Kuidas inimesed suudavad päevade kaupa lastega kodus olla ilma, et nad hulluks läheks? Respekt, kõik kodused naised! Esiteks hommikust õhtuni multikad. Nii palju olen ma suutnud läbi rääkida, et multifilmide vahepeal võivad käia ka perefilmid. Asi seegi. Kuigi…kui lemmikute valikus on kolmkümmend kaheksa korda vaadatud Garfield, Charlie šokolaadivabrik ja midagi veel, mille ma hetkel ajust olen ära blokkinud, siis ega seegi eriline vaheldus pole.
Püüan keskenduda, midagi teha, kui printsessil on sada erinevat häda, mille pärast nutma hakata. Küll ei ole mandariin liiga kiiresti ja sobivalt kooritud, küll ei ole võimalik ehitada rongiteed püstipidi, küll ei sobi üks ja teine. “Ida, kas sa seda tahad süüa?” küsin ma. Loomulikult tuleb sealt eitav vastus ükskõik, mida ma ei pakuks. Panen toidu ära. Nutt. “Nüüüüüüd maaaa ei saaaaagi süüüüüa!” Jumala eest lapsed, otsustage ära, mida te tahate!
Et “Baby shark, doo doo doo doo doo doo, Baby shark, doo doo doo doo doo doo, Baby shark, doo doo doo doo doo doo, Baby shark!” mind hulluks ei ajaks, annan ma vahelduseks Idale lihtsalt kõrvaklapid. Olgu tänatud see inimene, kes kõrvaklapid välja mõtles. Ja põrgusse need põhimõtted, et lapsele ekraani ei anna kätte, et rahu saada. Palun, siin on sulle iPad, lase ainult elada!
Okei, loomulikult ei ole haige lapsega kodus olemine nii traagiline, pealegi paistab tunneli lõpus juba valgus, aga ma ausalt ei suuda mõelda, kuidas püsivad normaalsed need emad, kes hommikust õhtuni lastega kodus on. A võib olla nad ei olegi normaalsed? Vaatenurga küsimus.
Muud loba ajades, siis meil käib kodus (jälle? ikka?) remont. Meil on tegelikult idee köögisaar suuremaks ehitada ja pliit saarelt ära kolida, kuid kuidagi ei ole ühtegi head asukohta, kuhu see paganama pliit siis istutada, nii et mulle tundub, et saar jääb laias laastus selline nagu ta on. Ma tahaks saart suuremaks, sest 99% ajast kui meil on külalised, istutakse köögis ja siis on see lihtsalt tibake väike. Aga võib olla lahendaks selle mure köögis olev söögilaud? Sobiks ju? See omakorda tähendab, et mul on vaja ümmargune söögilaud ja toolid leida. Alustame siis samm-sammult ja väikestest asjadest. Seinavärv, köögikappide nupud, garderoobiuks…Vaipasid on ka vaja. Leeda Otsa omasid tahan. Üks on hetkel 50% allahindlusega.
Lõpetuseks üks retsept. Ühe kommenteerija arvates on üleolev öelda, et mõtlemisoskus ja julgus katsetada on kaduvad oskused, et on okei küsida kõige elementaarsemate asjade retspeti. Andke andeks, aga kui elementaarsel tasemel söögitegemise oskus on olematu, siis ehk oleks aeg õppida ja katsetada? Ja mis see söögitegemine siis laias laastus muud on kui katsetamine. Alloleval pildil on tänase õhtusöögi 90% ulatuses valmistanud VIIE-AASTANE. Kahjuks ma valetasin natuke, et mul on ka retsept jagada, sest ta tegi seda ILMA RETSEPTITA ehk siis keeras kausis kokku erinevad külmkapis olevad ja kättesaadavad asjad. Mõnikord ma suunan teda, teinekord lasen täitsa hullu panna. Las katsetab. Äkki siis ei sure pliidi ja külmkapi kõrvale ära tulevikus?
Aa, ma võin siiski jagada bataadifriikate retsepti. Lõikad bataadi sobivateks viiludeks ja paned ahju.
Päisepilt: Loodusvägi. Ürituselt, kust ma päriselt mitmeid häid näpunäiteid ja ideid sain õhtusöökideks.
Oot-oot… Nii ikka ei kõlba! Kas ahi pidi sisse lülitatud olema. Ja kui, siis mis kuumusega. Millist panni kasutasid, kas seda, mida pliidilgi? Ja kas ja kui palju panid soola, või äkki suhkrut…? Oh, ja mitu bataati täpsemalt? Ja milliseid lisandeid kasutasid serveerimisel… Ma nüüd hetkel lõpetan, aga kindlasti on veel hulk küsimusi, kui ma seda valmistama hakkan 😃
Oih, palun vabandust, ma algaja retseptimeister. Kasuks tuleb jah kui ahi on soe. A teeme nii et ma kogun küsimused kokku ja siis teen täpse samm-sammult retseptipostituse, vbla videopostitus oleks koige parem😂
Ega tegelt bataadifriikaid saab teha ka sadat erinevat moodi – et teada saada millised sullle sobivad, tuleb neid sadat moodust katsetada.
Mulle ntx sinu variant, bataat viiludeks ja ahju, ei meeldi. Kui on friikas, siis see tähendab minu jaoks seda, et peab ikka natukenegi krõbe olema. Minul nad nii krõbedaks ei jäänud ja see variant mulle ei meeldinud. Läksin vana hea fritüürimise teed, AGA! Aga siis nad ei jäänud ka päris need, mida ma oleks tahtnud. Üks retsept nägi ette enne frittimist maisitärklisega kokku teha ja alles siis ma sain bataadifriikad, mis mulle meeldisid 😊 ma ise poleks selle peale tulnud, et maisitärklist lisada, seega teinekord on ikka retseptidest kasu kah…
Jah, olen nõus, et igat asja saab teha eri moodi ja lõpuks leiad katsetades selle, mis sobib. Mina seekord kasutasin maitsestamiseks kaneeli ja täiega soovitan. Ja no okei, bataat on veidike harjumatum tooraine köögis, mu “kriitika” ikka rohkem nende keedan-makaronid-lisan juurviljad-retseptide pihta. Kui viieaastane oskab salatit teha, siis täiskasvanu peaks ka ûht-teist oskana😂