Mul on natukene nagu äsjasünnitanu tunne. Üheksa kuud sai magamata oldud, vahepeal oksendamiseni tüdinenud oldud, üle keha valutatud ja närveeritud, et beebi nö ilmavalgust näeks. Kaks nädalat tagasi nägigi. “Nabanöör sai läbi lõigatud,” naersid teised, aga täpselt nii oligi. Samas minu enda jaoks jäi midagi veel puudu. Ma teadsin, mis see on.
Nagu te ilmselt olete aru saanud, siis minu tööks või hobiks või mõlemaks on Eesti ettevõtetele klientide leidmine Skandinaavias. Seni olen ma tegutsenud ehitusvaldkonnas, aga juhuste kokkulangevus viis selleni, et ehitusest sattusin ma pesumaailma. Ma alustasin turu-uuringu ja saja tuhande pisiasja uurimisega, kui sai selgeks, et üks moodus turul nähtavaks saada on läbi blogijate, hakkas sobivate blogijate nimekirja koostamine.
Üks valikuid oleks kindlasti olnud Sophie Elise. Ma olen tema blogi aastaid lugenud. Pean tunnistama ausalt, alguses sellepärast, et tema üle naerda, sest teist nii roosat blogijat ei olnud minu silmad varem veel näinud. “Roosablogija” nagu teda kutsuti. Tõeline bimbo. Siis aga läksid aastad mööda, ma väga ei süvenenud enam tema blogisse (ju sai ära naerdud), aga Sophie Elise hakkas üha enam mulle “sisse peksma”. Ma hakkasin teda uuesti lugema. Ja avastasin, et roosablogijast oli saanud hoopis keegi teine. Munadega naine. Arvamusega naine. Oioi, kui vihatud, aga see ei takistanud tal olla see, kes ta oli ja öelda välja, mida ta arvas. Mulle jäid enim silma tema sõnavõtnud loomade ja pagulaste kaitseks. Lisaks meeldis mulle ta huumor. Oskus ka enda üle naerda. Ta tõestab, et “bimbo-välimuse” taga võib teinekord ka aju olla. Sellel tüdrukul on aju igatahes olemas. Ärge laske end välimusest petta.
Pole raske arvata, miks Sophie Elise oleks üks minu esimesi valikuid olnud. Esiteks 362 000 jälgijat instagramis. Teiseks 2015.aasta mõjuvõimsaim naine Norra meedias. Kolmandaks mitmeid blogiauhindade esikohti ja rahva lemmiku tiitleid. Ja nii edasi ja nii edasi. On täiesti uskumatu, KUHU on jõudnud üks 22-aastane tüdruk. Vot see on tõesti kadestamistväärt. Kui peaks blogimisega samad ambitsioonid olema. “Eeskuju”. Ei, mitte jutumärkides selle pärast, et ma ei arvaks, et ta ei oleks, vaid see on ta raamatu nimi. Loomulikult jälle hitt. Ühesõnaga kõik, mida see tüdruk puudutab on kuld.
Kuidas teenida blogijana 2,5 miljonit Norra krooni? Väga lihtsalt. Kui su blogipostituse hind on 60 000 NOKi (ca 6000EUR), siis lihtne matemaatika annab vastuse. Oli ilmselge, et see hind jääb Norra turul alles kanda kinnitavale ettevõtele liiga paljuks alla neelata. Ma loobusin mõttest promoda toodet läbi Sophie Elise blogi.
Samal ajal otsisin ma kliente. Sain ühe viisaka “ei” teise järel. Ühe potentsiaalse kliendiga tekkis mul aga kõhutunne, see on mind varemgi õigele teele juhatanud. Ta oli mulle kolm korda üheksa kuu jooksul “ei” öelnud. Tundes Norra ärikultuuri, siis ma rohkem teda tüüdata ei tahtnud. Andsin alla, aga registreerisin end tema uudiskirja saajaks. Hoidsin end kursis sellega, mida ja kuidas ta reklaamib. Peale üht uudiskirja nägemist tekkis mul mõte, ma võtsin riski ja kirjutasin talle neljas kord. Sain vastuse, et see pakuks huvi ja juba paari nädala pärast läks teele proovitellimus. Ma ei tea, kas see oli kõhutunde, juhuste kokkulangevuse või töö tulemus, aga sel ei olegi tähtsust.
Ja siis täiesti ootamatult kirjutasid nad, et kuna nad tegid Sophie Elisega koostööd juba siis kui ta veel kuulus ei olnud ning ta hakkab agenti vahetama, said nad tema blogireklaamiks superpakkumise. Siiski piisavalt krõbeda, et üksinda see tellida. Aga kui kampa lüüa, siis oli see hind täiesti söödav. Ma ei suutnud seda uskuda. Ma olin üheksa kuud mõelnud, kuidas saaks Norra nr1 blogis (mis on nr1 ka oma sisult) oma toodet reklaamida nii et hapnik kinni ei jääks ja siin see võimalus oligi. Peale kolme ei´d ja üheksat kuud mõtlemist avanes võimalus.
See kõlab veidralt, aga ma ootasin 4.12 nagu laps jõule. Ma tahtsin näha, millised tooted Sophie Elise valib. Refreshisin täna kuus korda oma Insta feedi et näha, kas juba on postitus. Ja siis see tuli! Mul oli nii uhke tunne.
Sophie Elise postitus ilmus blogis umbes kell üheksa. Kaks (!!!) tundi hiljem sain ma kliendilt kõne, et kaupa on juurde vaja, sest pood on tühjaks müüdud. Saate aru! Kell pool 12 õhtul pidime me hakkama kiiruga kaupa juurde tellima, sest ÜKS postitus tekitas kliendi laos kaose!
(Liiga palju infot, aga mul on samad aluspüksid hetkel jalas:D)
Ma ei tea, kui palju ma Norraga edasi tegelen, aga mul on nii hea meel, et üks “ükssarv” sai kinni püütud. Teist lähen ma püüdma juba paari päeva pärast.
PS: Kui sa tead kedagi, kes teab kedagi, kes oskab norra keelt ja armastab turundust, siis BonBon Lingerie´l on sellisele inimesele tööd pakkuda. Norras. Vaadake FB-st järele.
Päisefoto: http://sophieelise.blogg.no/
Ma ei oska muud kosta, kui et mul on tõsiselt siiras hea meel sinu edu üle 😀
Ega mul endal on ka hea meel, kohe ausalt, aga eduks seda ikka veel nimetada ei julge:)
Turunduse mõistes tulus lüke muidugi, aga no mida tibi jälle… Kunstrinnad, angry birds kulmud, süstitud huuled, kõik ainult seksikuse rõhutamisel tema piltidel. Ja siis me imestame, miks tänapäeva tüdrukud on madala enesehinnanguga ja söömishäirete osakaal aina kasvab. Pühapäevane “Hommik Anuga” oli valus vaadata.
Midagi on ikka valesti siin maailmas kui sellised tibid muutuvad iluideaaliks.
Ma sellega olen nõus, et midagi on valesti, et see on iluideaal. Mulle on see täiesti mõistmatu, aga no ma juba vana ka, nagu mulle pidevalt meelde tuletatakse, ei saagi asjadest enam aru:D
Sekundeerin. Eriti õõvastav oli tänasest Päevalehest lugeda, kuidas alaealised seksivad kaamera ees (pilt või video) ega mõtle tagajärgedele, et keegi võiks seda materjali pahatahtlikult levitada. Aga mis siin imestada on, kui muusikavideod on kõik üks napis rõivais väljakutsuv hööritamine mõne mustanahalise räppari taustal ning loo sisud on ka kõik “ühte auku”: prostituudid, seks, narkootikumid. Ja meil endal kodumaine “porgand” ka toodab seda sama narratiivi oma seksuaalsete piltide ja “tupe kaudu armastamisega”.
Lisaks sain artiklist teada, et Eestis on lubatud 10-aastase lapse vahekord kuni 17-aastase partneriga. 10-aastane laps küll seksima ei peaks ei endavanusega, ei 17-aastasega, mitte kellegagi!
Mul on ka niiii hea meel ja jeesus, kui põnev veel pealekauba 🙂
Modell ei ole minu maitse, kuid ilmselgelt tema seljas olev pesu müüb. Väga äge, et saite selle reklaami. Hea meel on nii sinu kui pesutootja pärast.
Olles nüüd juba pikka aega su postitusi seoses selle Norra ja Bon’i projektiga põhimõtteliselt sisse ahminud, siis mul on täiega hea meel su üle, et see sul nii ägeda hooga käima läks ja hoolimata kõigest sellest, mis eelnevad 9 kuud toimus, nüüd saad selle töö vilju nautida. Nii-nii äge ja tubli oled!
Tahaks teada, et kui näiteks Norras on blogijale koostöö eest makstud, siis kas blogija vastab omapoolsete tingimustega nii nagu Eesti blogijad, et : postitus tuleb, aga jääb õigus avaldada oma arvamust, olgu see negatiivne või positiivne. Ja siis näiteks tuleb küll kinnimakstud postitus, aga eesti blogija ainult siunab ja sõimab brändi ja neid tooteid. 😀
Ma saan aru eesti blogijate pointist, et kinnimaksmine ei saa tähendada arvamuse kinnimaksmist või valetamise ostu. Nii nad kõik umbes kirjutavad, et sponsoreeritud postitused sisaldavad ikka ainult õiget arvamust ja ka kõiki negatiivseid külgi toote juures.
Aga raske on ette kujutada sarnast tegevust näiteks Norra mastaabis.
Mõtle, kui sa oleksid nii palju vaeva näinud, nii palju raha maksnud, ja siis see Sophie teeks sellise postituse tooniga, et: “vaadake, mulle maksti ja saadeti asju, et teile näidata, aga kvaliteet on üliiikräpp, mdea noh pildistamiseks kõlbab, aga kes see igapäevaselt neid kanda tahaks.. aga kui teist mõni hull tahab, siis kasutage mu koodi!” 😀 😀
Kusjuures ma ei ole mingi brändiesindaja, kellel oleks kana kitkuda, vaid niisama lugeja.