Ma õppisin, et lihtsam on olla jätkuvalt vait ja hea tüdruk

Kui ma kunagi ammu koolis käisin, siis ma õppisin kiiresti selgeks, et õpetajal on alati õigus. Isegi kui vastus võimaldas loomingulist lähenemist ja hinnata olekski võinud õpilase loomingulisust või kasvõi teismoodi lähenemist, siis õige vastus oli see, mida õpetaja õigeks pidas. Õpetaja otsusele vastu ei vaieldud. Mina kippusin ikka vaidlema ja sattusin natuke pahandustesse, aga nagu öeldud, üsna kiiresti õppisin ma ära, et pole mõtet. Ma õppisin hea tüdruk olema.

Kui ma kunagi tööle läksin, õppisin üsna kiiresti selgeks, et omanikul/ülemusel on alati õigus. Ma olin vait. Nähtamatu. Kogu aeg see, kellest üle sõideti ja kelle töö viljad enda korvikesse tõsteti. Siis ma väsisin sellest ära ja hakkasin oma arvamust avaldama. Esmalt Mutrikesena. Me teame, kuidas see lõppes. Siis julgemalt ja julgemalt kuniks ma sain jälle aru, et Mutrike või mitte, targem on olla vait. Ma õppisin hea tüdruk olema.

4 thoughts on “Ma õppisin, et lihtsam on olla jätkuvalt vait ja hea tüdruk

  1. Jagan samu seisukohti. Pirukaid küpsetan vahel küll, kui väga peab. Ja kes siis veel oma lapse eest seisab, kui mitte tema ema. Tavaliselt tuleb kobisema see, kes ise suud lahti teha nagunii ei julge.
    Nägin ka Ida toa pilti ja ei tekkinud kordagi mõtet, et mida helli, vaid sarkasm, sest meil on kodus ka põranda külgetõmbejõud nii suur, et asjad ei jõua kohe omale kohale.
    Minule annavad kõik selliste “tavaliste” emade postitused jõudu edasi rühkida ja ma ei arva, et mu lapsed kuidagi laisad oleksid vaid lasen neil ka laps olla. Kogu elu nad jõuavad küll ja küll mööda joont käia 😊

    • mul on kuidagi nii kurb et sellised “emade tegelikkuse” postitused on automaatselt oma lapse mõnitamine, traumade tekitamine. Mu jaoks on sama, et sellised “tavaliste emade” murede jagamine annab jõudu, et aaaa… see polegi vaid minu mure.
      nt eile käisin Laste kirbukas koos Idaga. Vaidlesime Idaga asjade/maitse üle. järgmisel hetkel liitusid meie vestlusse veel kaks ema. Mul tekkis hea tunne, et ongi køikidel emadel samad “mured”, ja Ida vaatas, et aa, teistel lastel ka emad, kes biiti ei jaga, et pole vaid tema ema nõme. me lahkusime Idaga poest naljatades ja heas tujus, sest mõlemad said kinnitust, et mitte vaid meie pole “probleemsed”:)

Leave a Reply