See teema on mul sees juba mõnda aega kripeldanud, aga mõtlesin, et seekord olen nö täiskasvanu ja olen vaid enda sees nördinud, ei hakka kogu ilma ees oma mõtteid jagama ning jälle võistlema “ebapopulaarse ema” tiitlile. Elasin end vaid Marekile välja. Tema muidugi kehitas õlgu, sest noh, see on ju kõigest tants. Eks ta muidugi õige on, aga me räägime siiski “Koolitantsust”, mis mu meelest on pea sama suur asi kui tantsupidu.

Ehk siis meie kooli rahvatansturühm otsustas ka “Koolitantsul” osaleda. Minu meelest oli see nii äge mõte, sest mulle nii väga meeldib, kuidas rahvatantsu populariseeritakse, ei ole enam “ah, vaid nohikute värk” nagu minu kooliajal, vaid päriselt popp. Ja päriselt on lust ja rõõm näha kui hingega lapsed tantsivad. Käisin ka Harjumaa päeval nende esinemist vaatamas ning muidugi oli palju superlahedaid tantse, kuid meie tantsutrollid olid muljetavaldavad. Kui nad ka äramärgitud said, siis mõtlesin ma, et neil vist on päris head šansid saada ka piirkondlikule tantsupäevale. Selgus, et sinna nad ka said. Aga ei saanud.