On kohti, kus aeg läheb kuidagi teistmoodi. Eesti Meremuuseumi hoidla on üks neist. Sel aastal tähistatakse taas Uudishimu päeva, mille eesmärk on innustada inimesi avastama, küsimusi küsima ja maailma natuke tähelepanelikumalt vaatama. Meremuuseumi hoidla sobib selle mõtte illustreerimiseks peaaegu täiuslikult.
Ekskursioone viivad läbi Eesti Meremuuseumi kogude osakonna töötajad Ruth Ristmägi, Andres Eero, Laura Jamsja, Oksana Leontjeva, Meeli-Heli Lepna, Mirjam Mardi, Eve Paavel, Eva Rebane, Katrin Sepalaan, Evelyn Silmet ja Helju Zahharov. Just inimesed ongi üks põhjus, miks ma seda kogemust soovitada tahan.
Eelmisel aastal sattusin Uudishimu päeva raames hoidlat külastama esimest korda. Arvasin enne, et eks vaatan tunnikese vanu dokumente ja esemeid ning saan lihtsalt natuke targemaks. Tegelikkus oli hoopis midagi muud. Kõige huvitavam ei olnudki ainult see, mida näidati, vaid inimesed, kes sellest rääkisid. Üks küsimus viis teiseni. Ühest fotost kasvas välja terve lugu. Ühe eseme taga oli inimene, tema saatus, mingi sündmus või ajastu. Tuur kestis umbes tunni, aga lõpus oli tunne, et tegelikult tahaks veel jääda. Ikka tuli meelde mõni uus küsimus. Kuidas see asi siia sattus? Kes seda kasutas? Mis temast edasi sai? Miks just nii?
See ongi vist uudishimu kõige parem omadus. Mida rohkem teada saad, seda rohkem tekib küsimusi.
Hoidla ei ole sugugi vaikne ja tolmune koht, kuhu vanad asjad lihtsalt ära pannakse. Vastupidi. Minu jaoks tundus see olevat koht, kus muuseumi lood tegelikult elavad. Seal on esemed, mis ei mahu näitusesaali. Seal on fotod, dokumendid, kirjad, märkmikud ja leiud, mis ootavad oma järgmist avastajat.
Tänavu saab lähemalt tutvuda merepääste ajaloo ja sellega seotud kogudega. Vanad fotod päästejaamadest, päevikud, päästevahendid ja dokumenteeritud lood inimestest, kes läksid merele siis, kui enamik meist oleks eelistanud turvaliselt kaldale jääda.
Mulle meeldib hoidlates just see, et seal muutuvad ajalooõpiku faktid päris inimesteks. Näed vana päästemedalit ja hakkad mõtlema, kelle rinnas see kunagi võis olla. Loed päevikusse tehtud sissekannet ja saad aru, et selle kirjutas inimene, kes ei teadnud veel, et sada aastat hiljem keegi tema märkmeid huviga uurib. Ja siis märkad, et tunnike ongi möödas. Või õigemini lennanud. Täpselt selliste hetkede pärast ongi Uudishimu päev minu meelest väärt ettevõtmine. See tuletab meelde, et maailma ei pea alati kogema läbi ekraani või kiirsisuna. Mõnikord piisab ühest küsimusest, ühest esemest või ühest vestlusest, et avastada terve uus lugu.
Uudishimu päev Eesti Meremuuseumi hoidlas:
Volta 1, Kalamaja
14. novembril
Ekskursioonid kell 12.00 ja 13.00
👥Grupis kuni 15 inimest
Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine
Kui sulle meeldivad kohad, kuhu tavaliselt ei pääse, inimesed, kellel on põnevaid lugusid rääkida, siis pane end kirja. Kõige ägedamad avastused sünnivad sageli just uudishimust. Ja hoidla on selleks üks väga hea koht.