Vaatasin, et Mesi Tare peab täna oma üheksandat sünnipäeva. Ja mis oleks siis veel paslikum (peale PALJU ÕNNE! soovimise) kui meenutada, kust sai alguse minu (ja nüüdseks kogu meie pere) armastus Mesi Tare, Varnja ja Peipsi) vastu. Omamoodi veider, sest tegelikult olen ma Tartus elades ju Peipsiga palju kokku puutunud. Mu ema oli alati nõus … Continue reading “Kodusta blogija!” ütles Herling kunagi naljaga
Mesi tare
Saun kui vaese mehe teraapia
Kui te oleksite mulle veel mõned aastad tagasi öelnud, et ühel ilusal päeval hakkan ma saunas käimisest aru saama ja seda ka nautima, siis ma oleksin kõva häälega naerma puhkenud. Saun ei ole alati minu teetassike või saunakibu olnud. Aga ma mäletan seda üht õhtut hyttas kui kõik muutus. Ma sain aru, et saunas käimise … Continue reading Saun kui vaese mehe teraapia
Be real ehk pöörane täiskuuÖÖsööming
Täna töölt koju sõites oli taevas erakordselt kaunis - verevpunane taevas flirtis valgusfooride rohelise tule ja tänavalampide kollaka kumaga. Oli selline moodne romantika, mis karjus jäädvustamise järele. Kahjuks keset liiklust autot seisma jätta ei saa, taevas jäi jäädvustamata. Nautisin seda looduse ja linna valguse mängu. Järsku oli hämar. Verevpunane taevas asendus oranžika kumaga. Teele tuli … Continue reading Be real ehk pöörane täiskuuÖÖsööming
Lugu sellest, kuidas Herling wow-efekti pakkumisega üle pingutas
Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas Herling mind kuus (juba kuus! kontrollisin järgi) aastat tagasi kutsus saunapaati külastama. Korra kutsus, aga mina sinna käima jäingi. Alguses üks kord suvel, siis juba ka sügisel ja talvel ja kevadel, üksinda, sõpradega, perega, aina rohkem ja rohkem. Võib olla selles ivantšais, mida nad pakuvad, … Continue reading Lugu sellest, kuidas Herling wow-efekti pakkumisega üle pingutas
Kuidas ma justkui Sibulatee puhvetitepäeval käisin
Ei, ma tegelikult käisingi. Ärkasime Idaga pool seitse ja juba pool kaheksa liikusime, nii et oleksime pidanud teoorias juba kümne paiku jõudma esimese kohviku juurde ootama, aga meil oli tee peal vaja pildistada udu ja teha kohvi ja burksi peatus ning Varnjasse jõudsime me kümne asemel poole kaheteist paiku. Nii et Peipsi äärde me siiski … Continue reading Kuidas ma justkui Sibulatee puhvetitepäeval käisin
Kohal
Nagu te aru olete saanud siis eelmise nädala puhkuse sithkoht oli ikka vana hea Mesi Tare. Ega mul teile midagi uut nende kohta rääkida ei ole, jätkuvalt sama imeline ja romantiline ning iga korraga aina rohkem "instagramable", aga ma ei saa ka vaid enda sisse jätta neid emotsioone, mida see koht ja inimesed meile pakuvad. … Continue reading Kohal
Minu (tegelikult Herlingu) täpiline tassike teed
Et see Varnja ja Peipsäär ja sealsed inimesed. Ega ma ei oskagi tegelikult midagi uut öelda, sest kõik justkui nagu juba öeldud ja sõnad ei annagi seda õiget tunnet ilmselt edasi. Või noh annavad ka, aga mitte minu omad. Lugege näiteks Herlingu enda blogi (aga te ju loete seda juba niikuinii?), tema oskab kohaliku elu … Continue reading Minu (tegelikult Herlingu) täpiline tassike teed
Armastan. Mutionu. Kukeseen. 103
Eesti vabariigi aastapäev on minu jaoks alati olnud erilise tähendusega päev. Ma ei saa öelda, et ma alati tunnen, et Eestis on kõige parem elada, ma leian ikka ja jälle midagi kritiseerida ja millegi kallal nuriseda, kuid Eesti sünnipäev on üks nendest päevadest, kus ma tunnen Eesti üle uhkust. No vaata enda ümber ringi, mille … Continue reading Armastan. Mutionu. Kukeseen. 103
Emotsioonid
Mida teeb üks naine, kelle mees on nädalavahetuseks meestepeol Pranglis? Muidugi kogub ta kokku oma sõbrannad ja teeb naistepeo Varnjas. Hea küll, tegelikult pidi naistepidu (loe: õhtusöök) toimuma Ussipesas, aga mina ei oleks ju mina, kui ma viimasel hetkel kõike peapeale ei keeraks ja plaane ei muudaks. Kalendrit vaadates tundus mulle, et pool suve on … Continue reading Emotsioonid
“Kui saun, viin ja tõrv ka enam ei aita, siis on tegemist surmatõvega.” (Soome vanasõna)
Veel umbes neli aastat tagasi ei saanud ma üldse aru, mis värk selle saunatamisega on, mitte miski ei ajanud mind riideid seljast viskama ja lavale higistama ronima, tundus täielik ajaraisk. Veel vähem sain ma aru inimestest, kes vabatahtlikult keset talve külma vette ronisid. Püha jeesus, milleks. Mu jaoks ei olnud tihti suvelgi vesi piisavalt soe, … Continue reading “Kui saun, viin ja tõrv ka enam ei aita, siis on tegemist surmatõvega.” (Soome vanasõna)