Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et ilmselt on ka minu blogi olnud kordi negatiivsem kui hetkel ja ma ise pole sellest arugi saanud, nii et ma natukene mõistan seda “paiskan kõik oma mõtted internetti üles, sest minu konto ja mul on õigus end välja elada” – suhtumist. Aga vaid natuke, sest avastasin ise paar kontot, mis mind oma negatiivsuses nii hulluks ajasid, et kõige lihtsam oli panna unfollow, sest päriselt see negatiivsus tappis ka läbi arvutiekraani. Nii et palun teilt vabandust, kui olen teid ka niimoodi hulluks ajanud.

On üks konto, mille omaniku halast ma päriselt ei suuda aru saada. Imeilus noor naine, vahvad lapsed, kena kodu, tundub selline lihtne ja muretu elu (muidugi ma päriselt ju ei tea), aga pole reaalselt ühtegi asja, millega ta rahul oleks. Ma ei ole teda pikalt jälginud, aga sain eile aru, et ilmselt on ta vaktsiinivastane (mida ma ei halvusta, sest inimese enda valik), kuid kui sa tunned, et sa sured kodus, sest sa ei saa minna spaasse, reisima, kinno, uisutama, jumal teab kuhu ja tunned sellest kõigest nii puudust, siis fakk, hala ja vingumise asemel mine tee endale süst ära. Kõik. Ja kui ei taha seda teha, siis sinu valik ongi nendest asjadest hetkel loobuda. Oodata, et olukord normaliseeruks (kas üldse enam kunagi?), mitte viriseda, et maailm on hukas, seda ei anna parandada ja sa ei suuda laikida teiste spaades käimise pilte, sest su süda murdub.