Mulle meeldib Blogiauhindade üritus, hoolimata sellest, et sel aastal ma ise üritusele kohale ei lähe puht isiklikel põhjustel, olen ma end nagu te teate arvamusblogide kategoorias ka üles seadnud. Mulle tundus, et ma avaldan üsna palju arvamust, et võiksin oma blogi liigitada just siia kategooriasse ja liiga palju, et olla niisama eluline blogi. Ühesõnaga point pole selles. Muidugi on mul hea meel kui lugejad mulle hääli annavad, sest noh ikkagi tunnustus, kuid tegelikult on selles kategoorias vaid üks päris arvamusblogi ja tõeline konkurent, kelle vastu ei saa. Isegi kui tahaks. Ebapärlikarp on Eesti parim arvamusblogi. Miks ma nii arvan? Ei, mitte selle pärast, et ma olen Triinu tundma õppinud ja ta on blogiväliselt maksimaalselt äge, selle põhjal ma ma blogiauhindade jagamisel talle häält ei annaks, sest see pole ägedaima inimese või parima sõbranna välja selgitamine. Mu hääl läheb talle, sest ta ütleb kõik nii otse pihtas ja põhjas ära, et midagi rohkem pole öeldagi. Ilma liigsete emotsioonideta ja nämmutamata, lihtsalt ütleb oma arvamuse ära ja tihti pole midagi enam kaasagi rääkida, sest kõik on öeldud. Juba viimase postituse põhjal annaks ma talle eriauhinna. Iseloomustab täpselt tema stiili. Lühike, tabav ja vaimukas. Häid arvamusblogisid on tegelikult veel teisigi, aga need, mis mulle meeldivad, ei ole end siin üles seadnud. Kahju. Mulle meeldiks neid tunnustada, kuid nad ise vist ei taha liigset tähelepanu.

Lisaks arvamusblogile andsin ma oma hääled ka mõnele teisele lemmikule. Ma ei ole päris rahul kategooriatega, mu meelest on mõned kategooriad liigsed, mõned puudu, mõned liiga laialivalguvad, aga noh….

Näiteks elulised blogid on minu jaoks liiga laialivalguv. Minu hääl läks siin Ritsikule, aga ma oleksin tahtnud ka mõnele teisele blogile hääle anda – Pille, Sekkarileiud, Storytelling, Superwoman, samas ma ei tea, kas need ongi kõik nö elulised blogid? Kui ma vaatan ka teisi konkurente samas kategoorias.

Siinkohal meeldikski mulle kui võib olla oleks ka mingi žürii, sest lippan natuke ka meesteblogidesse, aga näiteks nii Henry, kelle tegemisi ma jälgin, ja Mallukas jäid minu hääleta. Ma ei saa aru, miks on eraldi meestekategooria? Siis võiks olla ka eraldi 35+ kategooria (kusjuures noorukid ju on) ja tuhat muud kategooriat. Ma oleks oma hääle Henryle andnud elulises või pereblogis. Ja Mallukale annaksin ma kindlasti hääle kui meediablogi, sisuturundusblogi – tema blogi on hea näide nendest kahest, elulise blogi all ma annan hääle aga teistele. Kas esimesel aastal ei olnud mitte eraldi kategooria “meediablogi”? Mulle see kategooria meeldis. Ja kindlasti peaks olema kategooria “Rahva lemmik”. Ehk siis kui teised blogid saaks oma hääled lugejate + žürii poolt, siis see oleks blogimaailma grand price. Mina annaks siin oma hääle vaieldamatult Malluka blogile.

Ilu- ja moeblogide kategoorias ma häält ei andnud, sest ma ei jälgi neid blogisid. Mõned, mida ma pean päriselt ilu-ja moeblogideks ning neid ka fännan natuke salaja, sest noh mida tean mina ilust, ei ole kahjuks siin nimekirjas. Õudselt kahju.

Pereblogidest olen ma üllatus-üllatus Lipsukese fänn. Loodan, et sel aastal läheb esikoht talle ja ta saab ka mingit tunnustust, eelmised aastad on näidanud, et ei teine ega ka kolmas koht, rääkimata neljandast, kedagi kottinud oleks. Samuti hoian ma natuke silma peal Maikeni blogil.

Loomeblogid on täitsa segane kombo, aga pole kahtlustki, et Miramii on selles nimekirjas võitja. Ülikhuul blogi. Üliäge. Ülivõrdes.

Kultuuriblogis ei ole minu jaoks vastast Danzumehel. Aga samas on see kurb, sest Mutukamoos ja Rabarberibulvar on samamoodi täiesti omaette blogiklass. Ometigi ei leia ma, et ma saaksin neile hääle anda kultuuriblogis. Mutukamoosile tahaksin ma anda eriauhinna meisterdamisteemaliste postituste eest, olen tema blogist saanud n+1 geniaalset mõtet ja ideed. Suur aitäh hea blogi eest Eveli! Ja Rabarberibulvar! Kas te olete seda blogi lugenud? Ma loen ta blogi ja ahmin sõnu, tunnen kadedust,et ise niimoodi kirjutada ei oska. Tema peaks samuti saama eriauhinna, kasvõi juba Mihkel Muti “solvamise” pärast.

Reisiblogisid ei ole ma viimasel ajal millegi pärast lugenud, ma ei teagi, miks. Häält ka ei oska anda. Uustulnukale ka mitte. Kui siis võib olla Kadri-Lyle.   Trenni-ja spordiblogidest ei tea ma midagi, need ausalt lihtsalt ei ole minu teetassike. Vabandust.  Samamoodi ei vaata ma videoblogisid. Ei viitsi lihtsalt. Ausalt. Lugedes saan diagonaalis lugeda, aga videotesse peaks süvenema,  ma ei viitsi aega raisata.

Fotoblogi hääle annan ma Fotailile. Ja toidublogidest ilma kahtluseta Sandra Vungile, sest nagu ma rääkinud olen, ma armastan taimetoitu, kuid ei oska neid ise väga teha. Siit blogist on aga pärit KÕIK minu viimase aja lemmikud.

Vot tak. Natuke segased tunded on mul kategooriate suhtes, aga ega ma ei teaks ka, mida ja kuidas kokku panna või lahku lüüa. Meediablogi tooks tagasi. Ja Rahva lemmiku lisaks. Instagrami mina blogiks ei pea, samamoodi ei ole minu jaoks blogid videoblogid, kuid ma saan aru, et ma olen juba vana ka ja mulle ei peagi kõik uued asjad meeldima.

Aa, noorteblogisid ma ei loe, kuid täna sirvisin Mariel Pähkli blogi, Õudselt hakkas meeldima. Lugema ma ilmselt siiski ei hakka, ma pole ka sihtgrupp eksju, kuid kuidagi oli ilus blogi vaadata.

Hääletamisest on mul natukene suva, sest ma ei tea, kes viitsiks mingeid skeeme välja mõelda, et enda või oma lemmiku poolt tuhat korda hääletada. Mina ei viitsiks.