Kolmapäeval toimus Iluguru Iluteemant 2017 gala. Mul oli samal päeval plaanis minna ühe endise töökaaslasega veinitama, kuna ma aga pidin minema ka eelpoolmainitud galale, kutsusin ma töökaaslase kaasa ja me läksime koos “kevadisele glamuuripeole”.
Mul ei ole glamuuri ja selliste galade vastu midagi. Kui välja arvata see igipõline probleem, et midagi pole selga panna. Selle konkreetse gala suhtes julgen ma siiski kriitiline olla. See ei jätnud head muljet, olgugi et kohale oli kutsutud trobikond kuulsusi. Võimalik, et õhtu kõige glamuursem hetk oligi end fotoseina taustal pildistada, et saaks linnukese kirja ja näidata, et on käidud. Vähemalt mulle selline mulje jäi, sest olgem ausad auhindade saajad sel üritusel küll õhtu kõige säravamad teemantid ei olnud. Nad jäid nii õhtujuhtide kui laialivalgunud publiku varju. Õhtujuhid isegi ei õnnitlenud võitjaid, mõnel juhul keerasid nad võitjatele lausa selja ja rääkisid juba oma juttu edasi ning kutsusid uusi võitjaid välja. Suhteliselt ebameeldiv oli vaadata, kuidas laval käis nagu kaks erinevat üritust, lisaks saalis veel kolmas omaette üritus.
Väidetavalt oli tegu üritusega, kus kohal ei ole “mitte niisama tavalised inimesed”, vaid ikka tõeliselt teemantisärane glamuurigala. Vaidlen vastu. Jättis väga kodukootud mulje. Sellise, et tahan nii glamuuri ja end kuulsuste seas näidata, selline wannabe üritus. Ja kui sa reklaamid välja ürituse Hilton hotellis, et see kõlaks veelgi glamuursemaks, ent see siiski toimub Olympic Casinos, siis mina näiteks olin pettunud. Kasiinod ei ole glamuursed, kasiinodes käib oma miinimumpalka maha mängimas tavaline Eesti pereisa. Või pereema. Viimaseid ma küll ei näinud, kuid tossudes ja kampsunites mängureid küll. Istusid seal omaette mängulaudade ja – aparaati taga. Tõstsid pilku vaid siis kui BonBon Lingerie pesushow algas. See, ma julgen öelda, oli õhtu ainuke nael. Ja kurat, kus ma ikka tahaks olla sellise kehaga, et saaks endale kauni musta body selga tõmmata. Uus põhjus oma trenni ja toitumiskavasse veel tõsisemalt suhtuda!
Iluauhindade võitjatele kaasaelamisest rohkem olid inimesed hõivatud selfitamisega. Jummel, kus oli ikka piinlik vaadata, kuidas pikkade plaatinablondide juuste, solaariumi üledoosi ja überroosa huulepulgaga vanem proua end sättis ja pildistas. Igavesed tibid ei ole ilusad ega seksikad. Ma ei saagi aru, mis värk sellega on, et tibikultuur hakkab justkui jälle tagasi tulema? Ei, ei ma ei ole JÄLLE kade. Lihtsalt üksasi on, kui sa oledki ILUS – näiteks nagu TV3 saatejuht Keili, teine asi on kui sa iga hinna eest püüad samasugune välja näha, isegi kui sul selleks materjali pole absoluutselt. Või vanust enam.
Vahepalad meestetrupilt oli…ma ei teagi, kas nii halvad või pigem juba head. Tikk-kontsadel oskasid nad muidugi paremini liikuda kui suurem osa naisi ja see oli päris muljetavaldav. Seega pigem vist ikka olid nad head. Või omapärased. Paremad igal juhul kui La La Ladies. La La Ladies ei ole glamuur. La La Ladies on ettevõtte jõulupidu.
Kümne paiku palusin ma sõbrannat, et me lahkuksime. Inimesed jagunesid gruppidesse. Ühed, kes vaid sõid. Teised, kes käisid tasuta tervitusjookide järel. Kolmandad, kes selfitasid. Neljandad, kes lahkusid. Viiendad, kes jäid auhinnagalat jälgima. Need, kel oli lootust auhindu saada. Kui te küsite minult, mis oli parim näokreem ja silmaseerum, siis mul pole õrna aimugi. Neid oli nii palju ja nende nimed ei olnud mitte vaid “silmaseerum” ja “näokreem”, ikka võimalikult pikk ja keerukas nimi, soovitavalt ka prantsusekeelne. Vaesed õhtujuhid.
Leppisime sõbrannaga kokku, et järgmine kord läheme me glamuuri asemel veini jooma. Nagu esialgne plaan oli. Iluteemant 2018 jääb minu poolt külastamata. Kui nad just ei korralda seda mujal ja ei palka inimest, kes üritust korraldada oskab nii, et see tunduks professionaalne. Ja glamuurne kui vaja. Ma võin abi pakkuda. Sest ma ei ole mitte kõige ja kõigi suhtes kriitiline, enda suhtes pole ma sugugi kriitiline. (Jah, ma tegin nalja, ma kuulsin seda ühelt meie kõrval seisnud inimeselt, kes ka üritust kritiseeris.)
Kõige rohkem närvi läksin ma aga selle peale, et ma ei saanud parklast välja. Tõkkepuu juures ei olnud piletiautomaati. Ma ei olnud selgeltnägija, et oleksin osanud seda kusagil kaugemal näha. Ma sõitsin sellest lihtsalt mööda, sest ma olen harjunud, et piletiautomaadid on tõkkepuu juures. Tehke oma moodne piletiautomaat paremini nähtavaks!
Pool üksteist olin ma kodus. Vot nii glamuurne kevadgala oli.
Kõik fotod on Iluguru lehelt SIIT
Jumala vinge kostüüm Sul!!! Kuidas nüüd järsku nii stiilne kohe? 😀
Ma ei tea:D Kas 1) kogemata juhtus 2) stiilsed uued parimad sõbrad mõjuvad või 3) ma tegelikult olengi stiilne.
Nii piinlik, et dresscode on glamuur…. aga piltidelt vaatab vastu trobikond klubikleitides või olen-nii-stiilne-ja-tahan-täiega-silma-paista inimesi. Võibolla tuleks üritusele minemata jätta, kui ei suuda üheks õhtuks ka end dresscode järgi riietada. Vähemalt ei hakanud ükski nike kets silma :D. Minule tuleb kohe silme ette selline hollywoodifilmilik atmosfäär ja elegants, seega ei jätnud mingit sümpaatset muljet see galerii, wannabe üritus on tõesti õigesti öeldud.
No dresscode oli “ööteemant”, mis tegelikult tekitaski mu meelest segaduse. Osa oli pidulikes õhtukleitides, osa tavariietes, osa…noh nii nagu mina. Pudru ja kapsad, nii et pilt jäi kodukootud ja wannabe.
Aga kui nüüd veidike laiemalt, siis mu meelest on solvav korraldaja suhtes, et kui on dresscode, siis osa inimesi mitte kunagi ei vaevu mõtlema teemale. Kunagi käisin üritusel, mille teema oli “kuldne” – ma ei liialda kui ütlen, et olin ainus, kel kuldne riie seljas oli
Seoses pokkeriga viibin ma selles kasiinos mitu korda kuus ja julgen kinnitada, et see on võrreldes mõne teise Eesti kasiinoga ikka väga glamuurne ja ilus koht, kus üritusi korraldada. Et kasiino on mingi räpane ja rõve urgas, kus käivad veninud kampsunites ja haisvates trussades keskealised mehed kangi tõmbamas, on selline…vanamoodne arusaam.
Ka mujal maailmas seondub kasiino eelkõige glamuuri ja stiiliga. Näiteks Melbournes, kus on Austraalia suurim kasiino, on see koht, kuhu minnes lüüakse ennast täiega üles. Seal on kasiinosse minek juba omaette sündmus, ilma mingite kutsetega üritusteta. Las Vegast pole vist vaja mainidagi. Üha enam üritab Olympic seda ka Eestis juurutada ja minu meelest üsna edukalt.
Kuna ma olen Olympicus regulaarselt käinud juba 5 aastat, julgen väita, et seal käib ka väga rikkaid ja ilusaid inimesi. Kindlasti näeb seal ka vaesemaid sõltlasi, aga väitega, et just nemad moodustavad klientuurist lõviosa, ma kohe kindlasti ei nõustu 🙂
Mulle ausalt öeldes see uus kasiino väga meeldib. Sisekujundus on hubane, samas lausa õhkab hea maitse ja kvaliteedi järele. Ma ei teagi vist Tallinnas ühtki teist nii suursugust kohta. Mõistan ka tegelikult, miks eelistatakse üritust korraldada just kasiinos. Seal on korralik lava korraliku tehnikaga, midagi lisaks dekoreerida ei ole vaja ja ükskõik kui palju rahvast üritusele kohale tuleb, ei jää sündmuskoht tühjaks ja lagedaks – mingi melu ja tegevus on olemas 24/7.
Millele aga käte ja jalgadega alla kirjutan, on arvamust bändist La La Ladies. Ma ei kujuta ette, mis vägi sunnib Olympicut nendega nii tihedat koostööd tegema, sest nad on kõrvale tõsiselt ebameeldivad kuulata. Olen kahel korral seal viibinud, kui nad esinevad ja siuke tunne on, et küsi baarist kaks suurt juustu ja topi kõrvad täis, sest füüsiliselt halb hakkab selle kriiskamise keskel.
Jah, ma olen nõus, et kasiinod muidugi ei ole enam mingid pimedad urkad ja selles mõttes pean ka nõustuma, et pole vaja dekoreerida, et üritus ei jääks tühjaks ja lagedaks (selle peale ma ei tulnudki, et see on üks põhjus), aga kui TFW toimus reaalselt Hiltoni hotelli, siis see üritus ju toimus Olympic kasiinos, mitte Hiltonis nagu oli kutsel. Ma saan aru, et poteito-potaato tegelikult ja ega seal polegi vahet. Lihtsalt glamuuriüritusest jäi midagi puudu. Ühtne dresscode, parem korraldus, maeiteamis
Huhh, väga lahe outfit sul. Ja kingad sobivad nii hästi juuksevärviga kokku 😀
Tänan! Kokkusattumus kingade ja juustevärviga tuli jah kogemata päris hea:D
Äge pükstükk! Selle pealkirja peale tekkis mul endal näiteks esimene mõte, et “miks mul pole kapis ühtegi korralikku õhtukleiti”. Lihtne vastus on, et ma lihtsalt ei “väisa” üritusi, kus õhtukleit on kohustuslik. Teatrisse ka enam nii pidulikult ei lähe (sest 80% inimesi käib seal teksades), presidendi vastuvõtule ei ole (veel) kutsutud… kus sa kannad siis seda glamuuri. Ükskord panin ühele 70-aasta juubelile pika maksikleidi selga ja olin sellega täiesti “overdressed”.
Me veel mõned aastad tagasi käisime ikka Vanemuise ballil, nii et mõned pidulikud komplektid on mul teoorias kapis olemas, teoorias, sest selga need mulle küll ei lähe. Aga tegelikult on mu meelest kurb, et pole üritusi, kuhu läheks piduliku kleidiga, st neid kindlasti on ja mitte vähe, aga mina ei käi nendel:D
Teatrisse ma siiski lähen veel poolpidulikult, sõltub muidugi ka teatrist ja loomulikult mitte piduliku maani kleidiga, aga siiski pidulikumalt. Mulle meeldib see traditsioon:)