Ida jalg sai lõpuks terveks ja see tähendas vaid seda, et minul on aeg tagasi tööle minna. Saate aru, ma olin koos hoolduslehega töölt ära neli nädalat! Täiesti ulme. Päris hea oli kohe esmaspäeval üles ärgata ja tegutsema hakata, veab kui töö meeldib ja esmaspäevad ei ole sinised. Küll aga tähendas see ka seda, et ma pidin Ida tööle kaasa võtma.
Poole päeva pealt kui Ida karjus (õnneks on meil kontoris vaikusekapid ja me teda väga ei kuulnud), mõtlesin ma õudusega, et pean teda ju veel vähemalt nädala kaasas tassima ja siis tabasin end veel õudsamalt mõttelt. Kui tal poleks jalaga õnnetust juhtunud, siis ma oleks pidanud temaga juba kaks nädalat tööl käima. Mul ei oleks vist ühtegi tervet närvirakku enam alles. Idal on hetkel käsil (uuel ringil) karjun-jonnin-pillun-asju-periood kui ta ei saa kohe (soovitavalt juba viis sekundit varem), mida tal vaja on. Ilmselgelt ta isegi ei ütle, mida tal vaja on või mis tema hinge vaevab, ta hakkab kohe karjuma. See on hullumeelne, uskuge mind. Mul on nutu, karjumise ja “äkääää” vastu allergia. Et oma närve ja oma kolleegide närve säästa, panin ma Ida isegi järgmisest nädalast linnalaagrisse. Maksab mu meelest küll varanduse, aga hei, kellele neid uusi kingi/terrassilaudu/klaasmaja/autoremonti/ja nii edasi ikka vaja on. Eriti kui närve enam pole. Ja siis korraga mõtlesingi ma – pamparararaa! võin jälle aasta ema tiitlile kandideerida – et appikene kui hea, et Idal jalaga õnnetus juhtus. Sülitan igaks juhuks üle õla. Mitte et ma naudiks seda, et mu lapsel oli valus ja ebamugav ja hirmus ja et ta pidi kipsi ja karkudega ringi koperdama, vaid see õnnetus andis mulle võimaluse temaga kodus olla. Mitte teda tööle kaasa tassida. Ennetavalt ütlen ma, et Marek töötab tootmises, pole vist see koht, kuhu lapse kaasa võtaks.
Ma isegi ei tea, miks (okei, tegelikult tean ju küll!) otsustasin ma vaadata, kunasest see lasteaed jälle avatud on. Minu suureks rõõmuks ja üllatuseks on valverühmad jälle esimesest augustist avatud. Öelge te mu kohta, mis te tahate, aga see oli selline rõõmu-uudis, et ma pidin toolilt maha kukkuma nagu oleks lotoga võitnud. Ma saan Ida jälle lasteaeda panna! Selline ema olengi, kes rõõmustab kui lapsel jalg katki on, kui lapse saab valverühma panna ja kes ei lase oma lapsel TERVE suve KOOS vanematega puhata.
ära parem räägi.. närvid on puruks näritud, lasteaias ka enam ei käi- pole kuhugi saata 🙂 iga pühapäevaõhtu- jipikajeee! homme tööle! 😀
Selliste postituste taustal hakkab see muu bling-bling veel enam seest kolisema.
Ei saa täpselt aru, mis bling-bling kolisema hakkas?
Mõtlesin su postitust lugedes, kas Ida sellisteks jonnihoogudeks mitte liiga vana pole. Olen näinud kolleegi last vanematega nii manipuleerimas ja oli kole pilt küll. Keegi ei saanud tööd teha. Isa tunnistas ise ka, et õige aeg piiride kehtestamiseks lasti mööda.
Ma ei tea, me oma arust saime nagu üle nendest jonnihoogudest ja jamast mõnda aega tagasi ning tundus, et piirid on kenasti paigas, aga mingil põhjusel on need tujud tagasi. Ma ei tea, miks, aga need on hullud ja kui ma ütlen hullud, siis ma mõtlen hullud, mitte ei liialda niisama.
Esiteks on see kurnav, teiseks piinlik ja kolmandaks no tõesti, töösituatsioonis täiesti kohutav.
Korralik probiootikumikuur võib imet teha. Sugulane oma väikelapsele iga mõne kuu tagant teeb, mina katsetasin oma ülipahura ja häälttõstva eelteismelise peal samuti.
Meil mõlemil oleks nüüd nagu kellegi teise lapsed. Ja see “keegi teine” on osanud kasvatada rõõmsaid ja sõnakuulelikke lapsi 🙂
hahah jep, sama siin ! kuigi meil kodus kolme aastane poiss,kes on 27ndast juunist kodune olnud ja pidi alles 3ndal septembril tagasi lasteaeda minema. Tal on ka käsil samasugune periood ja me kodus hullumas + meil on 2nädalane beebi ka kodus. Täna vaatasime ka,et kuna lasteaed lahti tehakse uuesti ja 13ndal augustil läheb tagasi lasteaeda. JESSSSSSS 😃 kuigi ta vōib ainult 15h nädalas seal olla aga abiks ikkagi 😃 (me ei ela eestis ja siin võivad lapsed,kellel kodus beebi on ainult 15h nädalas lasteaias olla )
Kui saladus pole, kus elate? Huvitav on teada saada teiste maade tavasid
Rootsis. Siin on nii,et kui üks lapsevanem on lapsehoolduspuhkusel vōi ilma tööta,siis laps vōib ainult 15h nädalas aias olla.T-N 5h korraga. Erandeid on muidugi ka aga siis peab eriline pōhjus olema ja vastav paber peab olema. Kui vanem on puhkusel,siis ei tohi laps aias ka aias olla.
See 15h on ikka väga vähe ja nōme,kui kodus beebi on. Iga päev 4-5h oleks jumala ok.
15 h tundub tõesti kummaliselt vähe
Soomes saab laps, kellel üks vanematest on kodune (töötu, õpib või lapsehoolduspuhkusel) olla lasteaias max 20 tundi nädalas. Eri loaga saab olla rohkem. Samas on omavalitsustel õigus seda piirangut mitte järgida.