Vaatasin Russell Brandi dokumentaali “Netflixist” ja ütlen ausalt ja ilustamata – ta on tülgastav. Ma ei saa öelda, et ma oleksin tema elust ja loost ja tegemistest väga palju teadnud, pole ka otseselt kunagi fänn olnud, kuid mõned tema filmirollid, näiteks Arthur, olid omal ajal väga meeltmööda. Oli karismaatiline ja humoorikas näitleja mu arvates. Ups. Mul pole ausalt öeldes pikka aega keegi nii kiiresti ja nii põhjalikult vastumeelseks muutunud. Kõigest pooleteise tunniga.

Dokumentaalis toodi näiteid nii tema enda raamatust kui ka stand-up-esinemistest, kus Russell Brand rääkis ja naljatas ise oma kiskjaliku käitumise üle. Ta justkui tunnistas asju, mis tagantjärele mõjuvad väga tõsiste ohumärkidena, aga esitas need huumorina. Ja kui inimene ise oma käitumise laval naljaks pöörab, siis publik naerab kaasa, sealhulgas naised ning tekibki kummaline olukord, kus midagi väga problemaatilist pakendatakse meelelahutuseks.