja ära käinud, siis olete pärast õnnelikud, et käisite? Mul on neid hetki kogu aeg. Jube piin on end kokku võtta, et peale tööpäeva viitsiks … Continue reading Lugu sellest, kuidas me kolme musketäri vaatamas käisime