Ma olen viimastel päevadel natukene mõelnud. Enda peale. Enda üle. Kes ma olen? Milline ma olen? Miks ma olen?
Ma tean, et mul ei ole kerge iseloom, aga asi pole mu meelest mitte niivõrd selles, et ma oleksin tahtlikult enesekeskne või vastik või konfliktne, kuivõrd selles, et ma ütlen välja, mis ma arvan. Muidugi, alati ei peaks, mõnikord võiks leebemini ja mõnikord võiks kaks korda enne mõelda, aga ma olen aastatega õppinud, et parem otse välja öelda kui teeselda või tagaselja rääkida. Ma ei ütle ka seda, et see on ilmtingimata tugevus, mille üle ma uhke olen ja see ei ole ka vabandus, mille taha pugeda, aga teate kui palju lihtsam on mitte teeselda. Ma ei kannata kui ma pean mõtlema, mida inimene tegelikult mõtleb või tunneb, kas talle meeldib või ei meeldi. Ütle otse ja ära teeskle. Mulle ei meeldinud ühe koostöö partneri kampaania. Ütlesin, et minu meelest on see odav ja kole. Partner sai pahaseks, ütles, et ma ei tea midagi ja see pole minu asi öelda. Kaks kuud hiljem muutis ta kampaaniat, sest keegi ekspert oli talle öelnud, et kampaania on kole. Samal ajal kui teised kiitsid, olin ma julgenud seda ka öelda. Tundsin end paremini, et ei olnud alandlikult lipitsenud, et see on parim kampaania üldse.
Ma ei teeskle, kui mulle keegi ei meeldi. Ma lihtsalt ei suhtle. Kui see võimalik on. Tööalaselt tihti ei ole. Aga ma ei otsi töö juurest sõpru. Ma teadsin, et töö juures ei meeldinud ma kolmele inimesele ja nad nägid päevast päeva vaeva, et minust lahti saada, torkisid siit ja torkisid sealt, püüdsid leida vigu, minu ees aga tegid head nägu ja olid sõbrad. Läks aga nii, et läinud on nemad ja alles jäin mina. Ma hoidsin eemale ja ei läinud nende mängudega kaasa.
Tööalaselt olen ma viimasel ajal kokku puutunud tõeliste šaakalite ja üle laipade minejatega, väga enesekesksete ja ülbete inimestega. Nad on valmis kõigeks, et saada oma tahtmine. Ja nad ongi oma tahtmise saanud. Mina olen terve oma elu uskunud headusesse. Et headus võidab alati ja halvad saavad oma karistuse. Päriselus ei ole nii. Headest sõidetakse tihti linttraktoriga üle. Pealegi on küsimus ka vaatevinklis – kes on paha ja kes on hea, kelle jaoks, millises olukorras? Ma olen teinud egoistlikke valikuid. Üldse ei salga. Aga kas see teeb minust halva? Kui mul on olnud valida, kas oma lapse täis kõht või kellegi teise täis kõht, olen ma valinud esimese. Millise valiku teie teeksite? Kas te oleksite hea või halb? Sõltub kumma mätta otsast vaadata, eksju? Nii on igas olukorras.
Kui ma oleksin viimase aja projektide puhul olnud pehme ja leebe, ei oleks ma neid projekte ka ära teinud. Blogis olen ma nendest tegemistest jaganud vaid jäämäe tipu osa, nende projektide taga on olnud nii palju enesekehtestamist, võimuvõitlust, strateegiat. See on mingil määral kohati olnud nagu ellujäämiskursus. Ma olen saanud sõimata, ma olen saanud kriitikat, ma olen teinud vigu, ma olen võtnud riske, ma olen läbi kukkunud ja õnnestunud. Lõppkokkuvõttes oli see kõik seda väärt. Projektid said edukad ja kliendid jäid rahule. Seda kõike just tänu sellele, et ma pole enam olnud pehmeke, kes kardab ja tahab kõigile meeldida. Vastasel juhul oleks ma vähemalt neli korda alla andnud ja loobunud. Praegu kahetseks. Sest teate kui mõnus on vahelduseks võidetud vilju noppida. Need viljad ei ole rahaliselt suured, pigem olen ma end odavalt müünud ja näen ikka vaeva, et teatud kohustustega hakkama saada, aga CV-sse on need viljad magusad lisada.
Ma ei pea end mingiks märtriks või kannatajaks ega süüdista teisi (enam jaolt), kuid teatud elumuutused ja situatsioonid on mind muutnud tõesti. Ma olen muutunud jäigemaks ja ükskõiksemaks. Minust on hästi palju linttraktoriga üles sõidetud. Kõrvale jäetud. Ma ei taha seda enam. Ma ei taha mõelda, kas ja kui palju ma meeldin kellelegi. Ma ei taha läbi käia inimestega, kes mulle ei meeldi. Ma ei taha “sõpru”. Mul on päris sõbrad olemas. Nendest piisab. Neile ma mingil põhjusel meeldin. Teavad, et ma olen sarkastiline ja oma arvamusega, aga sama on ka nemad. Ei ole nii, et keegi ei julge mulle midagi öelda või et nad kõigega, mis ma teen nõus oleksid. Sõprade poolt tulnud kriitika (isegi kui see esialgu ei meeldi) on okei, see aitab areneda, ennast kõrvalt näha. Mõnikord ei ütle midagi valesti ka “anonüümne kägu”, ka nende kriitika on tegelikult okei. Lihtsalt mõnikord see ärritab, sest ma mõtlen, et “sa ju tegelikult ei tea s….gi”, siis aga tuletan endale meelde, et aga ei teagi ju. Nad teavad mingit osa. Osa, mille ma endast ise olen valinud välja panna, lugemiseks-vaatamiseks. Nad teevad oma otsused selle järgi.
Keegi kommenteeris, et rõhutan oma intelligentsust, aga tegelikult olen hoopis rumal. Ma ei ole teadlikukt kusagil oma intelligentsust rõhutanud, sest käsi südamel, mida rohkem ma ringi vaatan ja käin, seda rohkem ma saan aru KUI rumal ma tegelikult olen. KUI vähe teadmisi mul on. KUI vähe ma oskan. Ma olengi üsna rumal. Püüan hakkama saada nende teadmistega, mis mul on ja pidevalt juurde õppida. Paar kuud tagasi sain ma teada, et Excel on nii eilne päev, et kõik taibud kasutavad maeimäletamida. Ma armastan Excelit. See on lihtne ja loogiline. Minusuguste rumalate jaoks geniaalne. Ma olen rumal, aga ma püüan kogu aeg midagi juurde õppida.
Blogimaailmas olen ma paha ja kibestunud. Kade. Kuvand, mille ma ise olen loonud. Sest jällegi ei suuda ma lihtsalt vait olla ja vaid ilusatest asjadest kirjutada või loobuda sarkasmist, kui lihtsalt nii palju minu jaoks idiootseid teemasid, mis mind sütitavad, mu uudisvoost läbi käivad. Oma vagiina treenimine, et oma õitsele lüüa (dafaq päriselt!), sajad ilu-ja-beebi-ja kingiboksid (ei mäleta kus ja kes, aga nägin, et keegi oli turule tulnud uue iluboksiga ja ma tahtsin karjuda. Milleks inimesed ostavad pahna, mida neil vaja pole ja siis veel ka õnnelikud on), bonusway´d ja muud püramiidskeemid, mis ei ole üldse püramiidskeemid, asjadele keskendumine, teineteise ületrumpamine ja viimasel ajal olen ma tähele pannud, et mingi uus trend on näidata kui luksuslikult inimesed reisida saavad, kuigi tegelikult on lihtsalt nii rumalad, et saavad oma “superdiilidega” petta.
Nende teemade üle naermine ei tee minust vastikut ja kadedat inimest, nendel teemadel rääkimine teeb mind realistiks. Mis on lausa naljakas välja öelda, sest ma olen oma loomult unistaja ja romantik.
Täiesti nõus! Nõustun ka kõigi näidetega idiootsetest teemadest aga no kõige rohkem vahtisin hämmastunult ekraani ja mõtlesin, et kumb meist loll on, kui lugesin seda sama vagiina treenimise kaudu enda avastamise postitust. Täiesti uskumatu.
Mina mõtlen, et okei tšikk on mingi oma niši leidnud ja kirjutab poliitkorrektset huinamuinat enesearmastust ja eneseleidmisest, aga no ma ei tea, kusagil läheb nagu piir enne kui asi idiootseks muutub. Minu jaoks.
Off topic, aga ma tean üht inimest, kellest päriselt ka linttraktor üle sõitis. Hiiglaslikud armid, aga elama jäi.
No sõnadel on tähendus ja mõju jne, see ühe eelmise postituse teema, eks 🙂
Samaaaa, tean kaa, suht hull
Issand, ärge nüüd ajage mind paanikasse. Sõnade jõud jne:S
ma jõudsin hiljaaegu sinnamaani, et siis kui ma suudan leida tasakaalupunkti ja rahu, siis mind ei häiri enam ümbritsev lollus ja idiootsus. ma olin maailmaparandaja ning teadsin väga täpselt kuidas teised peaksid elama ja käituma. aga jube huvitav on nii elada, kus enamjaolt enam teiste elu ei huvita, sest endas kaevamisega ja kõige lähedastematega on nii põnev, et kuni keegi mu õuele kaklema ei tule, siis nende jaoks ressurssi ei jagu 🙂
Mind ajavad oksele, et juba iga teine blogija mingeis fotonurki oma kodus teeb ja siis fotograafi mängib.
Amen to that!
Oh ei … ma olen ka dinosaurus, Exel on mu lemmik … ma aina teeks ja teeks erinevaid tabeleid oma elu lihtsamaks muutmisel …
Oh jumal tänatud, ma pole ainus dinosaurus veel 😜
Ebapärlikarp peaks ka teadma ühte inimest, kes traktori alla jäi – tõsi, ei tea, kas just linttraktor oli. Meie kooli bioloogiaõpetaja, Kroko. Jäi ellu, õpetas meid (mul keska lõpust 20 aastat möödas) ja mumeelest õpetab praegugi veel😀
Ei õpeta enam 😁
Ma ei ole päris kindel, kas mu kommentaar kukub solvangu või komplimendina välja, kuid ma kümme korda pigem loen sinu kirjeldusi oma raskustest lapsevanemana (see pagana asjade kaasa haaramise teema, kus ma sinu seisukohaga absoluutselt ei nõustu aga arvamuste paljusus jne) kui mingisugust krtdi imalat yoni arendamise iba. Ma pole kuigi vana aga olen vist liiga küüniline, et sellist saasta taluda, mõnus sarkasm läheb palju paremini peale. Nii et kuigi kõik ei pruugi su fännid olla, siis jätka ikka sina ise olemist, see on palju parem!
ohh, hea lugeda, et on ka veel selliseid blogisid ja blogijaid, kes ei tee gift-boxe, ei ole fotograafid jne ja kes teevad PÄRIS tööd :D. Kui ma oleks blogija, siis ma olekski selline sarkastiline sapiblogija. Sest nii palju paindlikkust ja kompromisse ja lolluse-laiskuse jne allaneelamist tuleb teha iga päev, et elu oleks ilma mehhiko-seepideta ja saaks tööd teha ja tulemusi. Aga kuna ma usun, et see blogi ei jääks kaua anonüümseks ja ma pole nii tugev, et igast kägusid taluda, siis parem ei tee blogi. Minuarust täiesti OK oled, et sellest “suures tähtsas” blogimaailmas oled säilitanud irooniat-arooniat ja toonud ehk ka mõne mata-vormi mitteoskajat-blogilugejat EHK natukene mõistusele, et pole vaja endale ebajumalaid luua. Eriti kui nende ebajumalate iga teine postitus on pmts makstud reklaam
Sapiblogija (Y) 😀 (ei tea kas selline kategooria blogiauhindade jagamisel ka kõne alla tuleks?)
Ma paneks end sinna kategooriasse kohe kirja🤣
väga kõva kommentaar kdd-lt. olen kaaslugejana täitsa nõus. lisaks veel, et blogis sellises võtmes säilivad soojus, intiimsus ja siirus; mis enamikel teistel puudu on. jupike elu kantakse justkui koosoleku korras, ilma sügavuse ja mõtteta, aplale infonäljas lugejaskonnale tuimalt ette. las pugivad. ja kiidavad.
ma hetkel ka ei samastu sellise osaga inimkonnast. vähemalt hetkel mitte 🙂
see tähendab et Eveliis, jätka samas vaimus, küll terad sõkaldest eralduvad.
ja väga lahe, et on teisigi keda sinu iseloom ja elukäsitlus köidavad. väga lahe kamp sapiseid inimesi 🙂
muidu olen tähele pannud et oled kunstihuviline, mina ka (kuid pigem diletantlik nautleja). avastasin täna sellise norra maalikunstniku nagu Nikolai Astrup.
oled sa teadlik, näitust väisanud, kavatseksid kunagi läbi hüpata? 🙂
https://www.spectator.co.uk/2016/01/nikolai-astrup-norways-other-great-painter/
Nikolai Astrup meedlib mulle väga, aga tema muuseumis ma pole käinud. Kui ma ei eksi siis on see Bergenis ja see on üks linn, kuhu ma ei ole Norras veel kogu selle 20 aasta jooksul sattunud. Veider täitsa
+10 selle postituse eest! 😉
Eriti nõustun selle viimase satsi kirjeldusega. Ma ka viimasel ajal loen ja loen neid erinevaid blogisid ja kõik tundub nii overkill ja kuidagi vastik on jälgida ja vaadata, mismoodi n-ö salamahti trumbatakse üksteist üle…. see tähendab üritatakse trumbata. Kõik üritavad kellegi nägu olla ja kaotavad seeläbi hoopis iseendi. Olen ka viimasel ajal sellepärast vähe bloginud, kuna kõik tundus vahepeal nii mõttetu, tekkis mingi tülgastus. Igatahes mul oli samuti plaanis antud teemal oma blogis sõna võtta ja end vebraalselt välja elada! 😀 😀
Tead mis!? Ma pole küll eriti aktiivne kommenteerija (okei..olgem ausad..üldse ei konmenteeri) aga ma olen tasakesi siin Sinu väga suur salajane austaja. Sa lihtsalt tundud olevat niii minu inimene ja ootan Sinu uusi blogipostitusi nagu kohtumisi hea sõbrannaga 🙂
Jube imal kommentaar tuli,aga noh..nii on!
nii armas, aitäh Sulle:)
Kriss on ka vastik inimene! 😀
Näh, see läks valesti nüüd, BööDi kohta tahtsin seda kirjutada, ta ka nüüd seal paremal pool kirjas 😀
Mina nt elangi oma elu läbi musta huumori-paljud ei saa sellest aru ning ütlevad et mul pole taktitunnet,olen kapriisne jne.Tegelt olen ma täiesti normaalne 3lapse ema kes armastab oma lähedasi läbi musta huumori.Olen otsekohene ja teistele tundun ülbe .äkää tegelt olen ma lihtsalt bitch lambanahas:D Sinu blogi loen ülepäeva ja mõnikord kommenteerin ka .olegi selline fuckoff kui ei meeldi lase varvast eipeakellegilemidagitõestama naine.Paljuski sa ei meeldi mulle aga teistpidi su arvamus mõne asja kohta läheb jälle sajaga peale.Deep kommentaar sai omast arust aga point ongi see et elame ainult ühe korra ja kui me seda ka kahepalgeliselt teeks siis ……………..Jõudu igaljuhul
Vaata paremale. No on naljakas 😀
Viimased kommentaarid
Eveliis on Vastik inimene
Marge on Vastik inimene
Eku on Vastik inimene
Eveliis on Vastik inimene
Kriss on Vastik inimene
😀 😀 😀
Ise oled ka nüüd! 😀
Ohh, põrgut, seda ma osanud läbi mõtelda ja ette näha 😀 😀 😀