Mul on üks (mulle tundub, et üks) “vahva” kommentaator, kes iga kord kui ma Norrast midagi kirjutan, peab mainima, et issand kui tüütud need Norra heietused on, et kas tõesti elus midagi muud põnevat ei ole, et peab vanadest asjadest kirjutama. Noh kui üdini aus olla, mida siin argipäeva ikka nii põnevat on, eriti hetkel kui reisida ei saa (okei, saab, aga eelistan mitte) ja muid käimisi on ka minimaalselt. Võiks ju heietada elust Ussipesas, aga kahtlustan, et ka see poleks talle mokkamööda. Ühesõnaga, mis sa teed, kui ma selline heietaja olen ja Norra on minusse nii suure jälje jätnud, et ei saa üle ega ümber. Kes teab, kes ma oleks ja kus ma oleks kui poleks sada aastat tagasi Norrasse sattunud, just nendesse peredesse, läinud õppima neid aineid ja saanud neid töökohti. Norra aastad on minust teinud minu.
Seepärast ei ole ka imelik, et mõned Norraga seotud tradititsioonid on mul eriliselt südames. Munadepühad. Ja 17.mai. Seda viimast tähistame me igal aastal ka Eestis. Muidugi mitte nii suurelt ja pidulikult kui Norras, aga sööme kilode kaupa jäätist. Isegi mina, kes ma jäätist ei armasta, võtan mõned ampsud. Teise kilo hot dog´e. Idal on luba süüa nii palju magusat kui tahab (jah, õhtul kahetsen, aga kui traditsioonid, siis traditsioonid) ja tal on lasteaiast vaba päev, sest ikkagi pidupäev. Huvitav, miks ei võiks 17.mai olla ametlik püha kõikidele, kes peast natukene norrakad? Õhtul vaatame me Norra multikaid – “Nukatuka metsarahvas” on meie üks lemmikuid. Varem vaatasime me seda norra keeles ja lugesime ka norrakeelseid raamatuid, aga mingist hetkest tuli Idal norra keele blokk ette ja ma ei hakanud teda ka sundima. On see õige või vale, ma ei tea, mul endal muidugi on kahju, aga mu üks põhimõte on last mitte sundida.
17.mai on üks ilus püha ja traditsioon. Seotud nii paljude mälestustega. Palju õnne, Norra!
Vahva!
Minu arvates ka:)
Üks mu esiemadest oli norrakas, mõni põlv tagasi. Muidu Norraga seoses, ETV näitas just hiljuti sarja Üle Atlandi (Atlantic Crossing, 2020), mis mulle tohutult meeldis. Alati on kuidagi lisaväärtuseks, kui sündmused on tõsielul põhinevad ja põnev on mõelda nt, et väike Harald, kes siis oli mõneaastane, on täna kuningas. Lugesin sel ajal natuke juurde tolleaegsete kuningapere liikmete kohta aga tahan kunagi põhjalikumalt ka, nende elulugusid või midagi. Igatahes, usun tegelikult, et oled seda juba näinud, aga kui mitte, siis julgen soovitada 🙂 Ilusat pidupäeva teile!
Ei ole näinud, aitah soovituse eest, ma ka armastan selliseid seriaale/filme, mis tõsiselul põhinevad:)
Elasime paarikümne aasta eest Rootsis poolteist aastat, Siiamaani on soe tunne kui miskit Rootsiga seostuvat näha. Rootsi keelt üritame hoida nii raamatute lugemise kui rohkem küll teleseriaalide vaatamisega, tänapäeval õnneks väga lihtne. Norras sai paar korda käidud, unustamatud mäed ja fjordid.
Ma ise ka hoian keelt, et loen raamatuid ja vaatan seriaale nendes keeltes, muidugi mu igapäeva töö hõlmab ka kõike kolme skandinaavia keelt, aga see ikkagi teine sõnavara ja valdkond. Mu meelest ongi nii, et kui ikka oled mõne maaga mõnda aega tihedamalt kokku puutunud, siis see side jääb alatiseks ja see on nii tore
Ma ka jätsin need Norra postitused mingi ajani vahele. Millalgi suurest igavusest aga lugesin ja hakkasin mõtlema et appi kui äge see kõik tegelikult on. Ja kuidas keegi üldse Norra keelt saab osata, tundus nii võõras ja teistsugune! Äratasid huvi, nüüd õpin juba umbes paar kuud norra keelt, väga äge on, aitäh!
Aga see ongi ju täiesti okei, kui ei huvita ja jäetakse vahele, mõni asi ongi endale palju põnevam kui teistele. Sellegi poolest arvan ma, et halvustama ei peaks, et kas tõesti midagi muud põnevat pole elus juhtunud. Samas pean ka ütlema, et Hurtigruten reis Põhja-Norrasse on tõesti üks põnevamaid olnud, jääbki meelde erilisena, mida meenutada:)
Kuni lõpuks jälle reisida saab ja see ka plaanidesse saab pandud.
Ja nii tore kuulda, et huvi äratasin keele vastu. Bare hyggelig:)
Hehee, jah, sellessuhtes tõesti huvitav, et keegi üritab vägisi mingist võõrast inimesest oma meelelahutust välja pigistada, nagu tingimata just sina seda tootma peaks. Veider. Ma poleks ka selle peale tulnud, et oma igavuse eest kedagi teist vastutavaks pidada. Aga eks inimesi on igasuguseid…