“Ida, jääme täna koju!” meelitan ma Idat üle päeva lasteaiast koju jääma. Mitte et mulle ei meeldiks rahu ja vaikus, aga kas te teate kui tüütu on last hommikul lasteaeda viia kui tead, et ise ei pea kuhugi minema ja mis veel kõige hullem, et tegelikult saaks vähemalt kaheksani voodis olla, aga ei. Ida peab saama lasteaeda. Kui muidu ma ikka kuulen muret, et lapsed ei taha lasteaeda, siis meil on risti vastu.
Eile keelitasin ma Idat Tartusse. “Vanaema ja tädid ja Jimmy ja vanavanaema – kõik ootavad sind. Lähme vaatame seda tagurpidi maja ja jõuluturgu,” keelitan ma. Ida ütleb, et okei, lähme, aga reedel, sest tal ei ole enne aega. “Homme ongi reede, ” luiskan ma. Ida pööritab silmi, ütleb et täna on kolmapäev, homme on see teine päev ja alles siis on reede. Pagan! Hommikul proovin uuesti – jää koju või lähme oleme natuke Tartus. Ei, ei taha ja kõik. “Mis seal lasteaias siis nii erilist on, et üldse ei saa ära olla?” küsin ma. “Seal saab meisterdada,” vastab Ida. Luban, et võtame meisterdamise asjad kaasa, aga lähme ikka. Ei. Enne reedet printsess Hernetera ei taha. Tee või tina. See ajab mind hauda. Mu mõistus on otsas, kuidas teda keelitada koju jääma/kaasa tulema. Jah, ma võiksin ka olla lihtsalt vane, ja öelda, et lähme, eks ta alguses kisaks, aga küll see ka üle läheks, kuid ma ju nii ei taha. Igal õhtul kui ma mõtlen, et no äkki nüüd õnnestub mul ta ära keelitada, et magaks kauem hommikul ja teeme midagi koos, on tema klõpsti üleval enne kukke ja koitu ning nõuab lasteaeda. No mis värk sellega on?
Teine teema, mis mind hulluks ajab on riietumine. Ida ei taha end talveriidesse panna. Samal ajal kui teised käivad talvekombede ja pükstega lehvib tema ikka ringi kummikute, seelikute ja jopede ning õhukeste kinnastega. Muidugi on minust kahepalgeline teda sundida riidesse panema, sest ma ise nagu te teate käin viimase hetkeni paljaste varvastega. St jalanõude sees:) Kindad on käekotis, mütsi ei ole ja heal juhul viitsin mantlihõlmad kinni panna eest. Minu vabandus on, et ma olen täiskasvanu ja minu enda teadlik valik, kas jääda haigeks või mitte, aga mis on Ida vabandus? Olen talle ka seletanud, et ta jääb haigeks, õues hakkab külm, aga ei…Kõik püksid võiksin ma põlema panna, talevpüksid olen suutnud õnneks lasteaiakappi sokutada ja loobunud neid talle hommikuti/õhtuti jalga panemast, paksud kindad pannakse vist ka alles käsu peale lasteaias kätte. Seletan Idale, et teistega võrreldes on ta nagu hilpharakas ja teised võib olla vaatavad, et me oleme napakad, aga ei morjenda see ka. Ma olen ausalt alla andnud. Nii et kui te näete mu last poolpaljalt ringi jooksmas, siis ma ei ole mitte lohakas lapsevanem, vaid ma olen tüdinenud igapäevasest vaidlusest, miks talvel tuleb end riidesse panna. Jääb haigeks, siis ongi kodus (ptüi, ptüi, ptüi). Loomulik tagajärg.
Ma saan aru et lasteaias on tal õues olles ikka õuepüksid jalas ja kindad käes? Lasteaeda läheb-tuleb autoga? Siis küll ei näe põhjust autosse-tuppa teekonnaks tohutult sisse pakkida last. Haigeks jääb vast ikka siis kui organism juba viiruse kinni püüdnud. Siis tõesti see pikalt õues külmetamine kasuks ei tule kui juba pisik sees. Üldiselt aga ongi vanemad liiga foobilised igasugu külmetamise suhtes ja mul tundub et haigeks jäävad enamasti just need pakitud lapsed.
Kui keegi on mitte foobiline sisse pakkimise ees, siis olen see mina😂 aga olgem ausad veidi veider on külmaga vaadata preilit riietumas nagu oleks ikka varakevad. Voi noh pigem on küsimus, mida teised arvavad🤷♀️🙄
Lasteaias oues jah muidugi talle pannakse ouepuksid jalga, kuigi ta ise laheks seal ka vist seelikuga ikka veel oue
vabandan et teemast välja aga mul tekkis miskipärast reaalne tunne eelmisel nädalal, et seoses sinu endise tööga ja tulevase tööga kuhu pidid minema, oli kõik üks suur kokkumäng ja sind peenelt tõmmati sellesse protsessi, et sinust kenasti lahti saada…kas sa ise pole seda mõelnud. Olgem ausad, taolisi asju nagu sinuga tehti, ei saa niimoodi lambist juhtuda. Ma ei tea aga mul oli vaja see mõte välja kirjutada, ei pea avaldama kui ei soovi, see oligi mõeldud vaid sulle
Oh ei seda ma küll ei usu, et mu endine töö kuidagi seotud oleks, neil ei oleks selleks mingit pōhjust, küll aga olen ma nōus, et endise tulevase töö puhul nagu eelmises postituses kirjutasin, tekib kahtlus, sest just nimelt – nii lihtsalt ei tehta, lambist. Kui ma just eriline sitapea polnud ja seda voin ma vanduda kull, et ei olnud ka oma pere nimel😞
Lasteaias on see võlu, et seal on teised lapsed! Ükskõik kui ägedad tegevused, ükskõik kui ägedad täiskasvanud ei saa lapse jaoks asendada teisi lapsi – olla võrdne võrdsete seas, suhelda teiste omasugustega. Mu meelest on väga raske olla laps täiskasvanute maailmas: ikka on laps see, kes ei saanud aru, kes peab teiste soove kuulama, kes peab mõtlema ja uurima, miks see või teine nii on või mida see või teine tähendab. Lapsed omavahel saavad lihtsalt olla:)
Mu lapsele ka väga meeldib lasteaias, iga õhtu on pahane, et nii vara järgi lähme 😀 aga nii kui ma ütlen, et jääme koju ja lähme kuhugi, siis pole probleemi, sest reisimine on äge, isegi kui see on 4 peatust bussiga kinno 🙂
Vb peaksid lähenema nii, et ei esita ettepanekut küsimuse vormis, vaid et homme läheme Tartusse vanaemale külla. Punkt. Ilmselt oled seda muidugi ptoovinud 😀
Kui tuli reede,ütlesin et lähme ja polnud probleemi. Eks ongi nii nagu ka eelmine kommenteerija ütles, et lasteaias on teised lapsed ja vahet pole kui lõbus, siis ei oska ikka nii lõbusaks teha elu kui koos teiste lastega. Täitsa arusaadav tegelikult