Poolspontaanselt veetsime me Idaga väikese puhkuse Hiiumaal. Mul oli vaja reedel minna Kärdlasse koolitusele ja kuna mu sõbrad, kes olid ka Hiiumaale koju külla minemas (mitte üldse loogiline lause, eksju? Aga no nad elavad Norras ja üks neist on pärit Hiiumaalt), siis otsustasime me koos minna. Ja nende lahkust ära kasutada ning sinna ka ööseks jääda.

Kõigepealt pean ma ütlema kui hea meel mul on, et mul on olnud võimalus Hiiumaa kohvikupäevade raames sellistel koolitustel käia. Need on kõik olnud meeleolukad ning äärmiselt kasulikud, aga üsna ilmselgetel põhjustel oli minu lemmikkoolituseks seekordne, kus kõigepealt toimus Tüüne-Kristin ja Urmo Vaikla juhendamisel töötuba unistuste kohviku loomisest.  Kui te vaatate nende tehtud tööde portfooliot, siis te saate aru, miks see töötuba eriliselt huvitav oli.

Edasi läks veinikoolituseks. Ma tegin nalja, et olen nagu iseloomu kasvatamise töötoas, sest olles autoga ei saanud ma kuidagi veine degusteerida nii nagu oleks tahtnud;) Mõne veini maitse ja aroom oli nii imeline, et …Tuli tahtmine auto sinnapaika jätta. Aga ei jätnud. Kasvatasin iseloomu, panin kõrva taha tarkusi, tegin märkmeid ja leidsin paar uut lemmikut.

Ma armastan pigem täidlasi punaseid veine, kuid ilma naljata üllatasid mind paar valget veini nii, et pärast koolitust valisin ma endale kaasa just valge veini. Ja killukese üht punast veini, mida ma degusteerida ei jõudnud. Kui te tahate oma külalisi hea veiniga kostitada, siis siin on teile mõned vihjed (minu maitse-eelistuse järgi) Edrinks valikust.  Valgetest veinidest Nos Racines Sauvignon Blanc, Vignoble Ferret Colombard Ugni Blanc ja Charly Nicolle Chablis Ancestrum. Seda viimast ei plaaninud ma tegelikult isegi maitsta, sest mulle tundus, et see vein pole minu teetassike, aga näete, võtsin teiste soovitust kuulda, maitsesin ja üllatusin nii, et leidsin endale uue valge lemmiku. Punastest veinidest oli mu absoluutne lemmik Aroa Jauna Crianza Ecological ja Clemente VII Chianti Classico Riserva. Vahuveinidest Barocco Prosecco Extra Dry ja Heretat El Padruell Cava Brut.

Issand ja kui te mingil põhjusel veel kahtlete, kas kohvikutepäevadele tulla, siis ma võin teile lubada, et see, mida Hiiumaa inimesed teile sel 3-6.08 nädalavahetusel pakuvad on midagi sõnaseletamatut. Viimse detailini läbimõeldud ja hingega tehtud. Käsi südamel. Koolituse käigus saime me maitsta ka “süldipeo-kohviku” sülti. Kui ma muidu arvasin, et veedan terve oma aja Norra sugemetega trollikoobas, siis nüüd on tunne, et mind süldilauast ära ei saa. Ma nimelt jumaldan sülti ja see sült oli TÄPSELT nagu vanasti tädi Helju tehtud.

Peale koolituse lõppu suundusime me mu sõprade (vanemate) koju/kodudesse. Ma ei tea palju neil inimestel seal Hiiumaal neid maju oli:D Aga see selleks. Siinkohal tahaksingi ma “õu mai effing gaad” öelda! Vähe sellest, et nende kodud asusid imekaunites paikades, olid nad ise niiiiiiiiiiiii meeldivad, toredad, siirad, naeratavad, armsad, külalislahked, abivalmid, hea huumorisoonega inimesed, et mul hakkas hirm. No selles mõttes, et eestlane ju ei ole selline, aga nemad olid. Äkki nad polnudki inimesed? Mingid tulnukad? Ma ei ole ammu selliseid inimesi kohanud, kes võtavad su vastu maailma suurima naeratuse ja kallistusega nagu oleks me ammu tuttavad, mitte ei oleks alles kohtunud.

Ja söögid! Ausõna mul oli tunne, et ma olen kodugurmee paradiisi sattunud! Värsked soolakurgid, siig, kruubipuder, kalasupp. KÕIK mu lemmikasjad ja ühe korraga laual. Ma vist sõin täiesti kohatult liigagi palju, aga no mis sa teed kui nii hea on ja iga päev ei saa.

Hilisõhtul tutvustas Jaagup meile oma pere valdusi, rannast kuni astelpajukasvanduseni ning ma tundsin, kuidas (jälle!) on õigus neil, kes ütlevad, et ma olen üks kade inimene. Ma olin kadedusse suremas. Okei, nali! Tegelikult ma lihtsalt nautisin seda süllekukkunud puhkusehetke imekaunis kohas oivalises seltskonnas ning unustasin hetkeks ka kõik tööasjad.

 

Kui meile öeldi, et mis te ikka juba homme (st täna) ära lähete, et jääge ikka siia veel, olin ma ilma pikemalt kõhklemata nõus. Jama lugu, kui nad seda vaid viisakusest oleks öelnud:D  Aga…hea on, et ma hakkasin täna hommikul vaatama, mis kellase praamiga pühapäeval tagasi tulla. Kui te arvate, et mõni autokoht oli olemas, siis te eksite. Aa, ei, siiski 23:30 oli.

Nii ei jäänudki meil muud üle kui täna sama spontaanselt kui me sinna paradiisi jäänud olime, tagasi tulla. Jube kahju oli nii ruttu lahkuda. Hiiumaa pakub Pranglile ikka tõsist konkurentsi! Nii et Marek, kui  sa arvad, et tuled koju ja eputad oma Prangli puhkusega, siis pole mõtet. Me Idaga võidaksime selle võistluse kergelt nagu lapsemäng!

PS: Ida magas täna kella ÜHEKSANI! Nii kaua ei ole ta veel kordagi oma elus maganud.