Kas lapsele peab autoukse lahti tegema?

Mulle tundub, et Mallukas ajendab mind nii palju kirjutama, et pean talle varsti mingit tasu hakkama maksma. Noh näiteks see postitus on ajendatud sellest kui ta kirjutas, et üks lastest kriipis või mõlkis ära naabri auto ja Buduaari loo peale tuli mulle meelde, et mul on ka üks selgitus seoses ühe väljamõeldud-draamaga kirjutada. Aga alustame … Continue reading Kas lapsele peab autoukse lahti tegema?

Rubriigist “Võib juhtuda vaid Eveliisiga, aga õnneks ei juhtunud”

Kas te mäletate seda lugu, kui ma ühel vastuvõtul Andres Tarandit ära ei tundnud? Arvasin, et ta on üks rootslane, kellega ma koos kunagi töötasin ja läksin temaga kenasti rootsi keeles suhtlema. Kui ta mind peale viit minutit püüdlikku selgitust, kus ma temaga koos töötasin, ikka hämmingus vaatas, küsisin ma, et kas ta siis pole … Continue reading Rubriigist “Võib juhtuda vaid Eveliisiga, aga õnneks ei juhtunud”

Lugu sellest, kuidas ma keskealiste laulupeol käisin ja igas mõttes valest kasvuhoonest

Reedel, peale seda kui ma olin Ida esimest korda üksinda bussiga Tartusse saatnud, kammisime me Marekiga juuksed ära, panime selga vähe paremad hilbud ja läksime keskealiste aasta suursündmusele - Terminaatori kontserdile. Olgu igaks juhuks öeldud, et kuigi ma seda nimetan keskealiste aasta suursündmuseks, siis ma tegelikult ei ütle seda halvustavalt. Lihtsalt nendin kui fakti, sest … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma keskealiste laulupeol käisin ja igas mõttes valest kasvuhoonest

Lugu sellest, kuidas Liisust Eveliis sai ja ma sellega harjusin

Kui ma veel kunagi sada tuhat aastat tagasi algkoolis käisin, siis ei meeldinud mulle sugugi mu nimi. Kes paneb lapsele nimeks Eveliis, mõtlesin ma. Teised olid Margitid, Katrinid, Marjud, Kristiinad, aga mina olin mingi totakas Eveliis. Muidugi olin ma õnnelik, et mu emal ei oldud lastud mulle nimeks panna Kai, Kai oli mu meelest veel … Continue reading Lugu sellest, kuidas Liisust Eveliis sai ja ma sellega harjusin

Inimesed, kes ilma igasuguse põhjuseta ei meeldi

Meil on sõbrannadega oma chat, kus me igasugu teemadel jahume - päevakajalised, poliitilised, meelelahutuslikud teemad, vaidleme, kakleme, oleme ühel meelel, ja mõnikord ikka klatšime ka, jagame sotsiaalmeedia postitusi, mis meid silmi pööritama panevad ja ausalt mõnikord naerame inimeste (üldjuhul lolluste) üle ka. Mingi päev arutasime suunamudijate üle. Meid "triggerdavad" erinevad inimesed. Või pigem ilmselt mitte … Continue reading Inimesed, kes ilma igasuguse põhjuseta ei meeldi

Lugu sellest, kuidas ma viinakommidega äri tegin

Paar nädalat tagasi osalesin ma storytellingu koolitusel. Väga kasulik oli, sest vat kui öeldi, et ole hea jaga oma tööst üks naljakas lugu/edulugu/õpetlik lugu või niisama pitch, siis ega ei tulnudki kohe midagi kui ei olnud varem selliste asjade peale mõelnud. Siis tuli mulle aga meelde üks lugu sellest, kuidas ma viinakommidega Rootsis äri tegin. … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma viinakommidega äri tegin

Lugu sellest, kuidas vend üle lausega mu teadmistele vee peale tõmbas

Hahh, esiteks hea nali. Vend tuli isale külla, aga on nüüd stuck meie juures, sest jäi haigeks. Lihtsalt haigeks, aga siiski nii, et isale külla minna ei saa. Mul pole sellest muidugi midagi, sest näebki teist üliharva, aga isast on nats kahju. Ma kujutan ette, kuidas ta ootas. Igatahes ühel õhtul kui tal veidike parem … Continue reading Lugu sellest, kuidas vend üle lausega mu teadmistele vee peale tõmbas

Lugu sellest, kuidas ma Idale midagi kohatut õpetasin

Mul on sel kuul rahadega üsna kehv seis. Okei, millal mul ei ole kehv seis. Aga sel kuul on kehv seis seepärast, et ma otsustasin suureks kasvada ja ka vahelduseks arveid maksta. See aga tähendab omakorda, et igasugu tilulilule ja muule on võimalik vähem kulutada. Ei, ärge kartke, ma ei hakka teilt paluma oma Botoxi … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma Idale midagi kohatut õpetasin