Niisama lobapostitus + RETSEPT (ei pea isegi küsima)

February 13, 2019August 21, 2025 / Eveliis / 4 Comments

Kuidas inimesed suudavad päevade kaupa lastega kodus olla ilma, et nad hulluks läheks? Respekt, kõik kodused naised! Esiteks hommikust õhtuni multikad. Nii palju olen ma suutnud läbi rääkida, et multifilmide vahepeal võivad käia ka perefilmid. Asi seegi. Kuigi…kui lemmikute valikus on kolmkümmend kaheksa korda vaadatud Garfield, Charlie šokolaadivabrik ja midagi veel, mille ma hetkel ajust olen ära blokkinud, siis ega seegi eriline vaheldus pole.

Püüan keskenduda, midagi teha, kui printsessil on sada erinevat häda, mille pärast nutma hakata. Küll ei ole mandariin liiga kiiresti ja sobivalt kooritud, küll ei ole võimalik ehitada rongiteed püstipidi, küll ei sobi üks ja teine. “Ida, kas sa seda tahad süüa?” küsin ma. Loomulikult tuleb sealt eitav vastus ükskõik, mida ma ei pakuks. Panen toidu ära. Nutt. “Nüüüüüüd maaaa ei saaaaagi süüüüüa!” Jumala eest lapsed, otsustage ära, mida te tahate!

Et “Baby shark, doo doo doo doo doo doo, Baby shark, doo doo doo doo doo doo, Baby shark, doo doo doo doo doo doo, Baby shark!” mind hulluks ei ajaks, annan ma vahelduseks Idale lihtsalt kõrvaklapid. Olgu tänatud see inimene, kes kõrvaklapid välja mõtles. Ja põrgusse need põhimõtted, et lapsele ekraani ei anna kätte, et rahu saada. Palun, siin on sulle iPad, lase ainult elada!

Okei, loomulikult ei ole haige lapsega kodus olemine nii traagiline, pealegi paistab tunneli lõpus juba valgus, aga ma ausalt ei suuda mõelda, kuidas püsivad normaalsed need emad, kes hommikust õhtuni lastega kodus on. A võib olla nad ei olegi normaalsed? Vaatenurga küsimus.

Muud loba ajades, siis meil käib kodus (jälle? ikka?) remont. Meil on tegelikult idee köögisaar suuremaks ehitada ja pliit saarelt ära kolida, kuid kuidagi ei ole ühtegi head asukohta, kuhu see paganama pliit siis istutada, nii et mulle tundub, et saar jääb laias laastus selline nagu ta on. Ma tahaks saart suuremaks, sest 99% ajast kui meil on külalised, istutakse köögis ja siis on see lihtsalt tibake väike. Aga võib olla lahendaks selle mure köögis olev söögilaud? Sobiks ju? See omakorda tähendab, et mul on vaja ümmargune söögilaud ja toolid leida. Alustame siis samm-sammult ja väikestest asjadest. Seinavärv, köögikappide nupud, garderoobiuks…Vaipasid on ka vaja. Leeda Otsa omasid tahan. Üks on hetkel 50% allahindlusega.

Lõpetuseks üks retsept. Ühe kommenteerija arvates on üleolev öelda, et mõtlemisoskus ja julgus katsetada on kaduvad oskused, et on okei küsida kõige elementaarsemate asjade retspeti. Andke andeks, aga kui elementaarsel tasemel söögitegemise oskus on olematu, siis ehk oleks aeg õppida ja katsetada? Ja mis see söögitegemine siis laias laastus muud on kui katsetamine. Alloleval pildil on tänase õhtusöögi 90% ulatuses valmistanud VIIE-AASTANE. Kahjuks ma valetasin natuke, et mul on ka retsept jagada, sest ta tegi seda ILMA RETSEPTITA ehk siis keeras kausis kokku erinevad külmkapis olevad ja kättesaadavad asjad. Mõnikord ma suunan teda, teinekord lasen täitsa hullu panna. Las katsetab. Äkki siis ei sure pliidi ja külmkapi kõrvale ära tulevikus?

Aa, ma võin siiski jagada bataadifriikate retsepti. Lõikad bataadi sobivateks viiludeks ja paned ahju.

Päisepilt: Loodusvägi. Ürituselt, kust ma päriselt mitmeid häid näpunäiteid ja ideid sain õhtusöökideks.

See päkapikkude aeg jälle

November 22, 2018November 30, 2018 / Eveliis / 6 Comments

Päkapikud on minu jaoks oluline osa jõulutraditsioonist. Kui ma laps olin siis käis mul tädi Helju juures kõige ägedam päkapikk – tõi Hiina kleite ja komme, mida saada ei olnud (teate ju ise, nõukaaeg), aga ka kodus ei jätnud päkapikk kunagi tulemata. Kui ma pubekaks sain, hakkasin ma ise päkapikuks, Päkapikk Päka kirjutas Marile kirju ja Mari kirjutas talle vastu. Võib-olla tuleb Idale kunagi ka selline päkapikk. Seni aga kuni ta lugeda ei oska, tuleb sussi sisse leida midagi muud. Ma tean küll, mis Idat rõõmustaks – kõik mis on suhkrut täis – aga mina tahaks ikka ju midagi tervislikumat. Mis on tervislik ja meeldib ka lapsele? Kas sellised asjad on ka olemas? Jah, on küll! LOODUSVÄGI pakub tervislikke (JA MAITSVAID) kinke iga lapse, ja miks mitte ka täiskasvanu sussi, sisse. Minu enda absoluutsed lemmikud on näiteks šokolaadiga kaetud riisivahvlid ja suurem osa susside sisse mõeldud vahvlitest on juba minu kõhtu jõudnud.

Lisaks Ida sussidele on meil juba aastaid sõbrannadega traditsioon teha teineteisele advendikalender. Sel aastal olin ma omadega täitsa jännis, no ei tulud ühtegi head mõtet, sest pea on muremõtteid täis olnud ja täitsa kohe error oli. Siis aga sähvatas! Muidugi Kiiks ja Knihv! Kahjuks ei saa ma näidata, mis paki sees on, sest erinevalt Idast oskavad mu sõbrannad lugeda. Ei ole kõik kingid sealt, nii et üllatusmoment püsib ikka ka:) Aga jumala eest, ilma liialdamata, üks minu lemmikpoode, kust igaks sündmuseks midagi paki sisse leiab. On see siis sünnipäev, naistepäev, 1.aprill, sünnipäev, jõulud!

Ka Trööstiplaastritel on hetkel soodushind. 3,95 euro asemel saate Apothekast hetkel paki trööstijaid 2,16-ga. Kasutage juhust, sest selliseid allahindlusi uuesti nii pea ei tule!

Loodusvägi retseptid

November 13, 2018January 29, 2019 / Eveliis / 4 Comments

Mul oli eile õhtul peas nii palju negatiivseid mõtteid, et peale seda kui ma olin ära nutnud, end haletsenud, saanud teada, et suure tõenäosusega ei ole mu rahavargusega midagi teha (läinud, siis läinud) ja jõudnud mõelda ka, et blogimine jäägu minevikku, sest sellest ei tule mitte midagi head, jõudsin ma ka mõelda, et magan peatäie ja haletsen siis ennast edasi. Pean ausalt tunnistama, et hommikuks ei olnud mu tuju kuigi palju parem, aga kuna ma siiski messi jaoks pean end ja oma tuju kokku klopsima, otsustasin ma vahelduseks keskenduda, millelegi positiivsele.

Mõnda aega tagasi kutsus Loodusvägi, mind oma 10.sünnipäevale, et ühiselt Anni Arro stuudioköögis kokata ja mahetoidust rääkida. Mul oli selle üle väga hea meel, sest viimasel ajal olen ma teadlikult püüdnud oma pere toidulauda tervislikumaks muuta ning hakanud kriitiliselt üle vaatama ka, mida toit sisaldab. Ma olen varasemalt toitu ikka pigem hinna järgi ostnud (restoranis ma ei koonerda, aga kodutoite tehes tahan olla võimalikult säästlik) ja mulle on ikka ja alati tundunud, et mahe ja tervislik ja looduslik on priiskamine. Viimasel ajal olen hakanud aru saama, et ei ole ja kui natuke planeerida ja mõelda, siis pole mahetoit ka palju kallim kui üldse on. Nädalavahetusel tulid mulle sõbrannad külla ja ma tegin toite inspireeritult just Loodusvägi ürituselt saadud retseptidest. Oma üllatuseks vaatasin ma kassatšekki ja see oli isegi väiksem kui tavaliselt (kui ma valimatult asju korvi laon). Mõned asjad vahetasin välja, mõned unustasin ära, aga mis see toidutegemine siis muud on kui katsetamine.

Jagan teiega ka mõningaid retsepte sellelt ürituselt. Rohkem retsepte leiate siit.