Millisesse ilukliinikusse ma vist rohkem enam ei lähe?

Võib olla see pealkiri on natuke ebaaus, sest päris nii ei saa ma ka öelda, mul oli isegi veel ühe protseduuri jaoks sinna veel aeg kinni pandud, aga siis juhtus "sigaseid väljaminekuid" ja ausalt igasugu ilusüstid tundusid absoluutselt mitte olulised ning aeg sai tühistatud. Natuke kahju on, sest oleks tahtnud ju näha, kas see ka … Continue reading Millisesse ilukliinikusse ma vist rohkem enam ei lähe?

Viimased päevad kapedega – on siis erinevust või mitte?

Ma ikka olen Instagramis jaganud oma kapede kandmise protsessi ja küsinud teilt, et kas erinevust ka näha on. Alguses võib olla teistele ei paistnud muutused välja, sest üleöö ju midagi ei muutunud, aga mind pani küll imestama kui kuu aega tagasi küsisin uuesti, et kas on midagi muutunud ja ikka oli neid, kes ütlesid, et … Continue reading Viimased päevad kapedega – on siis erinevust või mitte?

Minge nädalavahetusel Haapsallu!

#koostööpostitus Mulle ei ole kunagi vaja ettekäänet Haapsallu sõitmiseks, see on jätkuvalt minu arvates Eesti üks kaunemaid linnasid, romantiline ja armas. Õnneks on see meile ka piisavalt lähedal, kõigest 53 minutit autosõitu ja nii on küllalt juhtunud, et oleme Haapsallu sõitnud lõunastama. Seekord oli nö ettekäändeks Iloni imedemaa hoovis mängitav tantsulavastus "Olen alati siin". Lavastus … Continue reading Minge nädalavahetusel Haapsallu!

Lugu sellest, kuidas me kolme musketäri vaatamas käisime

Kas teil on ka neid hetki, kus te teate, et peate kuhugi minema, aga üüüüldse ei viitsi, et parema meelega lösutaks kodus diivanil, kuid kui olete ikkagi end kokku võtnud ja ära käinud, siis olete pärast õnnelikud, et käisite? Mul on neid hetki kogu aeg. Jube piin on end kokku võtta, et peale tööpäeva viitsiks … Continue reading Lugu sellest, kuidas me kolme musketäri vaatamas käisime

Lugu sellest, kuidas ma Maega lõunamaal käisin ja mõtlesin, et kas ma ise kirjutasin selle raamatu

Pole ammu ühtegi raamatut arvustanud. Tuleb tunnistada, et ma pole viimasel ajal ka väga palju lugenud, kuidagi läheb aeg nii kiiresti käest, et igakord kui ma mõtlen, et lõpetan need magamistoas ootevirnas olevad raamatud ära, saab päev enne otsa ja ikka ütlen ma endale "homme". Mae Lenderi "Minu lõunamaaga" otsustasin ma algust teha munadepühal. Mõtlesingi, … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma Maega lõunamaal käisin ja mõtlesin, et kas ma ise kirjutasin selle raamatu

Where´s the sauce?

Ma olen juba mitu nädalat kui mitte rohkem plaaninud külastada kohvikut SIIN, tundub selline nunnu lõunapausi koht, aga kahjuks minust natuke liiga kaugel, nii et muudkui lükkasin seda edasi. Eile jäi mulle Instagramis ette nende lõunapakkumine ja kuna nad on ka Woltis olemas, siis otsustasin ma oma lõunatoidu tellida just sealt. Allolev suvikõrvitsa kurkumikastme ja … Continue reading Where´s the sauce?

11 euro eest lastevorsti degusteerimas

Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et ma olen kõigesööja ega ole toiduga väga pirtsakas. Ma võin lusikaga karbist ära süüa ka sweet chilli kastme, mis tuli kaasa „next level nuggetitega“, ja mida keegi teine ei söö. Aga mulle meeldib proovida uusi maitseid. Katsetada. Avastada uusi lemmikuid. Leida alternatiive. Ja olgugi, et suht … Continue reading 11 euro eest lastevorsti degusteerimas

„Maiusta!“ kui futurum propheticum -võimalus veel ka tulevikus maiustada, mitte asine minevikuvorm – juba maiustatud.

Kui ma oma "diip kunstiinimesest" nimest loobusin, küsiti mult ikka, et miks. Ega ma täpselt ei osanudki vastata, lihtsalt tundsin, et on aeg edasi liikuda. Olles nüüd vaadanud kolm korda järjest (ja ikka ei saa küll) Marju Lepajõe dokumetaali "Päevade sõnad", oskaksin ma sellele vastata. Vahetasin nime, sest ma ei ole ei piisavalt diip ega … Continue reading „Maiusta!“ kui futurum propheticum -võimalus veel ka tulevikus maiustada, mitte asine minevikuvorm – juba maiustatud.

Kuidas maakoor üldse suudab nii rumlat inimest kanda

Mulle on alati meeldinud teistmoodi filmid. Küsige mu õelt, kas ta laseks ühisel filmiõhtul veel mul filmi valida. Ta ütleks ilmselt, et ainult üle tema laiba, sest minu filmivalik on alati...veider. Tema jaoks, mõnikord Mareki jaoks ka, õnneks meeldivad nii mulle kui Marekile erinevad portreefilmid. Üks meie lemmikfilme on "Kuku: Mina jään ellu". Ma olen … Continue reading Kuidas maakoor üldse suudab nii rumlat inimest kanda

“Minu Hispaania” läbi minu Norra

Andke mulle andeks see egoistlik lähenemine Marju "Minu Hispaania" raamatule, aga mingil põhjusel tekkis mul tema raamatut lugedes nii palju seoseid oma Norraga. Kaks erinevat maad, täiesti erinevad inimesed ja elud, ent ometigi samastusin ma nii paljus Marju teekonnaga. Kui ma hakkasin raamatut lugema, mõtlesin, et saab olla huvitav vaadada, kuidas mind kõnetab maa, millest … Continue reading “Minu Hispaania” läbi minu Norra