“Kodusta blogija!” ütles Herling kunagi naljaga

Vaatasin, et Mesi Tare peab täna oma üheksandat sünnipäeva. Ja mis oleks siis veel paslikum (peale PALJU ÕNNE! soovimise) kui meenutada, kust sai alguse minu (ja nüüdseks kogu meie pere) armastus Mesi Tare, Varnja ja Peipsi) vastu. Omamoodi veider, sest tegelikult olen ma Tartus elades ju Peipsiga palju kokku puutunud. Mu ema oli alati nõus … Continue reading “Kodusta blogija!” ütles Herling kunagi naljaga

Afterparty. Kas prosecco ja uute lubadustega?

Et kõik ausalt ära rääkida, siis mina plaanisin korralik olla ja laupäeval laulda, et "iga pidu saab ükskord läbi", aga noh siis tuli teadagi see automuukimine ja enne kui ma arugi sain olime me afterpartyl. Mitte et ma väga kurvastaks, et asjad nii läksid... Esiteks tegime me giidiga tuuri Kallastel. Millal te viimati Kallastel käisite? … Continue reading Afterparty. Kas prosecco ja uute lubadustega?

How to…

Kui te olete sama vanad kui mina, siis ilmselt te mäletate sellist filmi nagu "American Pie". Ja mäletate seda punapäist tüdrukut, kelle lood algasid kõik lausega "this one time, at band camp". Mina võiksin 2023 aasta filmiversioonis teda mängida. Lihtsalt minu lood ei algaks bändilaagrist, vaid "sellest ühest korrast, kui ma Herlinguga proseccot jõin." Nii … Continue reading How to…

“Kui sa sahtlist kahvlid üles leiad, mis sa siis neist pükstest jalga paned. Oled ju kodus!” – Varnja vanasõna

Laupäeva hommikul enne SaunafESTi sättisin ma end Herlingu kõrvale laua taha mummulisest tassist kohvi jooma. Jalas vaid sukkpüksid (aluspesu ikka ka, aga selle olemasolu tundus loogiline ka ilma mainimata, kuniks mõtlesin, et segaduste vältimiseks mainin ikka ära, et ma täitsa pesuta teiste kodus ringi ei lipanud) ja seljas kampsun. No ei olnud sellist tunnet, et … Continue reading “Kui sa sahtlist kahvlid üles leiad, mis sa siis neist pükstest jalga paned. Oled ju kodus!” – Varnja vanasõna

Be real ehk pöörane täiskuuÖÖsööming

Täna töölt koju sõites oli taevas erakordselt kaunis - verevpunane taevas flirtis valgusfooride rohelise tule ja tänavalampide kollaka kumaga. Oli selline moodne romantika, mis karjus jäädvustamise järele. Kahjuks keset liiklust autot seisma jätta ei saa, taevas jäi jäädvustamata. Nautisin seda looduse ja linna valguse mängu. Järsku oli hämar. Verevpunane taevas asendus oranžika kumaga. Teele tuli … Continue reading Be real ehk pöörane täiskuuÖÖsööming

Alati nii uus. Aga samas armsalt tuttav.

Üks ja ainus. Voronja galerii. Iga kord nii uus. Iga kord nii huvitav. Aga samas juba nagu vana hea tuttav. Iga kord külastades tulevad mulle eelmistest külastustest mõned seigad meelde. Näiteks esimene kord kui ma selle galerii väravast sisse astusin ja kõiki neid inimesi esimest korda kohtasin. Ma ei tundnud mitte kedagi. Aga nad olid … Continue reading Alati nii uus. Aga samas armsalt tuttav.

Lugu sellest, kuidas Herling wow-efekti pakkumisega üle pingutas

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, kuidas Herling mind kuus (juba kuus! kontrollisin järgi) aastat tagasi kutsus saunapaati külastama. Korra kutsus, aga mina sinna käima jäingi. Alguses üks kord suvel, siis juba ka sügisel ja talvel ja kevadel, üksinda, sõpradega, perega, aina rohkem ja rohkem. Võib olla selles ivantšais, mida nad pakuvad, … Continue reading Lugu sellest, kuidas Herling wow-efekti pakkumisega üle pingutas

Kohal

Nagu te aru olete saanud siis eelmise nädala puhkuse sithkoht oli ikka vana hea Mesi Tare. Ega mul teile midagi uut nende kohta rääkida ei ole, jätkuvalt sama imeline ja romantiline ning iga korraga aina rohkem "instagramable", aga ma ei saa ka vaid enda sisse jätta neid emotsioone, mida see koht ja inimesed meile pakuvad. … Continue reading Kohal