Kui ikka veel natuke Istanbuli lainel olla, siis üks ägedamaid kogemusi tegelikult on see, et linna jaguneb kahe maailmajao vahel. Ärkad üles Euroopa poolel, jood hommikukohvi, vaatad üürikorteri aknast välja, kust paistab Aasia pool ja mõtled, et aga läheks käiks siis Aasias ära väikese tiiru. Nagu Valga-Valka. Euroopa poolel kihab minu meelest kogu aeg nagu … Continue reading Mošeed ja kõikide türklaste isa
reisimine
Kas liiga palju proseccot võibki nii lõppeda?
Nojaa. Selles mõttes, et ma olen nüüd näinud küll, mis saab kui kokku saab seltskond naisi, kes joovad suurtes kogustes proseccot ja eks ma pean ausalt tunnistama, et täitsa kohe kardan seda detsembri alguses toimuvat suvelõpu pidu. Jap, lugesite õigesti - suvelõpupidu, mis toimub detsembris. Lihtsalt varem ei olnud kellelgi vaba aega ja muudkui nihutasime … Continue reading Kas liiga palju proseccot võibki nii lõppeda?
Lugu sellest, kuidas ma end lolliks jõin
Mõned asjad vist ei käi enam kokku kui vanemaks saad. Varahommikused lennud, pikad päevad ja alkohol. Ehk siis see siin on ehe lugu sellest, kuidas mu aju täna hommikuks täiesti erroris oli. Aga alustada võib ju teisipäevast kui ma surmkindlalt arvasin, et jään Varssavi-Oslo lennust maha. Samas ei ole see otseselt vaid minu süü. Minu … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma end lolliks jõin
I survived!
Täna töölt koju tulles oli mu peas vaid üks mõte - diivan ja Netflix. Järgmine lause võib teile jätta vale mulje, aga mul oli siiralt hea meel, et Dexteril on siin mõningad tervisehädad ja ma ei saanud koos teistega Saaremaale minna ja jäin Dexteriga koju. Jajaa, kuidas saab siiralt head meelt tunda kui lemmikloomal on … Continue reading I survived!
Lugu sellest, kuidas ma koera sõin*
*Et te keegi ei ütleks, et miks ma pidin terve loo läbi lugema ja saama alles lõpus teada, et tegelikult sa koera ei söönud, siis ma ütlen juba ette ära, et ei söönudki. Käisin lihtsalt peale messi ühes hiina restoranis, kus mulle tundus, et pean valima roa, mille kirjelduses seisis: "Üks kuulsamaid roogasid Sichuani köögis. … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma koera sõin*
Kus, kuidas ja palju ehk reis kokku
Ma sain reisi jooksul päris palju küsimusi. Alustades piletite hinnast, lõpetades sellega, kas soovitan ühsitranspordiga liikuda või rendiautot. Muidugi pean ma ülema, et ma ei ole absoluutselt Itaalia asjatundja ning oma reisigi panin kokku tänu sellele, mida sõbrad ja jälgijad soovitasid. Minu esimene plaan oli vaid Napoliga piirduda. Läks aga nii, et kokku tegime Idaga … Continue reading Kus, kuidas ja palju ehk reis kokku
4.päev. Roadtrip. Napolisse armumine
Nagu öeldud on täpselt meie villa ees bussipeatused - nii Amalfi kui ka Positano ja Sorrento suunas. Minu esimene mõte on võimalikut kuivalt tagasi Napolisse saada ning kaldun Amalfi-Salerno-Napoli suunda, aga kuna Ida on ikkagi mu laps ja olen talle välja pakkunud ka teise variandi Amalfi-Positano-Sorrento-Napoli, valib tema pikema teekonna. Olen temaga nõus, sest igal … Continue reading 4.päev. Roadtrip. Napolisse armumine
3.päev. Amalfi. Elu nagu kuninga kassil.
Amalfi võtab meid vastu vihmaga. Väikeses nunnus vanalinnas sagivad vihmamantlites ja vihmavarjudega üksikud turistigrupid. Vaatame ilmateatest, et 11 peaks vihm järgi jääma ning otsustame seniks leida mõne toidukoha. Hommikusöök on niikuinii söömata. Seame sammud esimese ristorante juurde ja enne kui saame midagi küsida, vastatakse meile “toilet up”. Jääme rumalalt vaatama, sest me ju ei küsinud, … Continue reading 3.päev. Amalfi. Elu nagu kuninga kassil.
1. päev. Napoli. Segased tunded.
Esmamuljed Napolist on mitmekülgsed. Lennukiaknast näen mina kaunit rannikut, saari, villasid. Ida kommenteerib kõrvalt, et nii palju lagunenud maju on. Üksjagu neid tõesti paistab. Jõuan oma mõtetes Elena Ferrante romaanideni. Piltideni, mis tema romaanid on mulle silme ette, maalinud. Juba enne maandumist on meil kaks erinevat Napolit. Lennujaamast väljudes satume ehtitaalialikku siginasse-saginasse. Kus algab autotee … Continue reading 1. päev. Napoli. Segased tunded.
Lugu sellest, kuidas mina reisi planeerin
Nägin täna üht meemi, mis jagas reisile minevad inimesed kahte leeri. Ühed need, kel on nädal enne kõik paigas, broneeringud välja prinditud ja teekond punktist a punkt b ära planeeritud, ja siis on need teised, kes paar päeva enne küsivad, et oot, kuhu me siis läheme. Mina ilmselgelt kuulun teise gruppi. Selle mööndusega, et ma … Continue reading Lugu sellest, kuidas mina reisi planeerin