“Küll ta kuuekuuselt hakkab magama!” öeldi mulle.
“Ära muretse, aastaselt ta ikka magab,” lohutati mind.
“Kahe-aastaselt ta magab kenasti,” julgustati.
“Kuule, kõik kolme-aastased magavad nagu kotid,” rääkisid nad.
“Nelja-aastaselt sa ei saa teda enam üles,” lubati.
Ma ei mäleta, mida mulle on öeldud viienda eluaasta ja magamise kohta, aga te võite uskuda, et mina enam neid inimesi, kes ütlevad, et KÕIK lapsed hakkavad magama, ei usu. Kui Ida midagi vihkab siis on see magamine.
Lihtne näide. Täna. Väljas on tuhat kraadi kuuma, ta ei ole lõunat maganud, me oleme päev otsa ringi trallinud ja vees möllanud ning ma näen, et kell kaheksa on ta jumala kustunud, kuid ta ei jää magama. šansid, et ta ise magama kukuks kuhugi diivanile või põrandale, multikat vaadates, on mitte nullilähedased, vaid miinuses. Ta kasvõi tuigub ringi ja käitub ebaadekvaatselt, aga magama ta ise EI JÄÄ. Mitte et me seda isegi (enam) loodaks. Me viime ta magama, aga 9 juhul kümnest käib see kisa ja tüli ja karjumisega, sest “ma ei ole väsinud”. Täna ka. Viisin selle surmani väsinud näo ja olekuga magama, kuulsin 9857084690576 korda, kuidas ta ei ole enam minu sõber, ei kutsu mind oma sünnipäevale ja kuidas ta ei taha magada, vaid õue minna, aga ei rohkem ega vähem kui neli minutit peale voodisse jõudmist magas ta nagu kott. See ei ole erand. See, et Ida teeb sada trikki enne magama minekut ja sööb ära meie viimased närvid, on meie majas reegel. See laps vihkab magamist!
Lennukis/bussis/rongis näen ma, et ta on unine ja soovitan tal silmad kinni panna. “EIIIIIIII!” tuleb vastuseks. “Okei, fain, ole üleval, ma magan ise,” ütlen ma, sest tihti olen ma lihtsalt nii väsinud, et silmad tahavad ise kinni vajuda. “Sa ei tohi magada!” kamandab Ida kõrval, “muidu ma ajan su ülesse!” Ja ta EI LASE magada ka teistel. Ta vihkab magamist nii palju.
Hommikul kell kaheksa ärkamine nädalavahetuseti on LUKSUS. Kuigi ma näen ka tööpäevadel, et ta tegelikult ei taha kell kuus ärgata ja on ikka veel unine, teeb ta seda ikka. Ta ärkab siis kui Marek. Kell kuus. Punkt. Sest ta ei taha enam magada! Õhtul võin ma ta oma tuppa magama viia kell kaheksa, aga see ei tähenda, et ta magama jääks. Isegi kui ta on surmväsinud. Ja surmväsinud on ta niigi harva, sest tal on liiiiiiiiiga palju energiat, mida ta lasteaias ära ei kasuta. Puhkused on erandid. Siis ta jääb magama (kisaga of koors) ja keeldub lõunaund magamast, kuigi silmad seisavad.
Ühesõnaga mitme sõnaga ma võiksin rääkima jäädagi sellest, kuidas Ida magamist vihkab, aga ausalt, mul on vaid üks küsimus – MIKS? Ta ei ole enam beebi, vaid adekvaatne väike inimene, kes peaks aru saama, et kui me oleme väsinud ja peame kell kolm öösel ärkama, et rongile minna, siis on okei kell üheksa magama minna. Aga ei – Ida EI TAHA! Kuigi silmad vajuvad kinni. Ta näeb hullu vaeva, et neid lahti hoida ja mulle karjuda, et ta EI TAHA.
Ma tahan ka karjuda. Sest ma ei saa aru. Kui palju saab üks laps magamist vihata?
Mu kahepoolene on samasugune. Mees on samasugune. Nad ei maga. Never. 6h ööund on isegi väga hästi saadud. 30min lõunaund on ülim luksus.
Ema lohutab, et küll siis teismelisena magab kui koolis esimene tund kontrolltöö ja tal õppimata.
Tõstan käed ja annan alla!
ma olen ka alla andnud, aga see on nii sürreaalne, et üks inimene lihtsalt ei taha magada, puhata või pikutada. Kui mul oleks võimalus, siis ma kogu aeg magaks
Oeh. Mul on kodus sama vana magamise vihkaja ja samuti, ma lihtsalt ei saaa aru, miks ta seda nii kohutavalt vihkab.
Kõige hullem on asi võõras kohas ööbimisega. Siis ta magab enamasti heal juhul 7h ja ärkamisega saab alguse “meeldiv” päev. Õudus.
Lõunaunedest ja muust pole mõtet samuti rääkida, stsenaarium on sama mis teilgi… 😣😒
Ma mõnikord naiivselt mõtlen, et kui hilja kohale jõuame kuhugi, et võib olla siis hommikul magab, aga oo ei. Ja täna pidime ärkama 2.40, et rongile jõuda. Ärkamisega polnud of koors probleemi. Nüüd on kell 5 ja oleme rongis, näen, et ta on väsinud, aga kas ta jääb magama? Oo ei – viskas pikali, sest no ei jaksa, aga kui silmad hakkasid kinni minema, tõusis püsti, et jumala eest mitte magama jääda. MÜSTIKA
Oehh…….üten vaid, et mul on 6,5aastane, kes vihkab magamist täpselt sama palju….seega – I feel you! Äkki teismeeas…on mu järgmine lootus…. 😀
Mul on talle juba terror valmis möeldud, kui peaks juhtuma ime ja ta tahab teismelisena magada:D Kell viis olen tal ukse taga ja nõuan, et me midagi ette võtaks!
Mul on ka üks lastest see mitte-magaja variant. Sama moodi ootasin poolt aastat, aastat, kahte, kolme, umbes peale seda vist loobusin. Nüüd saab kohe üheksa ja esimene suvi, kus mõned korrad kl 9 hommikul magab. Korra elus on veel poole kümneni maganud.
Aga tavaline ärkamise aeg jääb tal siiani 6.50 ja 7.30 vahele. Noh õnneks ei aja ta nüüd mõni aasta hommikuti kedagi tesit üles. Ühest hetkest (umbes 5-6 aastaselt) keelasin tal selle kategooriliselt.
Tuttaval oli sama probleem .Viimases hädas võttis ühendust unespetsialistiga (rootsis ,kuid norras ka kindlasti on neid juhul kui te peaks mõni nädal seal olema) .Need muutused mida ma mäletan et ta pidi tegema oli toit (peale 17 ei tohi anda ühtegi suhktus sisaldavat produkti) ,tv ja mobiili vaatamine keelatud 3 h enne magama minekut , ei tohtinud aktiivselt mängida kaks tundi enne magama minekut jne . Mäletan et esimesel nädalal juba neil olukord paranes .Peale paari kuud kui lapsel uus rutiin sees ,võis nagu leebem olla nende õhtu rutiinidega ,aga põhimõtteliselt ikka sama ”range” rutiin õhtuti ,et magada saaks .
Sõbranna ütles et on väga tähtis et iga õhtu oleks sama aeg magama minekuks ka ,et lõpuks lapsel jääb see külge ja siis ta keha lepib sellega et bäiteks kell 20 peab sliipima .
Ma lihtsalt igaks juhuks küsin üle, et Sa oled ju teinud kõik need õpetused läbi, mida soovitatakse.
Et ei lase lapsel üle väsida
Et paar tundi enne magamaminekut ei ole enam erutavaid emotsioone sh arvuti
Et magamaminekuga seostuvad konkreetsed rituaalid
Et on asju, mille osas ei peeta läbirääkimisi-ilmastikule vastav riietus, söök ja uni.
Et te olete kokku leppinud, et ta ei peagi magama, ta peab olema lihtsalt kuss ja austama teiste vajadusi..
Sa oled kontrollinud, et tal ei seostu magamajäämisega mingi hirm/mure (ei ärka nt üles vms)
Ma ei näeks probleemi mittemagamises, inimeste vajadused on erinevad. Ma näen Su kirjeldatus probleemi hoopis selles, et ta ei lase seda teha teistel. Ehk mina Sinu asemel keskenduks hoopis sellele, et õpetada last teiste inimestega arvestama. Ja Su teistest lugudest tuleb välja, et saad sellega väga hästi hakkama 🙂
Jeesus. Nagu luupainaja, mitte laps 😀
Mul ka selline piiga kodus, praegu 3,5 aastat vana. Ainuke vahe, et kui ta lõpuks magama jääb siis on raskusi hommikul ärkamisega (kui peaks olema töö- lasteaiapäev). Mustem teema oli, kui sain lapse ühel hommikul lõpuks üles, viisin lasteaeda ja kui õhtul järgi läksin küsis kasvataja minu käest, et kas olen lapsele unerohtu andnud??? Laps olla jäänud kell 9:30 kapi najal istudes magama, magas peale voodisse panekut teiste laste kisa sees kuni 11-ni. Siis käisid nad õues, sõid lõunat ja läksid magama, ka minu piiga. Ja ega ta õhtulgi väga värske välja ei näinud. Ja üllatus üllatus- piiga jäi sellel õhtul magama juba kell 10, mida polnud ammu juhtunud.
Ja meil muidugi on isegi see mure, et kui lapsed magavad hea meelega autos, siis meie piiga elus enam peale 2 aastaseks saamist autos alla ei anna.
Muidu päevad on enamasti toredad ja jonnivabad, ainult magamaminekud tekitavad stressi, päris tihti tervel perel (mul on ka esimese klassi poiss, keda see eriti häirib, sest ka tema ei saa tihti sellepärast magada).
Vahest mõtlen, et äkki on mu lapsel mingi haigus, millest keegi veel ei tea…
Täpselt sama seis! Ja mitte vaid üks laps ei vihka magamist, vaid ka teine laps on unetu. Ja seda juba mõlemad sünnist saati! 🙂 Nii, et high five! 🙂
Mina ei saa aru, miks sellest magamisest (ja mõnel ka söömisest) nii suur number on tehtud? Ei taha magada- ärgu magagu! Kui organism vajab puhkust, küll ta siis ka magama jääb. Samamoodi söömisega- ega ükski laps ennast surnuks ei näljuta ju.. Küll sööb, kui kõht ikka tühi on! Mulle tundub see rohkem tähelepanuvajadusena ja manipuleerimisena, laste poolt siis. teevad tsirkust, et ikka tähelepanu keskpunktis olla ja teised endaga tegelema panna. Ignoreerige lihtsalt ja vaadake mis siis saab..
Ma ei saa ignoreerida kui see ju minu elukvaliteeti mõjutab:)