75 euro eest aluspüksid?

Korrastasin eile oma pesusahtlit ja tundsin, et tahaks midagi uut. Ma ikka korra-paar aastas vaatan pesuvarud üle ja vahetan välja pesu, mis on tuhmunud või vormist ära. Näiteks on mul ühed imemugavad ja ilusad pitsbokserid, aga nende mindiroheline värv tuhmus üsna kiiresti ja nüüd on need pigem hallikad. Ei ole ilus, ei ole.

Kuna suurem osa minu pesusahtlist on tulnud BonBon Lingeriest, siis esimesena läksin vaatama nende kodulehele, mida pakutakse. Kõige pealt vaatasin ikka allahindluse lehele. Njah, umbes kümme protsenti on alla hinnatud vaid iganenud laojäägid või igavad mudelid. Okei, sealt polnud midagi skoorida. Hakkasin otsima üht komplekti nimetuse järgi. Polegi lehel. No ei usu mina, et kõik see kollektsioon läbi on müüdud. Okei, ei saa ka seda. Vaatan siis mis uut on.

Mmm… uus kollektsioon Foxy Ladies Brigitte. Ilus. Lihtne, aga seksikas. Push up rinnahoidja lõige meeldis mulle. Iseenesest ei ole ka 85 eurot rinnahoidja eest palju. Aga siis vaatasin ma pükste hindasid. 75 eurot nende pükste eest? Päriselt? Need on ju kõige tavalisemad püksid üldse? Mis materjalist nad on, et hind selline on? Ühtegi sõna ega kirjeldust juures ei ole. Kas BonBon Lingerie on lolliks läinud? Jaa, kodumaine ja peaaegu käsitöö ja mida veel, nõus, aga no ausalt. Kas mina olen lolliks läinud või on 75 eurot tavaliste pükste eest natuke liiga palju? Nii tuntud bränd nagu ka pole, et sellist hinda küsida.

Läksin teisi pesutootjate lehti lappama. Ütleme nii, et BBL hindab oma pesu ikka väääääga kõrgelt. Tuntud brändide hinnad algasid 50 eurost ja olid ägedamad, kordi ägedamad. Ausalt. Love and Lemons lehelt saab allahindluse rubriigist ülituusa pesu kätte sama hinnaga kui BBList kõige tavalisemad tangad. Bon Bon Lingerie, tulge maa peale tagasi!

Kõik postitused fotod: For love and Lemons

Kust saada kiiresti positiivne laeng?

Selle postituse nimi võiks olla ka “Mu Eestimaa on nii ilus vol2”, sest ilma liialdamata käisin ma eile nagu lillelaps ringi ja muudkui õhkasin, et appikene kui ilus kõik on. Lilled, heinamaa, päike, pilved, Lõuna-Eesti…kõik oli nii ilus. Ehk siis me otsustasime võtta ette väikese üllatusvisiidi Heily juurde maale. Noh et ei peaks kodus koristama, saaks rihma lõdvaks lasta ja ühtlasi natuke pugeda, et me järgmisel nädalal nende lapse sünnipäevapeole/lasteaia lõpetamisele minna.

34192223_1759016977470172_5565686155669667840_n.jpg

Selliste ekspromtsõitude juures on kõige raskem kodust ära minek. “Issand, kuidas ma ei viitsi ja appi kui kaugel ja nii palju on ju teha”. Tuhat vabandust! Kõik on tegelikult tahtmise ja kättevõtmise asi ning kui juba autosse oled jõudnud, siis pole enam miskit viginat. On vaid teadmine, et seiklus -olgu siis väike või suur- algab.

Heily juurde maale tuleb sõita läbi Rõngu. Rõngu on minu jaoks selline vahva koht, kus möödusid pooled mu lapsepõlvesuved ja iga kord kui ma satun sealt läbi sõitma, teeme me selles alevikus väikese peatuse. Ida oli muidugi vaimustuses, et kiriku uks lahti oli ja me saime kirikus ringi vaadata. Mina ei tea, mis tal nende kirikutega on, aga mulle meeldib see. Muide, ma ise käisin sugulastega iga pühapäev kui Rõngus olime lapsena, kirikus. Mitte et me oleks usklikud, aga see oli nagu mingit tüüpi meelelahutus. Siis ei olnud ju Facebooki, Instagrami, telekast tuli lastesaade vaid õhtuti pool tundi ja tuli ise leida, kuidas oma meelt lahutada. Jumalateenistuse kuulamine (millest vähemalt mina midagi aru ei saanud) oli osake meie meelelahutusprogrammist.

34302687_1759016987470171_7817217482359308288_n34411911_1759016664136870_3266726913879572480_n

Kuigatsisse jõudsime me enne Heilyt ja kuna Ida nõudis “mere” äärde, siis käisime me natuke küla peal jalutamas. Solistasime varvastega tiigiveesvees, ümisesime “tiigi ääres päike kiki miki, küll ma olin alles väike kiki miki, ja mu tunne oli hea kiki miki“, punusime pärga, kiikusime, tegime hunnikus pilte ja shameless selfie´sid ja lihtsalt olime…plikad. Laps ja lapsemeelne.

Ja teate, võib olla mu suhtumine teatud osasse BonBon Lingeriesse ei ole kõige positiivsem, siis ma siiski ei saa kiitmata jätta nende uusi f-a-n-t-a-s-t-i-l-i-s-i kollektsioone. Ma avastasin, et mul ei ole (üldse!) päevitusriideid, aga Glorious rinnahoidja topp päästab täiega hädast välja ning käsi südamel, üks ilusamaid asju mu pesusahtlis. Täielik uus lemmik, võib olla peaks endale mitu tükki soetama, et ei juhtuks sama nagu mu teise BBL lemmikuga, mida ma ei raatsi isegi selga panna, sest seda ei ole enam tootmises. Selline väike reklaamipaus ka postituse keskele…

34199445_1759016824136854_5694801814709338112_n34202939_1759016720803531_7397962381449494528_n34258588_1759017174136819_5083475986775801856_n34306072_1759016944136842_7091652430659584_n34321062_1759016737470196_878997033157918720_n34324818_1759022820802921_4748271501768130560_n

Heily üllatatud (muidugi ta aimas, et me tuleme, sest no halloo kui ma juba Rõngust pildi postitan, siis on natuke kahtlane, et miks pagana pärast ma sinna kanti sattusin, aga see selleks), vedasid nad meid lähedalolevasse Kalme Veskisse sööma. Nii ilus ja armas koht, et jälle kõndisin ma ringi ja muudkui õhkasin, et mu Eestimaa on nii ilus. Reaalselt mulle tundusid pilved ka eriliselt ilusad. Nagu “Üle linna Vintski” Robi vahtisin taevasse. Lapsed lustisid vees, mehed püüdsid kala, meie Heilyga kärstasime sillal oma valgeid sääri ja lobisesime maast ja ilmast. Nii mõnus idüll oli, et kui päike poleks liiga hakanud tegema ega poleks ära läinudki. Kui Valgamaale satute, minge Kalmest läbi, soovitan soojalt.

34177460_1759016890803514_4445281281525153792_n34192582_1759016877470182_4658397180795551744_n (1)34200267_1759017237470146_5704951002818412544_n34366824_1759017210803482_5685459062544662528_n34441172_1759016757470194_6346041405084794880_n

Õhtul degusteerisime Mandlist kaasaostetud kooke. Letis oli kaheksa erinevat kooki, ostsime igast ühe kaasa, et saaks oma lemmikud välja selgitada. Mõnes kohas läksid meil maitsed täiesti lahku, kõigil, aga mehed palusid edasi öelda, et viina kõrvale (jah, ilma häbenemata julgen kirjutada, et mehed võtsid viina,viina) sobis kõige paremini matcha-tee kook. Ida lemmikuks sai sinimustvalge kaunistusega kook, sest “Eesti Vabariigi kook” ju. Tal on ikka see “Eesti Vabariik” nii südames, er kõik rahvuslikud asjad on kohe tema lemmikud.

34183693_1759017257470144_4208561259903188992_n34408955_1759016847470185_7203933892368138240_n

Õhtu lõpuks panime lapsed magama, jätsime mehed omapäi klatšima ja jalutasime külla ühele teisele sõbrannale, kes ka juhtus maal olema – hommikul olid mu jalad nats valusad ja pole ka ime, sest pulsikell näitas läbitud vahemaaks kokku 9,3km. Pole ju paha?  Jalutasime mööda maanteed, mina ikka jälle õhkamas kui ilus kõik on (ma ei tea, kas päike mõjub või kust mul see “Eestimaa on nii ilus-tunne” nii tulnud on) ja arutasime, et tegelikult oleme me ikka täitsa vanad mutid juba. Vanuse poolest. Ikkagi põhimõtteliselt nelikümmend ja see on ikka täitsa täiskasvanu vanus kas pole! Jalutasime, mul käes vahuveiniklaas (jah, julgen ka häbenemata tunnistada) ja mõtlesime, et kas selles vanuses ei peakski juba rohkem täiskasvanulikumalt käituma, noh et kas ikka on sünnis niimoodi keset hilisõhtut vahuvein näpus ringi kündida, et meie emad ju küll midagi sellist ei teinud, sest nad olid emad, aga meie jalutasime muretult ringi nagu puberteedid. Jõime koos kolmekesi natukene veini ja jalutasime koju tagasi, sest kell oli juba palju saamas. Lausa 23!

34309137_1759017000803503_6552554805749874688_n

Hommikul kell viis kolmkümmend helises mu äratuskell. Pakkisime end kokku ja hakkasime Tallinna poole sõitma. Marek ja Ida unelesid tagaistmel, mina mõtisklesin omi mõtteid. Vähe maganud ja palju autosõitu, aga kõik see oli seda väärt. Ma sain aru, miks Heily on mu parim sõbranna ja miks me tema perega tihedalt läbi käime. Nad on täpselt üks selline pere, kellega koosolemine laeb su täis positiivset energiat. Ma ei tea teist nii siirast, sooja, sõbralikku ja positiivset perekonda kui see. Suure südamega ka.  Ja sellepärast ongi nendega kokku saamine alati nii positiivne. Nii vähe on vaja, et nad nakataksid oma eltuterve suhtumise ja rõõmsameelsusega. Igal inimesel peaks oma Heily olemas olema.

Tere tali!// Hello new lingerie!

Aknad on kõigil olemas, nii et ma ei hakka postitama pilte lumme uppunud Ussipesast, aga ütleme nii, et ma sain kerge šoki küll kui ärgates valget ja paksu lumevaipa nägin. Lumetormi pidasin ma veel eile aprillinaljaks. Ütlesin veel õhtul Marekile, et hahhaaa, hea jobu oled, jäid uskuma. Nojah.

No a olgu see tali seal akna taga. Meil toas on ikka täitsa kevad. Ja garderoobis ka. Näitan üht uut lemmikut, sest ei saa eputamata jätta. Käsi südamel, see uus Glorious komplekt on üks mugavamaid ja mõnusamaid, mida ma omanud olen. Päriselt. Tangad jätavad mind külmaks, aga need satsiga kõrged püksid on ideaalsed, eriti sellistele naistele nagu mina, kes tahaks hea meelega oma punnkõhtu ära peita ja samas ikka natuke seksikad välja näha. Soojalt soovitan. Million like.

29853016_1698679676837236_1460192952_n29856014_1698679646837239_1336472954_n30020007_1698679650170572_90905825_n

Well, apparently there is no hope for spring this year. Woke up to a total snowstorm. Come on, weather, it is 2nd of April, it´s not funny anymore! Looking out from the window it looks like true winter. Luckily inside there is spring. Beautifully decorated eggs, flowers and new lingerie in wardrobe. What more can a woman want? I am a lingerie addict I know, but seriously this new set from BonBon Lingerie is absolutely amazing. One of the most comfortable ones I have owned. And the high waist panty is just perfect for women like me, who want to hide the belly but still look a bit sexy. Hell yeah, this set gets a million likes from me. 

 #placentactivmilano 

Peale seda kui juuksur eelmisel aastal mu juuksed ära rikkus ja mind MacGyveriks muutis, olen ma üsna õnnetu olnud ja oma soenguga absoluutselt mitte rahul olnud. Käsi südamel, ma isegi kaalusin juuksepikendusi, aga mõistus tuli õigel ajal koju ja mingi hääl hakkas peas vasardama “keskeakriis, keskeakriis” ja sinna paika see plaan jäi. Aga juuksed nagu teada ei kasva üleöö. Pigem läksid otsad muudkui katki ja takuseks ning pidin uuesti jälle lõikama juukseid, et vähegi normaalne välja näha.

Nüüd olen ma jaanuari algusest saati kasutanud uuesti Placent Activi tooteid ja ausalt, üle pika aja tunnen ma, et mu juuksed päriselt kasvavad. Loomulikult ei ole ma ligilähedalgi soovitud juuksepikkusele, aga ma näen juuste väljakasvust kui kiiresti juuksed kasvavad. Ja see on ka põhjus, miks mulle naljaga pooleks öeldult Placent Activ ei meeldi. Kaks kuud olen ma pidanud juuksurisse minema palju varem kui tavaliselt. Tavaliselt käin ma juuksuris 5-6 nädala tagant, aga nüüd ei kannata rohkem kui kolm. Vaadake ise. Need juuksed on värvitud kolm nädalat tagasi.

29389150_1684955488209655_91534553465749504_n.jpg

(Väikese kõrvalepõikena, mis mul selle pildiga meelde tuli, siis BonBon Lingeriel on uus imeilus Klaudia bodi välja tulnud – to die for. Vaadake ise! Kui ma nüüd trenni tehes oma kõhust lahti saan, siis see on kevadise garderoobi must be)

Ma tean, et inimesed on öelnud, et Placent Activ tooted muudavad juuksed kuivaks. Kui aus olla, siis minul muutusid ka juukseotsad kuivaks, aga mitte katkiseks (küsisin ekstra juuksurilt üle). Tegin toodete kasutamises väikese pausi, pesin paar korda tavalise šampooniga ja kasutasin juusteotstele juukseõli. Ei ole enam kuivad otsad, aga juuksed on täiega elujõulisemad ja ei lange enam nii palju välja. Võib olla tulebki nende kasutamises vahepeal väike paus teha?

Igatahes julgen jätkuvalt soovitada. Kui olete ampullide kasutamiseks liiga laisk, mina tegelikult olen, aga olen end sundinud neid kasutama, siis nüüd on Placent Activil olemas ka juuksekasvu vitamiinid.

29101338_2093105504254676_6435417668764827648_n

 

Kuidas #placentactivmilano tooted toimivad?

* Kahe nädala möödudes. Nahk ja juuksed on rohkem niisutatud ja elujõulisemad.
* Ühe kuu möödudes. Juuksed hakkavad kiiremini kasvama ja nende seisukord paraneb jätkuvalt.
* Kahe kuu möödudes. Juuksed kasvavad optimaalseima kiirusega. Juuksed näivad paksemad, sest karvade väljalangemine on vähenenud.
* Kolme ja enama kuu möödudes. Juuste seisukord on stabiilne ja need kasvavad tänu heale hoolitsusele jätkuvalt optimaalseima kiirusega.

 

Butikschef i København

BonBon Lingeri søger butikschef i København.

Vil du være med til at opstarte ny lingeri-butik og samtidigt forbedre din økonomiske situation? Så kontakt BonBon Lingerie!

Vi tilbyder butik med god placering og et fuldtudviklet butikskoncept. Vi håber, ved at kombinere vores marketingssupport og viden med din gode indsats og dit engagement, at opstarte et samarbejde i København, som begge parter kan profitere af.

Du ejer butikken – vi giver dig det fulde koncept med BonBon Lingerie og andre brands samt det nødvendige udstyr. Vi forventer, at du taler engelsk og mindst et skandinavisk sprog. Du skal derudover have tidligere erfaring med detailhandel.

Kontakt os på e-mail: eveliis@bonbonlingerie.com eller mobil: 0047 462 86 507

Sip with Me.jpg

Kohustuslik või nii ehk sisuturundus ehk reklaam ehk kingiloos

Tegelikult ma tahaks kohe eraldi kirjutada blogidest ja sisuturundusest ja reklaamist, aga õnneks on mul metsik maovalu (ei, mitte mina kui madu ei valuta, aga mu magu valutab juba teist päeva) ja ma lihtsalt ei viitsi. Triin ütles oma viimaste postitustega nii palju ära ka, et ega mul tegelikult midagi lisada polegi. Ma olen sama meelt, et reklaam on okei kuni mingi piirini.

Selle sissejuhatusega tahan ma silmakirjalikult öelda, et ma läksin sel aastal kinkidega lihtsama vastupanu teed. Kõik saavad jõulukinkideks trussad. Okei, mina ja Marek ei saa, aga teised küll. On see siis nüüd reklaam või sisuturundus või isiklik eelistus, aga ma olen BBL pesu kandnud aastaid, aastaid enne kui mul tekkis sellega mingisugunegi tööalane suhe. See on olnud minu nr 1 eelistus. On seda ka täna. Ja ma julgen soovitada.

Minule sobivad 99% selle brändi toodetest. See ei tähenda aga seda, et toode sobiks kõigile. Kindlasti on neid, kellel on negatiivseid kogemusi, kindlasti on neid, kes endale sobivat toodet ei leia, aga mina oma olematu rinnaga ja pekkidega (hallooo! one size aluspüksid on jumala poolt antud kingitus paksudele nagu mina!) ei viitsi isegi proovida enne ostmist. Sajast korrast kahel olen pange pannud suurusega, aga õnnestumise variant on ikka päris kõrge eksju. Kui siia lisada veel ka toote hind ja kvaliteet, siis polegi rohkem öelda. Üks mu lemmik BBL komplekte on KUUS aastat vana ning näeb ikka välja täiesti korralik. Eriti korsett. Püksikud on tõesti tuhmunud aastate ja pesemisega, aga ei näe ka kehvad välja. Te ei kujuta ette KUI kahju mul oli kui sain teada, et seda kollektsiooni enam ei toodeta, ma tahtsin endale paar komplekti veel soetada. Mis seal ikka, õnneks on mul tekkinud ka mõned uued lemmikud.

25675072_1597420180296520_286175870_n.jpg

Minu blogi on ilmselt selline mainstream blogi ja kuidas saakski üks mainstream blogi hakkama kui ta ei teeks jõulukuul VÄHEMALT üht kingiloosi. Siit ta siis tuleb. Armas pesusõber, mine BBL kodulehele ja vali välja, millise pesukomplekti sina tahaksid oma kuuse alt leida. Isegi kui see jõuab sinna kuuse alla natuke peale jõule;)

Üks õnnelik igatahes omal soovil valitud komplekti endale ka saab. Päkapikud toovad. Pane lihtsalt kommentaaridesse kirja oma soov. Võitja valin ma välja 28.12.

 

Minu ükssarv ehk õigel ajal õiges kohas

Nagu te teate olen ma müügiga tegelnud sada aastat. Alati Norra, natuke ka Rootsi. “Peaks ikka Taanit ka proovima,” olen ma kuulnud 394746798 korda, aga see on alati jäänud jutuks. “Taani on raske siseneda, Taani on võimatu,” on 394746798 korda keegi selle mõtte maha matnud ja ma ei ole väga Taani nimel pingutanud. Seda juttu ja vabandust olen ma kuulnud no mingi 10 aastat kindlasti.

Paar kuud tagasi pidin ma Taanis kohtuma paari potentsiaalse kliendiga. See oli juba suur asi. Ma olin elevil. Asjad läksid nii, et ma ei jõudnud neile kohtumistele ja hiljem polnud neil aega. Mu sisetunne ütles, et ma peaksin siiski Kopenhaagenist läbi käima. Ma pidin minema ühte poodi, kuid ei leidnud seda üles. Möödusin ühest teisest poest. “Ah, astume korraks sisse,” ütlesin ma Idale. Mul ei olnud mingeid ootusi. Ida tekitas poes kaose, ehitas prooviruumi maja, ajas laiali kõik kataloogid,aga Mona ei pahandanud. Ta oli uuest brändist huvitatud. Uskuge või mitte, aga ma lahkusin sellest poest, kuhu ma täiesti juhuslikult sattusin, kokkuleppega, et toon talle detsembris kauba. “Aga mul on tegelikult kaks poodi,” ütles Mona ja lisas, et võiksin kaubad ka sinna poodi viia.

Ma olin Taanis olnud kaks tundi, sattunud juhuslikult ühte poodi ja leidnud endale esimese Taani kliendi. Taani on olnud minu ükssarv. Ma ei hakka veel rääkima, milliseid võimalikke pöördeid tänane päev veel tõi, hetkel rõõmustan ma selle üle, et me oleme Taani, kardetud ja ihatud maale, jala ukse vahele saanud.

Ma nägin pealt ka esimest müüki. Minu jaoks üllatavalt on nii Taanis kui Norras osutunud väga nõutuks sukahoidjad. Ja loomulikult tuli see klient kohale jalgrattaga. Kuidas siis veel muidu.

_M7A0328 copy_preview.jpegIMG_3934IMG_3926IMG_3909

Laevast maha tulles mängisin ma natuke turisti ka. Merineitsi kuju on megatilluke. Ega muidu ei leiakski kui seal ees jaapani turimisgruppidega bussid ei peatuks;)

IMG_3904.JPG

Homme ootab mind ees kohtumine Taani blogijate agentuuriga, kohtumine kinnisvaramaakleriga ja sõit Rootsi, et Ida peale korjata. Leppisime emmega kokku, et kohtume “keskpõrandal”. Siis sõidab tema tagasi ja meie edasi (või mina ka tagasi?) Norra. Peaaegu oleks Taanis tädi Pepet ka külastanud, aga siis me ei jõuaks lasteaeda esmaspäeval.

Vot selline see elu on hetkel. Täna Taani. Homme Rootsi. Ülehomme Norra.

Nagu oleks rase olnud ehk kuidas kahe tunniga pood tühjaks müüa

Mul on natukene nagu äsjasünnitanu tunne. Üheksa kuud sai magamata oldud, vahepeal oksendamiseni tüdinenud oldud, üle keha valutatud ja närveeritud, et beebi nö ilmavalgust näeks. Kaks nädalat tagasi nägigi. “Nabanöör sai läbi lõigatud,” naersid teised, aga täpselt nii oligi. Samas minu enda jaoks jäi midagi veel puudu. Ma teadsin, mis see on.

Nagu te ilmselt olete aru saanud, siis minu tööks või hobiks või mõlemaks on Eesti ettevõtetele klientide leidmine Skandinaavias. Seni olen ma tegutsenud ehitusvaldkonnas, aga juhuste kokkulangevus viis selleni, et ehitusest sattusin ma pesumaailma. Ma alustasin turu-uuringu ja saja tuhande pisiasja uurimisega, kui sai selgeks, et üks moodus turul nähtavaks saada on läbi blogijate, hakkas sobivate blogijate nimekirja koostamine.

Üks valikuid oleks kindlasti olnud Sophie Elise. Ma olen tema blogi aastaid lugenud. Pean tunnistama ausalt, alguses sellepärast, et tema üle naerda, sest teist nii roosat blogijat ei olnud minu silmad varem veel näinud. “Roosablogija” nagu teda kutsuti. Tõeline bimbo. Siis aga läksid aastad mööda, ma väga ei süvenenud enam tema blogisse (ju sai ära naerdud), aga Sophie Elise hakkas üha enam mulle “sisse peksma”. Ma hakkasin teda uuesti lugema. Ja avastasin, et roosablogijast oli saanud hoopis keegi teine. Munadega naine. Arvamusega naine. Oioi, kui vihatud, aga see ei takistanud tal olla see, kes ta oli ja öelda välja, mida ta arvas. Mulle jäid enim silma tema sõnavõtnud loomade ja pagulaste kaitseks. Lisaks meeldis mulle ta huumor. Oskus ka enda üle naerda. Ta tõestab, et “bimbo-välimuse” taga võib teinekord ka aju olla. Sellel tüdrukul on aju igatahes olemas. Ärge laske end välimusest petta.

Pole raske arvata, miks Sophie Elise oleks üks minu esimesi valikuid olnud. Esiteks 362 000 jälgijat instagramis. Teiseks 2015.aasta mõjuvõimsaim naine Norra meedias. Kolmandaks mitmeid blogiauhindade esikohti ja rahva lemmiku tiitleid. Ja nii edasi ja nii edasi. On täiesti uskumatu, KUHU on jõudnud üks 22-aastane tüdruk. Vot see on tõesti kadestamistväärt. Kui peaks blogimisega samad ambitsioonid olema. “Eeskuju”. Ei, mitte jutumärkides selle pärast, et ma ei arvaks, et ta ei oleks, vaid see on ta raamatu nimi. Loomulikult jälle hitt. Ühesõnaga kõik, mida see tüdruk puudutab on kuld.

Kuidas teenida blogijana 2,5 miljonit Norra krooni? Väga lihtsalt. Kui su blogipostituse hind on 60 000 NOKi (ca 6000EUR), siis lihtne matemaatika annab vastuse. Oli ilmselge, et see hind jääb Norra turul alles kanda kinnitavale ettevõtele liiga paljuks alla neelata.  Ma loobusin mõttest promoda toodet läbi Sophie Elise blogi.

Samal ajal otsisin ma kliente. Sain ühe viisaka “ei” teise järel. Ühe potentsiaalse kliendiga tekkis mul aga kõhutunne, see on mind varemgi õigele teele  juhatanud. Ta oli mulle kolm korda üheksa kuu jooksul “ei” öelnud. Tundes Norra ärikultuuri, siis ma rohkem teda tüüdata ei tahtnud. Andsin alla, aga registreerisin end tema uudiskirja saajaks. Hoidsin end kursis sellega, mida ja kuidas ta reklaamib. Peale üht uudiskirja nägemist tekkis mul mõte, ma võtsin riski ja kirjutasin talle neljas kord. Sain vastuse, et see pakuks huvi ja juba paari nädala pärast läks teele proovitellimus. Ma ei tea, kas see oli kõhutunde, juhuste kokkulangevuse või töö tulemus, aga sel ei olegi tähtsust.

Ja siis täiesti ootamatult kirjutasid nad, et kuna nad tegid Sophie Elisega koostööd juba siis kui ta veel kuulus ei olnud ning ta hakkab agenti vahetama, said nad tema blogireklaamiks superpakkumise. Siiski piisavalt krõbeda, et üksinda see tellida. Aga kui kampa lüüa, siis oli see hind täiesti söödav. Ma ei suutnud seda uskuda. Ma olin üheksa kuud mõelnud, kuidas saaks Norra nr1 blogis (mis on nr1 ka oma sisult) oma toodet reklaamida nii et hapnik kinni ei jääks ja siin see võimalus oligi. Peale kolme ei´d ja üheksat kuud mõtlemist avanes võimalus.

See kõlab veidralt, aga ma ootasin 4.12 nagu laps jõule. Ma tahtsin näha, millised tooted Sophie Elise valib. Refreshisin täna kuus korda oma Insta feedi et näha, kas juba on postitus. Ja siis see tuli! Mul oli nii uhke tunne.

Sophie Elise postitus ilmus blogis umbes kell üheksa. Kaks (!!!) tundi hiljem sain ma kliendilt kõne, et kaupa on juurde vaja, sest pood on tühjaks müüdud. Saate aru! Kell pool 12 õhtul pidime me hakkama kiiruga kaupa juurde tellima, sest ÜKS postitus tekitas kliendi laos kaose!

(Liiga palju infot, aga mul on samad aluspüksid hetkel jalas:D)

sophie elise insta 04.12.2017.png

Ma ei tea, kui palju ma Norraga edasi tegelen, aga mul on nii hea meel, et üks “ükssarv” sai kinni püütud. Teist lähen ma püüdma juba paari päeva pärast.

PS: Kui sa tead kedagi, kes teab kedagi, kes oskab norra keelt ja armastab turundust, siis BonBon Lingerie´l on sellisele inimesele tööd pakkuda. Norras. Vaadake FB-st järele.

Päisefoto: http://sophieelise.blogg.no/

 

 

 

Glamuurist on asi kaugel

Võib olla olen ma ekslikult jätnud mulje, et selline uue brändi turule toomine ja turundus, reklaam, blogijad on jube glamuurne töö, kuid tegelikult on asi glamuurist kaugel.

Eile tegin ma tööd kella kaheni öösel, sest loomulikult olid mingid viimase hetke asjad, mis kuidagi kokku ei tahtnud jõuda, mingid möödarääkivused, mis viisid minikriisideni ja mida ma veel kell üheksa õhtul lahendasin, sest korraks oli mul tunne, et kogu töö ja vaev lendab vastu taevast ja ma tahtsin peaga vastu seina joosta, sest…norrakad noh. Mingites asjades ajavad nad nii näpuga järge taga ja teevad sääsest elevandi, aga midagi ei saa öelda ka, sest minul on neid vaja rohkem kui neil mind. Surusin end madalamaks kui muru ja lahendasin kriisi. Samal ajal putitasin end mingite rohtudega, sest ma olen täiesti veendunud, et lisaks juba sada aastat kestnud köhale ja nohule on mul ka palavik, aga mul ei ole hetkel aega haiguseks. Kriis sai lahendatud. Ka mu eelmistes töökohtades on kriiside lahendamine tihti olnud minu töö, mitte et ma tahaks end jube targaks pidada, vaid vastupidi, ma oskan õigel hetkel piisavalt rumal olla. Ja rumal olemine probleemi lahendab, siis jumala eest. Ei pea ma endale vastu rinda taguma ja ütlema kui äge ma olen. Sest no ma ju tean niikuinii, et ma olen äge. Okei, nali. Ilmselt tingitud üleväsimusest.

Hommikul pool üheksa ärgates teadsin ma, et olen tund aega oma ajagraafikust maas, kuid sellegi poolest tundus mulle, et saan hakkama. Lõunaks Oslos valmis ja tagasi Lillehammerisse, et natukene puhata. Tegelikkus oli aga see, et lõuna ajal olin ma veel kliendi juures ja üritasin viimaseid pisiasju korda ajada. Aga kuidas sa ajad korda seda, et õige statiivi asemel on sulle kogemata kaasa pakitud vale statiiv? Mida ei saa kasutada? Õnneks pean ma siinkohal kiitma oma leidlikke Norra koostööpartnereid. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nemad said.

Mina hakkasin Lillehammeri poole liikuma. Tee on maksimaalselt 2,5 tundi sõitu. Mina sõitsin vahemaad 5 tundi ja 11 minutit. Ei, mitte sellepärast, et ma otsustasin jälle vale pööret teha ja ei leidnud bensiinijaama kui mu kütuseseier juba kriitiliselt madal oli, vaid pidevalt tuli mu Skype´i ja meilboksi sõnumeid pealkirjaga “kiire!” ja “kohe!”. Nii pidin ma kogu aeg leidma mõne koha, kus oleks natukenegi vähem mägesid ja orgusid ning levi, et saaks kiired asjad ära vastata. Autoroolis ja kitsastel teedel ma ei oska:) Pooled asjad on ikka veel vastamata, aga tulekahjud said kustutatud. Sõbranna (järjekordse järjekordselt) lasin ka üle. Pidin õhtul minema steaki sööma tema juurde, aga…no töö. (Hmmm, ja ometi leidsin ma aega, et blogima tulla? )

Muuhulgas pidin ma autosõidu ajal (okei, peatuste ajal) kinnitama ära ka järgmiste blogipostituste sisu. Üks neist – Elisa Røtterud – ongi teine blogija, kes meie homsele lansseerimisüritusele tuleb. Ta nii supercool ja teistmoodi. Kes oskavad norra keelt, siis soovitan seda blogi jälgida. Ka tema reklaampostitus on täiesti omas vötmes, teistest erinev ja mõnus. Kohe aru saada, miks selline ja et see on tema! “Ma püüdsin talle tooted juba laupäeval kohale toimetada, aga sain automaatvastuse, et “ära siia sõnumit jäta,olen hetkel Himaalajas”. Ooookei, mõtlesin ma, kuidas kuramus ta siis Storosse homme jõuab. Aga no esmaspäeval oli ta kenasti igatahes oma Oslo kodus ja valmis pesumodell olema. Ja teate, kui ma muidu mõtlen, et pole see minu kehakaal midagi nii hull, siis selle naise keha vaadates tuleb igale inimesele, kes on natuke ülekaaluline, kass peale. Mida kõhulihaseid ja treenitust!

Ja postituse ülesehitus oli cool. Täiega cool.  Kui seal juures ei oleks märget “reklaam”, siis ma täiesti ausalt arvaks, et tal on ka mägedes ronides Lyra pitspesu seljas. Puuvilla asemel. Nii kirjuatakse reklaampostitusi!

IMG_0012IMG_8133

Fotod: Elisa blogi

Viimaseks blogijaks sel kuul valisime me Sofie Kvellandi. Tegelikult on see blogijate maailm ikka naljakas. Vaatad Instagrami jälgijaid  – 79+ tuhat, vaatad inimese pilte – nagu kohalik Kardashian, loed ja uurid ja mõtled ning siis lähed talle koju. Uksele tuleb kõige tavalisem tutimütsis 21-aastane noor naine, mitte kusagilt ei võiks aimata, et tema näol on tegu väga soliidse influencer´iga, arvaks hoopis, et naabri-Mari tuli pakki vastu võtma. Aga siis paneb ta oma blogija-näo ette ja muutub täielikuks staariks, keda jälgitakse, teatakse ja kelle moodi tahetakse olla. Veider eksju. Aga samas äge. Sofie saigi sel põhjusel valitud. Ta on nagu kameeleon ja sobib mitme kliendi profiiliga – kaks kärbest ühe hoobiga.

DSC01254-kopi-1280x851.jpg

Foto: Sofie blogi

Blogipostitused üleval, reklaamid saadetud, toidud tellitud, fotograafile meeles lennujaama vastu minna, nüüd võiks ju korraks jalad seinale visata. Aa ei. Ei saa, mu oma töö on kõik veel tegemata. Võib olla oleks tehtud kui ma poleks otsustanud siin vahepeal blogis pläkutada.

Nüüd on jäänud vaid oodata alustada uue kampaaniaga detsembri jaoks. Ja teate, see on isegi veel põnevam, sest seal on meil koostöös ühe kliendiga kaasatud Norra aasta…ah las ta hetkel jääb… keda ikka huvitab, eksju;)

Päisefoto: Elisa Røtterud

Motesilje by Silje Pedersen

Silje Pedersen on teine blogija, keda me oma promoüritusele soovisime. Põhjuseid selleks oli mitu. Esiteks on ta tõeline moeekspert, töötanud moetoimetajana ajakirjades nagu KK ja Henne ning pannud aluse Norra tuntumale moeportaalile MinMote.no-le, lisaks tegi just tema alguse fashion web-tv´le Norras. Ta on töötanud modelli, saatejuhi, ajakirjaniku ja stilistina ning õppinud meediat ja kommunikatsiooni Los Angeles´is. Fashion Week´id ja Silje Pedersen käivad käsikäes. Teine põhjus oli tema vanus – ta on 40aastane ja täpselt selle vanuse ja sihtgrupi esindaja, kellest meie huvitatud oleme. Minule endale meeldis aga tema juures ehk isegi kõige rohkem see, et ta on tegelikult täiesti tavaline naine ja ema. Nagu sina ja mina. Selline naabrinaise tüüpi. Aga temas on lisaks midagi erilist, midagi, mis teeb temast stiilse ja moeka naabrinaise. MoteSilje (mote = norra keeles mood).

Teisipäeval kui ma viimasel hetkel blogijad vahetasin oli Silje veel ka üritusele tulemas, kuid temaga läkski täpselt nii, et sel ajal kui mina kauplesin hinna üle, tuli teine ettevõte ja broneeris ta silma pilgutamata ära. Tundide mäng. Ma jäi oma mänguga umbes neli tundi hiljaks. Aga sellest pole midagi. Otsustasime siis, et Silje promob meid lihtsalt läbi oma blogi ja Instagrami ning kutsub oma jälgijaid samuti ostuõhtule tulema.

7516813856__MG_9870_edited-1.jpg7516813856__MG_9877b.jpg

Kui me Siljega koostöö kokku leppisime, siis samuti sain ma kõige pealt teksti mustandi, sain teha soovi korral muudatusi ning vaatasin üle, kas pildid sobivad. Tema oli üks neist blogijatest, kes ütles, et ei soovi pesu enda seljas reklaamida ja küsis mitu korda üle, kas see on meie jaoks okei. Muidugi oli see okei, sest mida erinevamad on postitused, seda huvitavam.

PS: Me oleme blogijatega rääkinud, kas ja kuidas peaks blogipostituste juures märkima ära, et tegu on reklaamiga. Norras on kohustuslik see kohe teksti alguses välja tuua. Ilma selle märketa tuleb päris palju pahandust.

Fotod: Motesilje.no