Kunagi ammu tuli jutuks, et me võiks enda juurde maale teha lastehoiu/õuelasteaia. Mõte sai kiirelt maha maetud, sest (ilmselt üllatuslikul kombel) lapsed mulle meeldivad ja (teoorias) saaks nendega hakkama, kui keegi mind abistaks, aga lastevanematega ma hakkama ei saaks. Ma oleks juba esimesel päeval vanematega tülis, sest küll poleks kellelgi mütsi peas, küll oleks kellelgi kombekas must, küll poleks keegi saanud piisavalt tervislikult süüa. Ja nii edasi.
Ja see poleks ainus situatsioon, kus ma teiste vanematega ei klapiks. Ma ei pea isegi teoreetilisi situatsioone välja mõtlema, mulle päriselt ei meeldi ka teised lapsevanemad (üldistan, andke andeks, muidugi ei pea ma silmas kõiki teisi lapsevanemaid). Sellest pole ilmselt midagi, sest ega mina ei meeldi nendele ka. On kohti, kus mind jätkuvalt vaadatakse, et aa, mäletate, tema on ju see, kes meie lapsi süüdistas. Süüdistasin jah, aga olen üsna kindel, et kui minu asemel oleks keegi teine olnud, küll nad oleks samamoodi reageerinud, aga see selleks.
No täpselt. 🙂 Ja mitte ainult etenduste järel. Ka lasteaiapeod, koolilõpetamised, kontserdid… Olen sageli see professionaalne kutsutud fotograaf seal ja tuleb ikka häält tõsta küll päris tihti, et täiskasvanute mass endale selja taha jätta. See on nii ebamugav mulle. Pluss see teema, et nad ikka pildistavad kasvõi selja tagant edasi, ja siis lõpuks kodus pilte töötlema asudes on väga raske leida ühte sellist grupipilti, kus kõik lapsed vaatavad mulle kaamerasse, mitte oma ema-isa nutitelefoni. 🙂
Tahaks ka küsida, et – miks ometi te nii teete?
Täiesti jabur. Ma saan tõesti aru, et me kõik tahame nendest hetkedest pilte, aga kui on olemas professionaal, siis miks neid enda klõpsitud pilte vaja on. St selles mõttes, et muid emotsioonipilte jah muidugi teeme/tehke, aga just kui on see hetk kui fotograaf niikuinii teeb kõikidest ja tahab üht kena grupifotot, siis no mida on vaja vanematel seal ees (või siis taga) niheleda endal.
ja see aeg, mis kulub tänu sellisele siblimisele. Reaalselt POOL TUNDI lihtsalt ootasime, et lapsed saaks pildi teha ära, sest vanematel oli enne seda endal vaja oma pilte teha. Müstika!