Veelkord Napsie madratsist. Ausalt.

Ida toa valge lahtikäiv voodi läks mingi hetk katki, st seda ei saa enam lahti tõmmata ja me tõstsime tema tuppa teise voodi. Teine voodi käis lahti, ent selle miinus oli see, kui tahtsin Idaga koos mugavalt multikat vaadata, pidin selle lahti tegema, aga laiskus. Eile tõstsime valge voodi tagasi, sest ega seda ei peagi lahti tegema. On mugav ja mõnus lösutamiseks ja teleka vaatamiseks ning piisavalt suur kui Ida seal magada tahab või mina või ükskõik, kes ööseks jääb.

 Allalaaditud fail.png

Vaatasime eile multikaid ja Ida avaldas soovi, et tema magab oma mängumajas, aga et jäägu mina ka tema tuppa magama. Pole probleemi, voodi on ju mugav. Mugav-šmugav mai äss! Saate aru, see voodi on meil olnud vähemalt kuus aastat ja ma olen selles voodis maganud n+1 korda ja veel kuu aega tagasi ei oleks ma selle voodi kohta midagi öelnud, AGA…

siis sain ma kingituseks Napsie madratsi. Ma saan aru, et teeb skeptiliseks kui korraga mitmed blogijad hakkavad seda taevani kiitma, tahate ma räägin teile nüüd ausalt, mis ma sellest madratsist arvan. See madrats on mu pekki keeranud! Kõigest kuu ajaga! Ehk siis ma ärkasin eile öösel sada korda, et leida sobivat asendit, mulle tundus, et mu selg valutab ja ma pean end ringutama, pulksirgelt lamama, asendit muutma, sest mul oli ebamugav magada. Ma ärkasin väsinuna. Tööl olles tundsin ma, kuidas mu selg valutab. Kohe täiega valutab. Ma ei suuda ise ka uskuda, et ma varem aru ei saanud ega tundnud kui kehv selle voodi madrats on. Selles mõttes, et seljavalud on mul ikka olnud, aga ma seostasin seda kuidagi hoopis teiste asjadega.

Mulle ausalt meeldib aegajalt Ida toas magada (vihjeks võin öelda norskamine;), aga ma enam ei taha juuu…Meie uus madrats magamistoas on nii paganama hea, et minu pärast öelge, et ma kõlan nagu teleturg, aga käsi südamel – ostke see madrats ja te ärkate hommikul väljapuhanuna, teie ööuni on kvaliteetne ja te saate aru, mida tähendab kui madrats kohaneb su kehaga. Sooduskoodid said vist eilsega otsa, aga päriselt noh…ma lihtsalt soovitan.

img_5691

Elada võib kahte moodi: Üks on nõndaviisi, justkui poleks miski ime. Teine on see, et kõik meid ümbritsev on imeline.

Ma tahtsin teile valetada ja öelda, et Kernu mõisast ei olnud ma varem midagi kuulnud, aga kui nüüd hakkasin vaatama, kuidas flammkuchen kirjutatakse nägin ma, et nende kohviku nimi on Ludvig ning mulle meenus, et ühe tuttava soovitusel oleme me tahtnud sinna mitu korda minna. Kahjuks neil päevadel kui nad suletud on ja nii me alles nüüd sinna esimest korda sattusimegi. Etteruttavalt – ei kahetse!

Aga selle osa, et ma ei teadnud, et seal ööbida saab, leidsin ma küll poolkogemata. Meil on nagu te teate perekondlik traditsioon tähistada Ida sünnipäevi mõisas. Siiani oleme me seda teinud Kõue mõisas, ent nemad hetkel madalhoojal meid majutada ei saanud, siis tegin ma broneeringu meie teise lemmikmõisasse Padisel, kuid selle pidin ma tühistama, sest oleksime saanud seal ööbida täna öösel, aga mul on homme kell pool kuus hommikul lennujaamas olla, tundus liiga vale. Ja nii ma siis guugeldades leidsingi, et meie kodu lähedal pakub mõisamajutust ka Kernu mõis. Mul ei olnud õrna aimugi, et see nii suursugune on.

sergeizjuganov_MG_7026-800x465.jpg

Ma ei saa öelda, et ma oleks vähe hotelle ja mõisaid külastanud, aga iga jumala kord kui ma satun uuesti mõne mõisahoone lähedusse, õhkan ma kui imeline see kõik on. Ma lihtsalt jumaldan mõisaid nii metsikult. Kernu mõis pakkus jälle mulle seda tunnet, mis aegajalt meelest kipub minema: kõik meid ümbritsev on imeline!

Mis mulle meeldib on see, kuidas Ida aina rohkem hakkab ümbritsevast aru saama ja võib olla isegi hindama. Hindama seda traditsiooni, mis me oleme tema sünnipäevaks loonud. Kingitusi saab ta kuhjade viisi sugulastelt ja sõpradelt (Marian, sinu ülesandeks jääb siis nüüd Barbie ja tema sünnitav koer, kakav koer on meil ju olemas. See kästi mul kindlasti edasi öelda!), minu eesmärk on luua mälestusi. Aitäh, Kernu mõis, me jäime külastusega rohkem kui rahule! Meil oli lõbus mängida peitust, konnata mööda maja ja eksida ära, isegi meie sviit oli nii suur, et seal oleks saanud ära eksida, süüa mõnusaid flammkucheneid ja ….trummipõrin…toita ja paitada kitsekesi. Kas ma olen teile öelnud, et üks loom, kes mulle peale kassi ja koera veel täiega meeldib, on kits. Kitsed on nii lahedad! Jah emme, need ei olnud koerad seal pildil. Ida arvas, et ta tahaks endale kitsesid. Mina tahaks ka. Marekit on millegi pärast raske veenda:D

DSC00418DSC00426DSC00437

Kui aga kitsede juurest tagasi tulla mõisahotelli juurde, siis täitsa kahju oli täna nii vara hommikul lahkuda, aga võib olla head asja peabki olema täpselt nii palju, et jääks kripeldama ja tahaks tagasi. Me lähme tagasi. Kasvõi vaid kohvikusse (kuigi kahtlustan, et Idat on raske veenda, seal vaid kohvikuga piirduma, mind vist ka). Ussipesast on Kernu mõisa 15 kilomeetrit. Patt oleks mitte tagasi minna juba õigepea!

DSC00293DSC00290

Tubadest anti printsessile luba valida kahe sviidi vahel. Üks vaatega järvele ja teine vaatega pargile. Ilmselgelt valis preili punase sviidi, vaatega pargile, meie riietusest lähtuvalt. Ega seal tegelikult suurt vahet polnudki, mõlemad olid luksuslikud ja aknast avanev vaade võrratu. Romantiline ja mõnus.

DSC00274DSC00378DSC00279DSC00376DSC00371DSC00387DSC00366DSC00394DSC00398DSC00334DSC00298DSC00325

Sattusin eelmine nädal kuulama Vikeraadios intervjuud, kus Tiit Sukk rääkis, et tema oskab vabal ajal äärmiselt hästi molutada. Keegi olla kunagi öelnud, et see on elus väga oluline oskus. Mina oskan ka hästi molutada. Eile molutasime me kõik koos. Lihtsalt niisama.

DSC00438DSC00443DSC00448DSC00460DSC00474

Kell pool kümme oli pidu läbi. Oli aeg põhku pugeda. Kas keegi võiks mulle öelda, kust hotellid ostavad oma voodilinad ja tekid-padjad? Miks need on palju mõnusamad kui kodused linad?

DSC00449

Siin ta meil siis on. Viie-aastane mõisapreili. Saate aru, VIIE-AASTANE! Kuna ta nii suureks kasvas?

DSC00268

Kuidas ma muutun?//I would have never though the boost my self-esteem might get, but the boost has been big

Tänu Perekooli Kägudele, kes mulle kogu aeg meelde tuletasid, et ma olen nii kole inimeseloom (välimuselt eelkätt), et kui pimedas vastu tuleksin ehmatan lapsed ära ja üldse oleks minust vaid aus kott peas ringi käia, sest jumala eest, kuidas üks 37aastane naine julgeb välja näha “nagu mu vanaema” ja “50+ aastane”, viskas mul kopa ette ja ma otsustasin Medemis nahakliiniku abiga end muutma hakata.  Ma oleks seda varem juba teinud, aga mingil põhjusel oli minul (ja nagu ma aru olen nüüd saanud ka paljudel teistel) eelarvamus, et botuliinisüstid, IPL fotonoorendus ja laugude korrigeerimine maksab väikese varanduse. Tegelikult on see üllatavalt odav. Oleks pidanud eelarvamuse asemel kodulehelt hindasid vaatama. “Kurjusekortsu” ja otsmiku horisontaaljoonte botuliinisüstid maksavad kokku 349 eurot. Kui mõelda kui palju maksab üks kosmeetiku juures käimine, mille tulemus (olgem ausad on vaid korraks värskem olemine), siis ei saa seda just kuigi kalliks pidada.

Eveliis-5.jpg

Minult on küsitud hästi palju küsimusi. Eelkätt hinna kohta, mis sai juba vastuse (teistest protseduuridest, mis mind ees ootavad ja palju maksavad, räägin siis kui kord nendeni jõuab), aga ka seda kas valus ei ole. Süst on alati ebamugav, aga valus ei ole see protseduur kindlasti mitte. Esimesed tulemused olid näha kolme päeva pärast ja alguses oli äärmiselt imelik tunne, et otsmiku liigutada ei saanud, aga sellega harjub hästi kiiresti ära.  Meil on kodus nüüd inside joke, et ma teeks imestunud nägu, aga ma ei saa. Kurjuse korts on veel näha, aga see hakkab ka vaikselt ära kaduma, nii et varsti ei saa ma ka kurja nägu teha.

Mult on küsitud, et kas ma ei karda, et olen oma organismi lasknud panna midagi, mis sinna ei kuulu, et kas ma ei karda, et sellel võivad olla mingid tagajärjed. Ma ütlen ausalt, et ma usun, et need kogused on mikroskoopilised ja pealegi kui lugeda uudiseid siis üle päeva muutub midagi tervisele kahjulikuks. Ma ei oska karta. Praekartul pidavat ka vähki tekitama.

Üks natuke naljakas küsimus oli, et kas ma ei kartnud nahakliinikusse minna, et seal töötavad kindlasti beibed, kes kõikidesse, kes imekaunid ei ole, suhtuvad üleolekuga. Suhtumine selles nahakliinikus oma klientidesse on käsi südamel nii meeldiv, et juba selle pärast tasub sinna minna. Toredad, sõbralikud ja äärmiselt professionaalsed inimesed. Ma isegi ei tea, kust inimestel selline naljakas eelarvamus tulla võis.

Minult on küsitud ka, et miks ma midagi ei teinud oma siniste silmaaluste ja suu ümbruse vagudega. Teate, sellega on selline veider lugu, et mu välimuses on otseselt häirinud mind vaid mu rasked silmalaud ja hambad, ma ei ole end otseselt vana ja koledana tundnud, päriselt. Kosmeetikud ja juuksurid on mind vajadusel suutnud piisavalt üles tuunida ja argipäevadel…noh argipäevadel ei pannud ma ise tähele kui kole ma olin. Random fakt: ma ei kasuta igapäevaselt juba aastaid jumestus- ja peitekreeme, kuigi nende abil saaksin ma end ka igapäevaselt kõiksugu kägudele välimuselt vastuvõetavamaks muuta. Mulle meeldib argipäeviti suhteliselt loomulik olla, nii säilib ka mingi põnevus kui on vaja mõne ürituse jaoks end üles lüüa. Mis mulle Medemises ka meeldis oli see, et nad küsisid, mis mind ennast kõige rohkem häirib ja ei hakanud midagi juurde soovitama, mida jällegi paljud on eeldanud, et igal pool raha teenimise eesmärgil tehakse. “Me teeme täpselt nii palju kui klient soovib, ” oli nende kindel seisukoht, “kui hiljem klient leiab, et tahab midagi veel korrigeerida, siis alati saab kõike juurde teha, kuid esimese asjana on meie mõte välimus hoida võimalikult loomulik.” Mulle meeldis nende suhtumine. Ja seepärast ei ole ka mu otsmik sama sile kui 15aastasel, vaid see on loomulikult sile. Kortsud on näha, aga mitte vagudena.

Eveliis-2Eveliis-4Eveliis-6Eveliis-8Eveliis-9

Kuigi nagu ma ütlesin, ei ole mu välimus mind ennast otseselt seganud, ma olen alati olnud enesekindel ja välimus pole kunagi mind milleski takistanud, aga jaa, kui te küsite, kuidas ma ennast nüüd peale esimest protseduuri tunnen, siis muidugi ütlen ma, et ma tunnen end paremini ja veelgi enesekindlamana. Ma ei oleks uskunud, et see nii palju enesehinnangut tõstab, aga tõstab.

Loomulikult on minult ka küsitud, et aga mis siis saab kui mõju ära kaob. Kas ma siis jäängi ennast nüüd süstima. Vaadake enne ja pärast pilte! Need vist räägivad enda eest. Muidugi jään ma edaspidigi neid süste tegema. Aga kas ma sõltuvust ei karda? Nooh, ega kunagi ei saa 100% kindlusega ju öelda, et ma mingi hetk peast lolliks ei lähe, samas ma ise arvan, et ma olen üsna adekvaatse reaalsustajuga inimene. Pealegi kui rääkida moes olevatest suurtest tagumikest ja suurtest huultest, siis need mõlemad on mul looduse poolt piisavalt lopsakad, et end juba loomulikult moodsana tunda.

//

After the constant negative comments at me in our infamous forum Perekool, where I was constantly reminded how ugly I looked, that if you were to meet me in the dark, I would scare the children off. Or I should really be walking around with a bag around my head, because honestly, how does a 37-year old woman dare to look like “my grandmother” and “a 50+ years”. I just had enough at one point and decided to make some changes with the help of Medemis Clinic. I would have done it earlier, but for some reason I was (and now I can see a lot of people were) prejudice that botulinum injection, IPL Photo Rejuvenation and Correction of upper eyelids would cost a small fortune. Surprisingly they are fairly cheap. Instead of being prejudice, I should have just check the pricelist on their website. Getting rid of the frown and horizontal forehead lines costs only 349 euros. If you think how much it costs to get your facial done for just one time, whereas the result is as much permanent as feeling fresh for about an hour, I can’t say it is expensive.

I have been asked many questions about this topic. Mostly about the price which I already told (I will tell more about the other procedures and costs once I have received them). But also whether it is painful. Injection is always uncomfortable, but the procedure itself is not painful. I could see the results already in three days and to be fair, it felt really weird not being able to move your forehead, but you get used to it quickly. We have an inside joke now at home, where I am asked to look surprised, but I can’t. You can still see the frown lines, but these have started to disappear too, so soon I won’t be able to pull an angry face either.

I have been asked whether I am not afraid that after having put something into my body that doesn’t belong there, I might suffer from some consequence. I’m being honest here, by believing that the quantities injected into my body are just too small to have any effect in that sense. Besides, every day there is news about something becoming dangerous to your body. I am not afraid, I don’t know how. They say fried potato can cause cancer too.

There was one funny question about the people working in the clinic – wasn’t I afraid that they will all be tuned up babes, who look down to anyone who is not looking picture perfect. Trust me, that clinic is very kind towards its customers and that alone is a reason enough to visit them. Nice, friendly and very professional staff. I don’t even know, why would anyone think like that.

I have been asked why haven’t I done anything with my blue lower eyelids and corners of the mouth. Well, the funny thing is, that the only area in my face, that has ever bothered me, are my upper eyelids and my teeth. I have never really felt old and tired. If needed,  I have always been scrubbed up by professionals and on normal days … well, I didn’t realize, how ugly I was. Here is some useless information for you – I have not been using foundation for years now though, that would probably make me look much more presentable. I like to look fairly natural in my daily life so when there is an occasion, there is something to look forward to. What I also like about Medemis, is that at the very beginning they asked what was bothering myself the most and didn’t start to suggest more procedures. Contrary to yet another prejudice, when people think this is what clinic do to make more money. “We do as much as the client wishes” is their principle “and if the clients wants to do something more later, it is a possibility. But first and foremost we’d like to keep the appearance as natural as possible.” I like their attitude. And this is why my forehead is not as smooth as a 15-year old would have, but it is naturally smooth. You can see the wrinkles, but they are not as deep.

Although I have said before, that my looks have never really bothered me, I have always been self-confident and my appearance has never stopped me from doing something, I must admit, that after having the first procedure done, I do feel better and even more self-confident. I would have never though the boost my self-esteem might get, but the boost has been big.

Of course I have also been asked, what happens if the injections wear off. Do I need to receive the injections for the rest of my life? Look at the before and after pictures, they speak for themselves! Obviously I will keep receiving the injections. Aren’t I afraid to get addicted? You can never say with a 100% confidence that I will never loose my senses, but I’d like to think I am quite adequate and realistic person. If you hint at the big butts and lips that are in fashion at the minute, then I have them quite lush by nature so I am fashionable already.

Eveliis EP.jpg

Kallis voodi, anna andeks, et ma sind hommikul maha jätsin! Palun võta mind tagasi!

Nagu te mäletate tuli mul mõnda aega tagasi mõte meie niigi pooleli olevas majas kõik veelgi rohkem segamini ajada ja meie ning Ida toad ära vahetada. Tööd oli rohkem kui ma olin eeldanud (mulle tundub alati, et kõik asjad on Mareki käes 1-23 teha), aga tulemus siiski seda väärt. Juba mõnda aega olen ma mõelnud ka, et järgmiseks tuleks välja vahetada meie voodi madrats. Pole teine küll otseselt kehv, aga kümme aastat tagasi kui voodi ning madratsid soetasime, olid meie eelistused teised. Nii oleme me 11 aastat maganud pehmel madratsil, aga see ei sobi mulle enam. See on liiga pehme. Samas sinnapaika see mõte ka jäi, sest kas ma juba mainisin, et ikka veel poolik maja ja prioriteedid on hetkel kahjuks mujal.

Küsi ja sulle antakse, on üks ütlus. Mina küll ei küsinud, aga mulle anti. Ühel ilusal sügispäeval vuras DPD kuller hoovi ja tõstis auto pealt maha uue Napsie madratsi ja tekid. Viimased olid samuti väga teretulnud, sest kuigi meil endal on korralikud tekid, olin ma just eelmine öö külalistele voodisse pannud tekid, mis olid sama õhukesed kui pabersalvrätikud. Suht piinlik oli. Kallid külalised, tulge nüüd uuesti, ma võin oma korraliku teki teile anda, ma sain parema. #maksimaalneegoist

Esimesena vallutas uue madratsi Ida koos oma kaaskonnaga. Hüppas ja tantsis ja kukerpallitas. Mulle ei meeldi väga kui laps diivanil või voodis hüppab, aga seekord tegime väikese erandi, tegime uuel madratsil Idale oma pesa ja lasime tal laps olla. Mõnikord harva ju võib. Kümne-aastane garantii annab üsna kindlalt aimu, et väike hüppamine ei tee ka midagi.  Las laps lustib, eksju! Ja lõpuks magasime kõik koos seal põrandale tehtud pesas. Mõnikord võib ka seda.

Te ei kujuta ettegi kui ebamugav tundub nüüd pildil oleva valge voodi madrats.

Mulle jäi kusagilt silma kommentaar, et kunagi soetasin promo peale selle madratsi  ja see on kõige kehvem madrats üldse, enam ei usu midagi mida blogijad kirjutavad. See kommentaar ehmatas mind korraks – aga mis siis kui ongi täiesti kehv madrats? Kui madratsi vahetuseks juba läks, siis tahtsin ma ju  kindlasti paremat madratsit kui vana. Õnneks saab  Napsie madratsit  testida 101 ööd, ilma et peaks muretsema. Kui ei sobi, tullakse madratsile järele ja makstakse  raha täies ulatuses tagasi. Niisiis võis katsetada küll!

Etteruttavalt võin ma teile öelda, et ma ei jõudnud laupäeva ära oodata! Miks? Kohe räägin.

Lõpuks saabus laupäeva hommik. Voodi, pehmed tekid, hea raamat, kohv – see on minu arusaam ideaalsest laupäeva hommikust. Ei mingit kella peale kiirustamist, ei mingit kiirustamist üldse, lihtsalt minu aeg. Selle hetkeni kui Marek Ida nagu muuseas üleskorrusele “mängima” ajab. Ma ütlen teile ausalt, et mulle endale tundub ka natuke veider madratsile kiidulaulu laulda, aga ausõna, seekord ei tahtnud ma veel voodist üles tõusta. Ma nautisin, et meie voodi oli selline nagu üks mugav voodi olema peab. Ja see ei kriuksnud enam, täiesti pekkis, aga meie voodi ei kriuksunud enam.  Mina ei tea, kuidas madrats selle vea parandas, aga mul on päriselt ka ükstaskõik. Mul on mugav ja mõnus!

Korralikku madratsit tasuta ei saa, seda teavad ilmselt kõik. Meie voodi on 160×200 ja madratsi eest tuleb välja 449 eurot, samas ma ei saa öelda, et ma peaksin seda ka liiga kalliks, ma pean palju kallimaks seda, et ma magan välja. Ma ei ole otseselt pirtsakas ja saan magatud igal pool, erinevus on lihtsalt une kvaliteedis. Kuus tundi und keskmiselt ei ole just ülemäära palju ja seepärast on mulle oluline, et need tunnid oleksid kvaliteetsed. 

Kui te olete madratsi otsingutel, siis hetkel on õige hetk Napsie poole vaadata. Neil on kampaania, kus madratsid maksavad 101 eurot vähem tavahinnast. 449 euro asemel saab madratsi 348 euro eest. Väiksemad mõõdud on hetkel hinnaga alates 188 eurot. See on päris jõhker soodukas, mida tasub ära kasutada, sest Ussipesa ausõna – Napsie on (peaaegu et) parim voodikaaslane.

Kood ESTONIANWITHBACKPACK  annab kõikidele Napsie toodetele 30% allhindlust!

Inimesed, kes meile ööseks jäävad, ütlevad tihti, et magavad meil Ussipesas jube hästi. Alles paar päeva tagasi olid meil jälle külalised, kellele me oma magamistoa loovutasime. “Me pole ammu nii hästi ja nii pikalt maganud,” ütlesid nad hommikul. Ma mõistsin neid, mul on endal raskusi tööpäevadel voodist välja tulemisega. Ja mis, isegi Ida ei saa tööpäeviti tihti üles. See ütleb juba kõik! Vanasti ärkas ta iga nagina ja krigina peale. Nojah, voodi ju enam ei kriuksu ka…

Instagram: @napsie_eesti / Koduleht: http://www.napsie.ee / FB: https://www.facebook.com/NapsieEE/ 

Aitäh, Perekool! Siiralt aitäh!// This is why she looks 15 years older, I really though she is 45+ and not 35

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama kaugemalt. Läheme ajas tagasi nii umbes 17-18 aastat. See oli aeg kui popp oli olla pruun. Ja mitte saada pruuniks teiseks juuliks, vaid olla pruun. Kogu aeg. Päike oli mu parim sõber. Ma olin igal vabal hetkel päikse käes siruli. Päikesekaitsekreemi ei ole ma oma elus kunagi kasutanud. Tädi Helju (tark naine!) ütles mulle kogu aeg – Eveliis, ära päevita, see ei ole kasulik, nahk läheb vanaks ja kortsu. Kas ma kuulasin teda? Ei, muidugi mitte. Lisaks hakkasin ma hoopis solaariumis käima.

Umbes 18-aastaselt hakkasin ma suitsetama. Suitsetasin kuni ma rasedaks jäin. Lihtne matemaatika ütleb, see teeb 15 aastat. Ülikooli ajal olin ma kõva pidutseja. Kõik olid. Kolmapäeval, neljapäeval, laupäeval klubis. Nädalast nädalasse. Kõik käisid. Varahommikuni klubis. Natuke magada. Loengusse. Ja nii see trall kestis aastaid.

Tädi rääkis mulle, et oota kuni 35 saad, siis hakkad vananema ja nägema, mida päike ja vähene magamine teeb. Mis te arvate, mis ma talle vastasin? Pähh, suva, 35-aastaselt ma olen nii vana, et vahet enam pole, milline ma välja näen. Tunnistage ausalt, 20-aastaselt tundus teile ka, et 35-aastane on ikka jõhkralt vana.

Ootamatult sai 20-aastasest minust 37-aastane. Peegel on mul olemas ja kuigi ma enam ammu ei päevita, ei suitseta juba neli aastat, pidutsemisest ei tea ma suurt midagi, on mul nagu öeldud kodus peegel ja ma näen, et kõik see on oma jälje jätnud. Lisaks ilmselt ongi mul ka selline nahk, mis kiiremini kortsu läheb. Rasked silmalaud olen ma isapoolselt suguvõsalt pärinud. Just eile vaatasin isa pulmapilti ja kuigi ma leian, et mu isa on täiega kena mees, siis ma nägin ka oma silmalaugude tulevikku. Kortsudest ja silmalaugudest hoolimata ei ole mul enesekindlusega kunagi probleeme olnud ja nii ei ole ma end kordagi veel vanana või koledana tundnud. Muidugi olen ma mõelnud, et ühel hetkel ei välista ma ei süste ega võib olla isegi lõikusi, aga ma mõelnud selle peale veel väga. Ei lasknud end häirida. Avaliku blogijana, kelle mõnikord teravaid arvamusi loevad päevas tuhanded inimesed, kuulub minu ellu ka kriitika. Aastatega on mulle paks nahk (sõna otseses mõttes ka) selga kasvanud, suur osa asjadest läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja, kuid osa kriitikast paneb ikka mõtlema. Ja kui päevast päeva kuulda kommentaare oma välimuse kohta, siis see hakkab ikkagi mõjutama. Hakkadki mõtlema, et aga kui vana ma siis tegelikult teiste arvates välja näen?

Läksin ekstra õhtul Perekooli foorumisse, et mõned näited leida. Ei pidanud palju otsima, sest üks viimase aja populaarsemaid arutelusid Malluka autokooli kõrval oli just minu välimus:

  • Eks ta sellepärast on vanusest 15a vanem välja näebki, ma tõsimeeli arvasin, et tegu on 45+ inimesega, aga et 35a seda ei arvaks elus.
  • Pidev ving, irin, negativism, rahulolematus kõige ja kõigiga muudab ka inimese vanemaks.
  •  Tema on üks neist kes kohe kindlasti näeb oma east tunduvalt vanem välja. Ta ise teab seda ka ja laseb ennast enamasti päikseprillidega pildistada.
  • Ma olen sama vana, kui tema aga selline tädi küll välja ei näe.
  • Nii kaugelt näeb mu vanaema ka 35a välja
  • Karm.Mõne vastu on ikka elu väga ebaõiglane. Või on ta siis ise kõik teinud, et nii kehv välja näeb. Seda viimast ma väga ei usu, järelikult ikka totaalne ebaõnn.
  • Kaldun arvama, et Seljakoti kiire visuaalne vananemine on tulnud sellest, et ta on oma näolihased “kandnud” selliseks. Hoidnud pidevalt nägu pinges, krimpsus, mossis ja üleüldine rahulolematus – selline näolihaste hoiak ongi nüüdseks jätnud püsiva jälje näkku. Ma teeks tema asemel kodus näkku kupumassaaži või tavalist massaaži, lõdvestab lihaspinget näos.

See on vaid üks lehekülg kommentaare. Ma ei oleks kunagi uskunud, et ma ütlen  aitäh kõikidele Perekooli kägudele, sest kui te poleks mu välimust järjepidevalt kommenteerinud, ei oleks ma Medemis Clinic´u poole pöördunud. Esialgu konsultatsiooni sooviga, aga kõik läks nii kiiresti, et juba esimesel kohtumisel üleeile panime me paika, mida minu näoga teha võiks ja juba eile käisin ma esimesel protseduuril – otsmiku horisontaalkortsude ja “kurjusekortsu” botuliinisüste tegemas. Teate, mis on naljakas? Kui ma konsultatsioonile läksin, anti mulle kätte peegel ja küsiti, et mis sind siis kõige rohkem häirib. Ma pidin ausalt vastama, et tegelikult ei häirigi mind otseselt midagi, aga kuna tänapäeval on olemas kõik võimalused, et parem välja näha, siis miks kannatada kommentaare ja näha (väidetavalt) vanem välja kui 37. Kokku sai konsultatsioonil lepitud, et teeme kolm protseduuri: botuliinisüstid, korrigeerime ülalaud ja protseduuride vahele teeme ka IPL fotonoorenduse kuuri, et eemaldada pigmendilaigud ja parandada naha üldist toonust. Ajaraamiselt peaksin ma saama teile enne ja pärast pilte näidata veebruaris.

Süstide mõju peaks avalduma näha olema kahe nädala jooksul, kuid teate, ma tundsin end juba eile kuidagi uuesti sündinuna. Mul oli hea meel, et ma selle sammu ette võtsin. Marek naeris kodus, et ju mul ikka kusagil mingi silmarõõm on, et no kelle nimel ma siis nüüd pingutan, et ega ju ometi oma mehe jaoks. Osaliselt on tal õigus, et jah, esimese asjana mõtlesin ma loomulikult enda peale. Oma enesekindluse tõstmise peale. Aga võimalikest silmarõõmudest on mul ükskõik ja teine osa minust mõtles just oma mehe peale. Küllalt on neid naisi, kes keskea saabudes oma välimuse käest ära lasevad ja siis pärast krokodillipisaraid valavad, et mees teisi vaatab. Ei, minu abikaasa ei ole selline, kes vaid inimese välimust hindab, tema esimene reaktsioon oli “aga mind ei ole ju sinu kortsud kunagi häirinud?”, kuid kui silmarõõmude ja muud naljad kõrvale jätta, siis sai temagi aru, miks ma Medemisse pöördusin.

Hoidke siis nüüd pilk peal blogil kui tahate samm-sammult näha, mis edasi toimuma hakkab. Kogu teekond saab teoks tänu koostööle Medemis nahakliinikuga.

*Pealkiri on siiski kerge sarkasminoodiga öeldud. Ega see välimuse kallal tänitamine midagi tänuväärset just pole.

//

To be completely honest with you, I have to go back in time, about 17-18 years. That was the time when being tanned was pop. And not being tanned only in summer time, but to be proper dark. ALL the time. The sun was my friend. I used to sunbathe whenever I could. I was never using sun lotion. Aunty Helju (a wise woman may I add) told me all the time – Eveliis, don’t sunbathe, it’s not good for you. Your skin will get old and wrinkly. Did I listen to her? No, of course not. Instead, I started to visit sun beds more often.

At the age of about 18 I started smoking and I was doing that until becoming pregnant. Simple calculation says that was 15 years all together. In uni I was also a party animal. Everyone was. Wednesday, Thursday and Saturday night was about clubing. From week to week. Everyone was. Dancing in nightclubs until early morning. You had a couple of hours nap, then rushed into lecture. And like that for years.

Aunty warned me to wait until I turn 35, when I will start getting older and see the results of what sun and lack of sleep can do. What do you think I replied to her? Heh, I don’t care, at 35 I’m so old that it doesn’t matter how I look. Be honest, even you felt at the age of 20 that 35 is seriously old.

Before I realized, 20-year old me had turned 37. I do own mirrors and though I haven’t sunbathed for a long time, have lived smoke-free life for four years, and don’t know the meaning of the word partying, like I said I have mirrors at home and I can see the outcome of all the above. Probably I also have the sort of skin that wrinkles quicker and easier. Heavy eyelids are inheritance from my dad’s side of the family. I was actually looking at his wedding picture recently and I must admit, though my dad is a gorgeous looking man, I could see the future of my eyelids. Despite the wrinkles and the heavy eyelids, I have never had problems with self-confidence and I have never felt old or ugly. Of course I have had thoughts about injections or operations, but never too deep or serious. I wasn’t bothered. Being a public blogger, whose sometimes very sharp opinions are read by thousands of people a day, criticism has become a part of my life. Over the years I have become thick skinned (literally), so majority of it all just comes and goes. But there are some sayings that make me think and if you hear comments about your looks on a daily basis, it will start to effect. And you start to think HOW old do I look then?

I extra went to internet forum to find some examples, which wasn’t really that hard as one of most popular discussion was actually about my looks:

  • This is why she looks 15 years older, I really though she is 45+ and not 35.
  • Constant whining, negativism, dissatisfaction with everything and everyone makes people look older as well.
  • She is definitely one of those, who appears older than she really is. She knows it and that’s why she is usually wearing sun glasses on photos.
  • I am the same age as her, but don’t look an oldie as she does.
  • From a distance even my grandmother looks 35.
  • Tough. Life is so un-fare to some people. Or maybe she has done everything she can to look so bad. I don’t believe the latter, so it must be total lack of luck.
  • I think that the visual quick aging of Backpack is because she “has worn” her facial muscles like that. Having her face constantly tensed up, wrinkling, sulking and general resentment – the facial muscles remember this position and have now stayed like this. If I was her, I would give my face cup massage at home. Or even normal massage would help to ease the tensions in face.

This is only one page worth of commentaries. I would have never thought this, but I sincerely have to say THANK YOU to you all in the forum. If you hadn’t constantly criticized my looks, I would never have gone to Medemis Clinic. At first I went there only to have a simple consultation. But everything moved so fast, that on the first appointment on Wednesday we came up with the plan on what to do with my face and already on Thursday I went for my first procedure – botulinum injections into forehead. You know what is funny? When I went for my consultation, they gave me a mirror with a question – what is bothering me the most? I had to be honest and say that nothing is really bothering, but as now days we have the possibility to look better, then why put up with the comments and (supposedly) look older than 37. We agreed on the consultation to do three procedures – botulinum injections, correcting eyelids and in between these two procedures also carry out IPL photorejuvenation cure to remove pigmented spots and improve the general health of my facial skin. In theory I should be able to show you before and after pictures in February.

The effect from injections should be visible in two weeks, but I felt like a new born already on the same day. I was so glad to have decided and do this. Marek was laughing at home that I must have feast for eyes somewhere, because of whom I am doing all this as obviously I am not doing this for my husband. He is right, partially, as first and foremost I was thinking about myself to raise the level of my self-confidence. And of course I was thinking about my husband. I don’t care about any feasts for eyes. There is far to many women, who stop taking care of themselves when mid-life arrives and cry later, because the partner/husband is looking at other women. No, my husband is not one of those, who only appreciates the look. His first reaction was “but I have never been bothered by your wrinkles”. In the end though, if we leave out all these jokes about feasts for eyes, then even he understood why I went to Medemis.

Keep an eye on the blog now if you want to see step-by-step what is going to happen. All this journey will be happening thanks to the co-operation with Medemis.

* The title is written with sarcastic tone in it. In the end of the day, it is not nice to hear criticism about you and your looks.

Mood loomingulistele, kõrge mõttelennuga inimestele.

Mult on palju küsitud, et kust mu laupäevane must kostüüm pärit oli. Tegu on minu ühe vaieldamatu lemmiku Eesti brändi – Studio Augusti imelise loominguga. Ma olen Äli loomingut imetlenud aastaid. Need on nii minu teetassike kui veel saaks olla. Ma kannaks vaid tema riideid kui vähegi võimalik oleks. Need on naturaalsed, funktsionaalsed ja skandinaaviapäraselt lihtsad.

Ühes intervjuus on  Äli öelnud, et tema loomingut võiksid kanda loomingulised, kõrge mõttelennuga inimesed, kes raamivad oma unistavat võlumaailma rahuliku vaikse kestaga. Ja küsimusele, mis võiks olla iga naise garderoobis, vastab ta, et “tegelikult pole vahet, mis seal garderoobis on, riided muudab ilusaks nende kandja. Seega paras annus enesekindlust ja -armastust, heatahtlikkust ning malbust. Naiselikud omadused, mis muudavad ilusa naise veel ilusamaks ja kiirgavamaks.” Mulle nii meeldivad need mõtted ja kuigi ma olen Äliga kohtunud vaid ühe korra, siis võin öelda, et tema enda malbe ja heatahtlik loomus peegeldub 100% tema loomingus.

Nagu te arvata võite siis otsus, mida valida, ei olnud lihtne. Ma olin tegelikult välja valinud ühed püksid ja ühe pluusi, kuid valged püksid ei tundunud kuigi praktilised ning varrukateta pluus ei sobi minu hetke käsivartega. See kleit aga oli perfektne. Sobib kanda nii pidulikumal puhul kui igapäevaselt, mulle meeldib kui riided on funktsionaalsed. Sama lugu ka jakiga. Saab kanda nii kleidi kui teksadega.

Selline valik. Lihtne, mugav ja ei jää garderoobi seisma.

 

IMG_7262_filteredIMG_7119

IMG_6642

IMG_6859

IMG_6730_filtered

Üks blogija on minu kohta kirjutanud niimoodi: “Absoluutne vau effekt oli, kui Eveliisi nägin. Ten point – kõik, soeng, huulevärv, riietus. Kriss Sooniku kingad oleks võinud number suuremad võinud olla, aga kui ta neis ennast hästi tundis, siis kena kooslus oli. Naisterahavas, kes oskab hästi kirjutada, teab oma kohta elus, on enesekindel ja tark. Kui ma aga mõtlesin, milline koorem tal võlgade naol kanda on, siis oli mul temast õige pisut kahju. Aga tore, et ta on kõik need aastad blogis oma raskeid aegu kajastanud ja suudab pea püsti oma eluga edasi minna. Imetlusväärne:)“

Esiteks muidugi aitäh talle, sest vahelduseks on tõesti tore ka komplimente saada, aga…vaatasin hommikul kingi jalga tõmmates, et kurat, oleks jah võinud kingad number suuremad osta. Täitsa naljakas, et ma ise seda ei varem märganud. Nüüd nats häirib. Aga kuna kingad on tõesti mugavad ja mulle niiiiiii meeldivad, siis käin ikka, niikaua kuni ära kuluvad või katki lähevad. Aga tokud vist väga kiiresti katki ei lähe, eks siis kannan nii kaua kuni moest lähevad:D

STOP!

Oma kogemusest Placent Activ toodetega olen ma mitmeid kordi rääkinud ja ei hakka seepärast üle korrutama, et tegu on ühe mu lemmikuga. Olen kuulnud, et osadele ei sobi, et jätab juuksed kuivaks, kui aus olla siis minu ka, kui liiga pikka aega järjest kasutan, aga seepärast kasutangi ma seda kuurina ning lisaks kasutan juuste niisutamiseks juukseõli ja Turbliss juuksemaski. Mu juuste olukord on silmnähtavalt paranenud.

Mul on täiega hea meel, et Aravon maailma vallutab oma toodetega, mina omalt poolt teen kõik, et toode ka Skandinaaviasse jõuaks. Hoian pöidlad pihus, et järgnevad koosolekud edukad oleks.

img_20170828_134837_492

 

STOP THE HAIR FALLING OUT

Are you afraid of combing your hair in the morning, because it feels that more hair gets stuck in the brush than is left in your head? Don’t worry – using the right care products and consistency will make your hair look perfect again.

I am sure that you already know that living the right way (good nutrition, being active, getting good rest) is also benefiting your curls. But what if that is not enough? It is time to get help from trustworthy and suitable care products, to ensure healthy and beautiful hair. Have you already heard of the placenta extract that can also strengthen your hair? Placenta Activ Milano haircare products, which are the most sold products in pharmacies, include this powerful component. And not only in their shampoo and conditioner, but also in a special hair growth encouraging serum. 100% natural placenta extract gives back the shine and glory your hair is missing.

28661446_2091100141121879_2241706736513741121_n.jpg

Your hair deserves the best!

Enriched with placenta extract, the product will help to protect your curls from external environmental effects. We believe in effective and high quality components – that is why no Placent Activ Milano product contain paraben, silicon, dye or mineral oils. Are you worried about dry head skin instead? Placenta extract improves also the level of moisture and elasticity on your head skin, the silk protein makes the hair soft and gives a healthy look.

Do you wish to have long and thick hair? The secret to healthy hair is here.

26165493_2001805466703317_6796990254605660404_n.jpg

The process of hair falling is usual to everyone, it is normal to loose between 50-100 hair strands in a day. Of course loosing hair is related to the change of seasons. Usually, people start loosing more hair in autumn, why not try to prevent this from happening and start using the right products already in summer time.

Full of amino acids, Placent Activ Milano products stop your hair from falling and stimulate their growth. You never have to worry again for the hairballs in your brush or in the sink. When you notice that your hair have become extremely thin and fragile, try also using the serum together with the shampoo and conditioner. Regular use of the serum strengthens and nourishes your hair, helps to prevent them from falling and stimulates their growth. As a result, you will have fuller, silkier and longer hair.

Taking care the right way – shampoo on your head skin and conditioner on the ends of your hair!

 In addition to using the right products, you also have to use them the right way. Your hair is most fragile when they are wet, therefore you should comb and untangle them before washing. This way you can prevent split ends occur.

 Apply small amount of shampoo on the top of your head, massage gently until foam appears and then rinse. After rinsing off the shampoo, you should apply the conditioner only on the half length of your hair. Attention! Don’t use too much conditioner as overdosing is more likely to strain your hair rather than moisturizing.

To finish off, open the Placent Activ Milano ampoule and apply to your moist head. Massage gently and do your hair like you normally would as you don’t need to rinse them again. How easy is that!

NEW! Vitamins to encourage the growth of your hair.

29101338_2093105504254676_6435417668764827648_n.jpg

Photos: Placent Activ and Myphotodotpage.

Minu uued/My new babies

Kohe kui ma neid sandaale nägin, teadsin ma, et need on minu selle suve kingad. Tahtsin neid endale juba siis soetada kui need veel valmiski polnud ja hoidsin kogu aeg KS sotsiaalmeedial silma peal, et mitte maha magada. Mul on jalanumber 39 ja see suurus müüb alati kohe läbi.

Ja siis ühel ilusal päeval olidki need stuudios olemas. Nüüd ootavad minu garderoobis suve. Uhhh, ma tunnen end nagu wannabe moeblogija selliste iludustega. Keegi hiljuti kommenteeris, et Eveliisile on vist küll riided elu, et nendest nii palju räägib. Ei ole elu, aga mood ja disain meeldib mulle küll. On mind alati köitnud, nii et ma ikka kipun kursis olema trendide ja disainerite ja muu sellisega.

Aga rohkem ma ei tahtnudki midagi öelda kui lihtsalt eputada. Naine ju ikkagi.


Kriss Soonik proudly presents their first pair of sandals! Made with soft leather and ergonomic insoles these sandals are super comfy. They added  KS initials to the insole, a bit of bling and of course a Marabou puff, and now the glam result is a must for the Summer ahead.

Here’a a look at how the first Kriss Soonik x Toku sandals were born.



Text and photos: http://kriss-soonik.com/blog/

Kevadine garderoobivärskendus Kriss Soonikuga/Spring in my closet with Kriss Soonik

Mulle meeldib igasugu asju omavahel miksida: odavaid kallitega, H&Mi vanaema kapist leitud pärlitega, second hand´i uute asjadega. Nüüd oli mul põhjust soetada mõned Kriss Sooniku tooted ja garderoobi koristades tabasin end ühel hetkel lihtsalt oma hetke lemmikuid miksimas ja pildistamas. Sobiv põhjus selleks, et mitte edasi koristada. Pildistamine oli palju lõbusam. Mitte et ma seda väga teha oskaks, aga ehk annate andeks. Kõik ei saa fotograafid olla. Mina olen aegajalt lihtsalt wannabe moeblogija.

IMG_6366

Teksad: Humana. Saapad: Viljandi second hand. Seelik: Kriss Soonik. Viimasest saab ilmselt mu lemmikese, sest see sobib nii pükste kui kleitide kui seelikutega.

IMG_6368.JPG

Jean Paul seelik: Fretex. Saapad: Viljandi second hand. Top: Kriss Soonik

IMG_6377

Seelik: Vanaema kapist. Lemmik juba aastaid. Topp: Kriss Soonik

IMG_6380

IMG_6381

Zara kingad: Uuskasutuskeskus. Pitsbodi: Kriss Soonik.

IMG_6391.JPG

Seelik: Humana. Kingad: Uuskasutuskeskus. Topp: Kriss Soonik

IMG_6399.JPG

Kleit: H&M. Lacoste tossud: Taanist megaalega ostetud. YSL vöö: sõbranna kingitus.  Käevõrud: sõbranna kingitus.

IMG_6409.JPG

Teksapluus: Humana. Lõhikutega seelik: Stockholmi second hand

IMG_6417.JPG

Massimo Dutti jakk: sõbranna kingitus. Bodi: Kriss Soonik

IMG_6421.JPG

Filippa K kleit: Ostustopp. Rinnahoidja: Kriss Soonik

IMG_6427.JPG

Kampsun: Uuskasutuskeskus. Seelik: Humana

IMG_6428.JPG

IMG_6433

Kampsun: Uuskasutuskeskus. Rinnahoidja: Kriss Soonik

Nimetu.jpg

Kimono: Kriss Soonik. Rinnahoidja ja püksid: BonBon Lingerie

I have always loved to mix different clothes. Old with new. H&M with vintage findings from my grandma´s closet. Lingerie has been my passion for years. When I now needed to buy some Kriss Soonik products I suddenly found myself mixing these lingerie pieces with my current favorites. Instead of cleaning the closet which I actually intended to do. But hey, it was way more fun to take photos. Not that I am any good in that, but not every one can be a photographer.

Käisin-olin-tegin-nägin-tundsin-sainteada

Ma käisin täna üle pika aja trennis. Trenniks on seda võib olla natukene liig nimetada, sest 50 minutit pikutasin ma roosa pleedi all, aga siiski. Mu EMS treenigutes käimist mäletate? Sügisel jätsin ma selle pooleli, sest ma olin rohkem ajast Norras ja absoluutselt ei tundunud mõtekas käia kord kolme nädala tagan trennis. Nüüd aga tuli soov mul uuesti alustada. Mõtlesin ja kaalusin diivanil, et kuna oma suur tagumik trenni vedada kui Enely ilmselt luges mu mõtteid ja kutsus mind katsetama nende uut salendavat lihastoonusprogrammi.

Väga lihtsalt selgitades on see nagu EMS trenn, kui välja arvata see, et sa ei tee ise MITTE MIDAGI. Lebad pleedi all ja lased programmil toimetada. Väidetavalt on võimalik keskkohast kaotada tervelt neli (kuni kümme) sentimeetrit pekki. Ma ennast seekord ei mõõtnud, aga esmaspäeval kui uuesti minek, kavatsen ma end enne ja pärast ka üle mõõta.  Muidugi ei usu ma, et tegu on mingi imeriistaga, et laman vaid ja salenen, küll aga usun ma, et kui seda teha 1-2 korda nädalas, kombineerida EMS-i või jumpinguga (või jumala eest üks kõik millise trenniga) ning jälgida toitumist, on tulemused ilmselt üsna kiired tulema. Kui ma EMS trennis käisin, siis ma ei jälginud absoluutselt toitumist ja ajasin endale sisse ka veini ja antidepressante (tean, tean, ei tohi, aga palju asju ei tohi), ometigi tekkisid mulle kõhulihased.  Nüüd ma olen talvega need kenasti jälle peitu söönud, aga mul on uus eesmärk sel aastal – tervislikum ja tervem mina, nii et vaatame, kas ja kui kiiresti need kõhulihased tagasi tulevad.

Mis puudutab veel uut salendavat programmi, siis “surakaid” kartma ei pea, impulsid keeratakse peale nii tugevad kui ise tunned, et tahad. Mina lasin alguses üsna nõrgad impulsid keerata, ent peale 10 minuti möödumist, keerasime impulsse julgelt juurde.  Eks see ongi natuke katsetamise asi, et oma keha tunnetada. Praegu on programmil ka soodushind – 29 eurot (lisaks klubiga liitumine tasuta). Teate ju küll, suvi on tulekul, aeg on end peenikeseks saada. Nii nagu igal kevadel. Aga ok, nali naljaks, minge proovige järele. Nii põnev oleks teada, kas ja kuidas teil programm toimib?

Veider samas. Pool oma elu olen ma unistanud trennist, mida saaks teha diivanil pikali olles. Nüüd on see võimalus olemas.

Trennis käidud suundusin ma Kriss Sooniku stuudiosse. Oli asja. Minu kirg pesu vastu ilmselt ei üllata kedagi, aga Kriss Sooniku stuudios läksin ma hulluks. Mida jätta, mida võtta. Nii palju ilusaid musti asju. Ometigi juhtus nii, et koju tulid minuga kaasa värvilised asjad. Kimonot olin ma piltidelt vaadanud ja mõelnud, et nii cool, enda seljas samas ma seda ette ei kujutanud. Mingil põhjusel proovisin siiski selga ja rohkem polnudki sõnu vaja. Wings pusa tuli ka koju kaasa. Kuna ma kiirustasin töövestlusele, siis unustasin ma maha oma täieliku lemmiku – Jo glitter seeliku. Ma nägin seda nende blogis Lilit Kirsil seljas ja teadsin kohe, et täpselt see asi peab ka minu garderoobi saama. Et ma saaksin seda samamoodi kanda.

IMG_6300IMG_6309IMG_6315IMG_6323

Pesumaailm ja Eesti käsitöö on minu täielik kirg! Ja kui see on öeldud, sukeldusin ma tööintervjuusse hoopis teises valdkonnas. Valdkonnas, mis veidral kombel samamoodi on mulle hästi südamelähedane. Istusin vestlusel ja sain kaasa noogutada, et jah, sellega olen ma koos töötanud, seda tean ma hästi, see probleem on mulle tuttav, seda tean ka. Üldiselt olen ma iga töökohaga pea ees tundmatusse vette hüpanud ja seepärast oligi see vestlus nii veider. Ma tundsin end nii kogenuna. Sõelale ongi jäänud minusugused kogemusega ja noored entusiastlikud. Naljakas oli see, et kuigi inimene, kellega ma vestlesin, tunnistas ausalt, et ta kutsus mind vestlusele eelarvamusega, sest naine, ent ometi lähen ma teisipäeval uuesti nendega vestlema. Mis mulle meeldis oli (minu jaoks Eestis) ennekuulmatu töökorraldus – ületunde ei tee, keskendu töövälisel ajal perele ja üldse reedel mine kell 12 kontorist ära, leia aega iseendale. See oli nii värskendav. Isegi kui see töökoht ei saa minu omaks, siis oli tore kuulda ja näha, et selliseid ettevõtteid, kes Skandinaavia töökultuuri hakkavad üle võtma, ikka on.

Ma pole umbes viis aastat “päristööl” käinud. Rongiga koju sõites mõtlesin, et aga tegelikult täitsa tahaks tööl käia. Ja tegeleda selle valdkonnaga, et teadmised rooste ei läheks.