Lugu sellest, kuidas ma Idale midagi kohatut õpetasin

Mul on sel kuul rahadega üsna kehv seis. Okei, millal mul ei ole kehv seis. Aga sel kuul on kehv seis seepärast, et ma otsustasin suureks kasvada ja ka vahelduseks arveid maksta. See aga tähendab omakorda, et igasugu tilulilule ja muule on võimalik vähem kulutada. Ei, ärge kartke, ma ei hakka teilt paluma oma Botoxi või Itaalia reisi jaoks raha annetada, esimese lükkan ma lihtsalt edasi seniks kuni “rahad Tartu piiri tagant lahti tulevad” ja teise jaoks oleme me Idaga kogunud. Nagu te teate, siis ka tema ei ole eriline rahatark nagu ta ema, kuid aitas reisi jaoks kokku koguda 225 eurot. Hotellide jaoks oli vaja 292 eurot. Ma ütleks, et me oleme enda kohta vägagi head tööd teinud.

Aga tagasi tilulilu juurde, mille jaoks mul raha ei ole. Ida on pikalt mangunud kinno. Seda panda-multikat vaatama. Mul ei ole midagi multikate ja kinos käimise vastu, aga vat hetkel on selline seis, et kui valida on, kas osta tööl käimiseks kütust või minna kinno, siis paratamatult pean ma valima esimese. Ütlesin siis Idale, et kui issi raha annab, siis saame minna, sest mul tõesti ei ole.

2 thoughts on “Lugu sellest, kuidas ma Idale midagi kohatut õpetasin

Leave a Reply to KarelCancel reply