Alustan seda lugu ühe tuttava Facebooki postitusega (ma usun, et ta ei pahanda!), sest laias laastus võtab see kogu selle postituse ja ka tolle telesaate kokku. Kuidas ära tunda, et oled (muld)vana: Kui arutad (veri)noore koostööpartneriga muusikasündmuse korraldamist galeriis ja kuuled teda ütlevat, et see ongi mõeldud pigem vanemale ja intelligentsemale publikule ja manad juba … Continue reading Ühe telesaate valguses ehk kisun end paljaks
medemis nahakliinik
Millisesse ilukliinikusse ma vist rohkem enam ei lähe?
Võib olla see pealkiri on natuke ebaaus, sest päris nii ei saa ma ka öelda, mul oli isegi veel ühe protseduuri jaoks sinna veel aeg kinni pandud, aga siis juhtus "sigaseid väljaminekuid" ja ausalt igasugu ilusüstid tundusid absoluutselt mitte olulised ning aeg sai tühistatud. Natuke kahju on, sest oleks tahtnud ju näha, kas see ka … Continue reading Millisesse ilukliinikusse ma vist rohkem enam ei lähe?
19 aastat hiljem saan ma lõpuks sellest nooruse lollusest lahti!
Koostööpostitus Kui ise end peeglist ei vaataks, siis ei usuks, et lõpuks ometi oleme me minu tätoveeringu eemaldamisega jõudnud nii kaugele, et ma saan üsna kindel olla, et suvel ei pea ma enam kuulma neid üllatavaid hüüatusi, et „issand, sul ka tätoveering, ma ei teadnudki“. 20-aastaselt presenteerisin ma oma kunstiteost hea meelega, tänasel päeval ma … Continue reading 19 aastat hiljem saan ma lõpuks sellest nooruse lollusest lahti!
Kiidan tegijaid
Nagu päisepildilt näha on, siis ei kasuta ma igapäevaselt isegi enam ripsmetušši. Ehk siis peaaegu, et ilma naljata võib öelda, et minu ilunipid ongi - pese juuksed puhtaks ja süsti otsa ette botoxit. Okei, huuled värvin ka ära, mul on huuled enamuse ajast värvitud ka kodus, aga muidu olen ma selline nagu ma olen. Ei … Continue reading Kiidan tegijaid
Truu vaid ühele
Selle terminiga rutvusin ma Marimelli blogist, varasemalt ei olnud ma selle peale kunagi mõelnud. See tähendab, et mul on küll brände, mida ma armastan rohkem kui teisi (nii blogija kui mitteblogijana), aga ma ei kujutaks ette, et tarbiksin vaid neid brände. Näiteks on mul aastaid olnud lemmikuteks Lacoste tennised, Lacoste kui firma meeldib ka aastaid, … Continue reading Truu vaid ühele
Küpsisega kuradikese eemaldamine vol 2
Koostööpostitus Nagu te ehk mäletate võtsin ma eelmisel aastal lõpuks oma julguse kokku ja läksin Medemisse teismelise lollusena tehtud "pekingi kana" tätoveeringut eemaldama. Ütlen juba praegu ette ära, et parim otsus ever. Jah, tõsi, et ma ise seda ei näe ja väga tihti läheb mul üldse meelest, et see seal on, aga spaas või rannas … Continue reading Küpsisega kuradikese eemaldamine vol 2
“Ma olen sama vana kui tema, aga selline tädi küll välja ei näe.”
#koostööpostitus Iga jumala kord kui ma julgen öelda, et peeglist vaadates ei näe ma 40-aastast, pean ma ühest või teisest kohast lugema neid samu kommentaare, mida ma olen aastast aastasse enda kohta lugenud. Noh neid "tema on üks neist kes kohe kindlasti näeb oma east tunduvalt vanem välja. Ta ise teab seda ka ja laseb … Continue reading “Ma olen sama vana kui tema, aga selline tädi küll välja ei näe.”
Tätoveeringu eemaldamine – kui hirmus tegelikult?
Koostööpostitus Ma usun, et peale seda postitust ja mu tätoveeringu nägemist ei ole kellelgi enam küsimust, miks ma seda eemaldada tahtsin. Ainus küsimus saab veel olla, miks ma seda varem ei eemaldanud. Vastus on lihtne - ma kartsin, et see on valus. Kui ma lõpuks siis ikkagi julgesin end kokku võtta ja tätoveeringut eemaldama minna, … Continue reading Tätoveeringu eemaldamine – kui hirmus tegelikult?
Pekingi kana, tätoveeringud ja hirm
Et kõik ausalt ära rääkida tuleb minna tagasi alloleva pildi tegemise aega ehk aastasse 2001, mil ma olin saanud stipendiumi Oslo ülikooli ja elasin kolm kuud Oslos koos oma host-õega Rotary vahetusõpilasaastast. Me olime mõlemad 20-aastased. Te ju mäletate, mida see vanus tähendab? Pidusid, rumalaid otsuseid, veel pidusid ja veel rumalaid otsuseid. Üks neist on … Continue reading Pekingi kana, tätoveeringud ja hirm
Minu zen
Ei ole erilist saladust teinud sellest, et olen viimasel ajal olnud segaduses, melanhoolne ning kõige rohkem olen ma kartnud depressiooni tagasitulekut, sest meeleolu on nagu ta on. Ma tõesti ei tahaks enam antidepressante sööma hakata kui endaga nii suure töö ära olen teinud ning olen püüdnud leida teisi variante oma pingete maandamiseks. Koeraga hommikusi ja … Continue reading Minu zen