Kuidas ma muutun?//I would have never though the boost my self-esteem might get, but the boost has been big

Tänu Perekooli Kägudele, kes mulle kogu aeg meelde tuletasid, et ma olen nii kole inimeseloom (välimuselt eelkätt), et kui pimedas vastu tuleksin ehmatan lapsed ära ja üldse oleks minust vaid aus kott peas ringi käia, sest jumala eest, kuidas üks 37aastane naine julgeb välja näha "nagu mu vanaema" ja "50+ aastane", viskas mul kopa ette … Continue reading Kuidas ma muutun?//I would have never though the boost my self-esteem might get, but the boost has been big

“Every child is an artist. The problem is how to remain an artist once we grow up.” (P. Picasso)

Nagu bipolaarne häire. Kohutavalt koledatelt ja depressiivsetelt mõtetelt (need koerad!) ilusatele. Elu. Mina. Käisin  Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemias. Uudistamas. Et mida nad seal teevad. Saate aru, astud uksest sisse ja põmm! kunst kargab kohe näkku. Plakatid seintel. Üksikud toolid koridoris. Kunst. Igal pool. Täiega. Ma olen alati mõelnud, et mis saatuse nöök see on, et … Continue reading “Every child is an artist. The problem is how to remain an artist once we grow up.” (P. Picasso)

STOP!

Oma kogemusest Placent Activ toodetega olen ma mitmeid kordi rääkinud ja ei hakka seepärast üle korrutama, et tegu on ühe mu lemmikuga. Olen kuulnud, et osadele ei sobi, et jätab juuksed kuivaks, kui aus olla siis minu ka, kui liiga pikka aega järjest kasutan, aga seepärast kasutangi ma seda kuurina ning lisaks kasutan juuste niisutamiseks … Continue reading STOP!

Armastus ehk pildid ütlevad rohkem kui sada sõna//My new LOVE

Kas te teate kui kaua ma olen otsinud puidust taldrikuid? Okei, ma ei ole neid otseselt OTSINUD, aga ma olen kogu aeg mõelnud, et mul on neid vaja. Mu vanatädil Rootsis olid puidust taldrikud ja sealt mulle armastus nende vastu sisse on jäänud. Täiesti ootamatult viis elu mind kokku ühe andeka disaineriga, kes oh üllatus-üllatus … Continue reading Armastus ehk pildid ütlevad rohkem kui sada sõna//My new LOVE

Võileiva- ja turbalõhnaline Eesti//My Estonia – smelling of proper rye bread and peat

Meil oli Idaga vaja lavastada üks Eesti teemaline pilt. Mitte ühtegi ideed ei tulnud. Nädal aega oli mu peas täielik vaikus ja ma olin juba alla andmas, sest ei tulnud mitte ühtegi ideed. Täna hommikul istus Ida tugitoolis, seljas oma lemmikseelik ja mugis isukalt vorstivõileiba. Ja mulle sähvatas, et me ei peagi midagi erilist lavastama. … Continue reading Võileiva- ja turbalõhnaline Eesti//My Estonia – smelling of proper rye bread and peat

“Sa peaks juukseid tihedamini lahti kandma, nii kena on!” //Me and my rough hair

Mul on hästi karmid juuksed. Sellised, mis elavad oma elu ja väga dressuurile ei allu. Mul on olnud erinevaid lõikusi vist 378463287 korda, aga ma ei ole kunagi rahul, sest 1) need soengud näevad kenad välja ajakirjades 2) mu juuksed elavad reaalselt oma elu ja 3) ma ei saa tegelikult kunagi seda, mida ma tahan. … Continue reading “Sa peaks juukseid tihedamini lahti kandma, nii kena on!” //Me and my rough hair

Glamuurist on asi kaugel

Võib olla olen ma ekslikult jätnud mulje, et selline uue brändi turule toomine ja turundus, reklaam, blogijad on jube glamuurne töö, kuid tegelikult on asi glamuurist kaugel. Eile tegin ma tööd kella kaheni öösel, sest loomulikult olid mingid viimase hetke asjad, mis kuidagi kokku ei tahtnud jõuda, mingid möödarääkivused, mis viisid minikriisideni ja mida ma … Continue reading Glamuurist on asi kaugel

No mida ometi teha?

Ma olen mõisa hull. Kohe ikka täiesti hull. Mäletate, alles eelmine suvi külastasime me Idaga Tartust Tallinna sõites läbi kõik teele jäävad mõisad? Megaäge! Ja te ei kujuta ette, kuidas ma aegajalt ikka unistan oma enda isiklikust mõisast. Ega ma muidu poleks kunagi üht "raamatut" kirjutanud, kus mõisateema ka korralikult sees. Ungru mõisavaremed on mu … Continue reading No mida ometi teha?