Teine päev Istanbulis algas minul veidi enne kella kuut. Ma olin küll võtnud puhkusepäevad, aga siis kui ma reisi planeerisin ei teadnud ma ju ette, et töö natuke muutub ja nii olid mõned asjad vaja ära teha ka reisi ajal. Ideaalne oli need varahommikul kohe ära teha, et siis ülejäänud päev mõnusalt linnaga tutvuda. Kusjuures … Continue reading Lendlevad kleidisabad ja kesköödisko
Sightseeing
Kas liiga palju proseccot võibki nii lõppeda?
Nojaa. Selles mõttes, et ma olen nüüd näinud küll, mis saab kui kokku saab seltskond naisi, kes joovad suurtes kogustes proseccot ja eks ma pean ausalt tunnistama, et täitsa kohe kardan seda detsembri alguses toimuvat suvelõpu pidu. Jap, lugesite õigesti - suvelõpupidu, mis toimub detsembris. Lihtsalt varem ei olnud kellelgi vaba aega ja muudkui nihutasime … Continue reading Kas liiga palju proseccot võibki nii lõppeda?
Lugu sellest, kuidas ma Marekit petsin
Kui ma eile peale nädalavahetuse rännakuid lõpuks koju jõudsin, istusime Marekiga veidike terrasil. Lihtsalt, et puhata ja hinge tõmmata. Tema oli väsinud kodustest toimetustest, mina sõitmisest. Ja pealegi patt oleks olnud ju sellise ilmaga tuppa minna. Männikäbi jäi küll pesemata, aga no ei olnud enam seda jaksu. Istusime, ajasime niisama juttu ja Marek puhastas mõned … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma Marekit petsin
Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistese põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada.
Mhm, see on nüüd see koht, kus ma pean tunnistama, et ega ma "Kalevipojast" rohkem ei tea ka. Selles mõttes, et muidugi olen ma läbi lugenud Eno Raua poolt ümber jutustatud Kalevipoja, aga eepost ennast ei ole ma läbi lugeda suutnud, mitu korda olen alustanud, aga kuidagi ei ole ikka sina peale saanud. Kui me … Continue reading Laena mulle kannelt, Vanemuine! Kaunis lugu mõlgub meeles, muistese põlve pärandusest ihkan laulu ilmutada.
Haapsalust ja reklaamist
Vanasti (kõlab nagu "ennemuistsel aal kui heeringas elas kuival maal") käisime me Marekiga aastas paar korda Haapsalus. See on vaieldamatult üks minu lemmiklinnakesi Eestis. Viimastel aastatel ei ole me millegi pärast sinna peaaegu üldse sattunud. Ma ei teagi miks, aga see viga sai nädalavahetusel parandatud ning võiksin siinkohal sõnadega "Haapsalu on jätkuvalt võrratu" selle postituse … Continue reading Haapsalust ja reklaamist
Kuremäe klooster
Kuremäe kloostris olen ma ikka paar korda käinud. Ühe korra kunagi algkoolis ja teise korra Norra perekonnaga 1999. aastal, tegime nendega koos ühe vahva Ida-Viru reisi. Kusagilt lugesin ma hiljuti, et kui 1999. aasta tundub nagu eile, siis olete te ilmselgelt vanad. No mulle tundub nagu olekski eile olnud. Mitte 20 aastat tagasi. Ma ei … Continue reading Kuremäe klooster
Märgid vol2
Ma ei saa sinna mitte midagi parata, et ma sellest lühikesest USA reisist nii vaimustusse sattusin, et mul on telefon täis igasugu kummalisi pilte, mida ma kohe pean maailmaga jagama. Aga ausalt, mulle lihtsalt nii meeldis see kultuuride erinevus, mis igast nurgast silma torkas.
“Sellise ilmaga me küll Lottemaale ei lähe!”//“Never forget that little child inside of you, that’s the key.“
...ütleks ilmselt iga teine lapsevanem kui oleks täna aknast välja vaadanud ja näinud, et vihma sajab nagu oavarrest, täpsemalt öelda vihma kallas nagu ämbrist. Aga meie ei öelnud nii, sest me olime kokku leppinud, et kui Norrast tagasi oleme, siis läheme ja kuna me ilmateadet ei vaadanud, siis sai laupäeva ja pühapäeva asemel kokku lepitud … Continue reading “Sellise ilmaga me küll Lottemaale ei lähe!”//“Never forget that little child inside of you, that’s the key.“
Tasuta meelelahutus
Olgu. Et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, et päris tasuta see meelelahutus ikka ei ole. Kütuse eest tuleb ju ikka tasuda. Aga laias laastus on nii, et asju, mida ma naudin, saab nautida põhimõtteliselt tasuta. Lilled, loodus, mõisad, kirikud, jalutamine. Andke mulle vaid mõni vana mõis, mõni lagunenud maja, mõni lillepõld ja ma … Continue reading Tasuta meelelahutus
Tunne oma kodukanti! //Abandoned Soviet prison and forced labor open mine
Talvel õue minemise juures on kõige kehvem osa see diivanilt püsti saamine ja riidesse panemine, aga aknast paistis nii ilus ilm olema, et patt oleks toas ka olla olnud. Päike paistis ja puha. Tegelikkuses oli ilm jäine ja tuul oli kohati selline, et ma tänasin õnne, et tiba kogukam olen, kuid ilmast hoolimata oli mul … Continue reading Tunne oma kodukanti! //Abandoned Soviet prison and forced labor open mine