Ei ole minagi pime ja hommikul suht esimese asjana jäi mullegi silma see kurikuulus Arco Vara slogan - "mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu". Esimese hooga mõtlesin ma, et see on nali, photoshop, sest ma ei kujuta hästi ette, et aastal 2022 keegi tuleks selle peale, et vot see vana ütlus on täpselt … Continue reading Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu
Sayingoutloud
Ma sain trahvi!
Ei, ma ei heida kellegi kulul nalja. Hea küll, natuke siiski, sest oleme ausad, üsna raske on seda mitte teha. Aga ma sain trahvi päriselt ka. Parkimise eest. Trondheimis. Parkisin rendiauto kenasti tasulisse parklasse, isegi sellisesse kohta, et ma nägin aknast autot kogu aeg, ent ometi õnnestus mul trahvi saada. 690 Norra krooni. Oi, ma … Continue reading Ma sain trahvi!
Tankijate battle
Merje kirjutas hiljuti postituse sellest, kuidas ta ei suuda kannatada inimesi, kes tanklasse burksi ostma minnes ei pargi oma autot peale tankimist teistel jalust ära. Ma ei saaks temaga kuidagi rohkem nõus olla, sest see ajab mind täiega hulluks. Alles eile olin ma sunnitud tankima (jumal teab, ma vihkan tankimist ja sõidan nii palju kui … Continue reading Tankijate battle
Ärge kiusake ja oodake mult midagi, mul oli raske lapsepõlv!
Ma tunnistan ausalt, et ma olen üsna sõjakalt* meelestatud. Ega ma täpselt ei teagi, mis selle põhjuseks on. Võimalik, et minu sõjakuse taga on sõjauudised ja teatud inimeste pinnapealsus ning tähelepanuvajadus ajab mind selle kõige valguses, mis meie ümber toimub, lihtsalt närvi. Ilmselt pole ma ainus, sest siit ja sealt sai näha ja kuulda samasugust … Continue reading Ärge kiusake ja oodake mult midagi, mul oli raske lapsepõlv!
Lugu sellest, miks “ma panen oma msn-i nimeks PERSSE KÜLL, et inimesed hakkaks muga suhtlema küsides: “Noh mis värk on?” teen ennast huvitavaks öeldes: “ah ei midagi” ja siis kurdan pseudoprobleemi”
Ilmselt te saite mu Instagramist aru, et mul on nadi tuju olnud. Tegin seda sotsiaalmeedia klassikat, et paned endale staatuseks või pealkirjaks "Haiglas", "Kehv tuju" või midagi muud sarnast ja siis kui inimesed hakkavad küsima, et mis juhtus, vastatakse "ah, ma ei taha, sellest rääkida" või "ah, ei midagi". Mul on hetkel natuke sama värk. … Continue reading Lugu sellest, miks “ma panen oma msn-i nimeks PERSSE KÜLL, et inimesed hakkaks muga suhtlema küsides: “Noh mis värk on?” teen ennast huvitavaks öeldes: “ah ei midagi” ja siis kurdan pseudoprobleemi”
Ceci n’est pas une pipe
Ma palun juba ette vabandust, et siin René Magritte´i vist kõige kuulsamat maali ära kasutan, aga mulle tundub, et inimesed hakkavad hulluks minema ja mõtlevadki, et kui fotolt nähtud sõda endale haiget ei tee, vägistamisi ja mõrvamisi ja piinamisi päriselt pealt ei näe, läbi pildi ei tunne kodude, linnade, riigi ja rahvuse hävimist, siis see … Continue reading Ceci n’est pas une pipe
Nuta mulle jõgi, suunamudija!
Igaks juhuks ütlen kohe ära, et jutt on Venemaa suunamudijatest, ma tean kui kiire on draama tulema kui ei täpsusta. Kuigi pean aus olema ja ütlema, et minu arvates on ka Eesti suunamudijate vaikimine isekas ja ignorantne. Miks? Ma näiteks ei jälgi Jane blogi, aga tänu kellegi jagamisele nägin ma, et Jane blogisse kirjutas keegi … Continue reading Nuta mulle jõgi, suunamudija!
Sünnitusmajast hullumajja
Sattusin vaatama seda "Kuuuurijat", kus noor naine rääkis, kuidas ta kurja ämmaemanda tõttu sattus hullumajja. Õõvastav lugu ja kujutan ette kui kohutav võib olla kui oled äsja sünnitanud ning sinuga tõredad ollakse. Minule endalegi nähvati paar korda ITK-s nii, et mõtlesin ka, et kas see ikka on nüüd aus ja õige. Esimene kord sain ma … Continue reading Sünnitusmajast hullumajja
“Lõpeta kohe ära, nii ei tohi!”
Mida päev edasi, seda õõvastavamaks lähevad uudised Ukrainast. Pole vist inimest, kes poleks Butšas korraldatud massimõrva fotosid nähes hommikukohvi kurku tõmmanud. "Ärge tarbige nii palju meediat!" on siit-sealt tulnud soovitusi. "Ärge jagage neid õudusi oma sotsiaalmeedia kanalites!" on pahandatud. "On jah õudne, aga meie ei jaga neid teemasid, sest me tahame, et meie kanalid oleks … Continue reading “Lõpeta kohe ära, nii ei tohi!”
Keila – iludraamade pealinn?
Mulle ikka tundub, et mida väiksem linn, seda suuremad draamad. Keila tundub ikkagi üks selline depressiivne Eesti väikelinn olevat, kus inimestel ei ole elu ega hobisid või on iluteenuste pakkujaid liiga palju, sest pidevalt käib siin mingi draama. Võib olla te mäletate seda esimest draamat? Avaldasin arvamust ja oi jumal hoidku, kuidas ma selle eest … Continue reading Keila – iludraamade pealinn?