Mul oli eile õhtul peas nii palju negatiivseid mõtteid, et peale seda kui ma olin ära nutnud, end haletsenud, saanud teada, et suure tõenäosusega ei ole mu rahavargusega midagi teha (läinud, siis läinud) ja jõudnud mõelda ka, et blogimine jäägu minevikku, sest sellest ei tule mitte midagi head, jõudsin ma ka mõelda, et magan peatäie ja haletsen siis ennast edasi. Pean ausalt tunnistama, et hommikuks ei olnud mu tuju kuigi palju parem, aga kuna ma siiski messi jaoks pean end ja oma tuju kokku klopsima, otsustasin ma vahelduseks keskenduda, millelegi positiivsele.
Mõnda aega tagasi kutsus Loodusvägi, mind oma 10.sünnipäevale, et ühiselt Anni Arro stuudioköögis kokata ja mahetoidust rääkida. Mul oli selle üle väga hea meel, sest viimasel ajal olen ma teadlikult püüdnud oma pere toidulauda tervislikumaks muuta ning hakanud kriitiliselt üle vaatama ka, mida toit sisaldab. Ma olen varasemalt toitu ikka pigem hinna järgi ostnud (restoranis ma ei koonerda, aga kodutoite tehes tahan olla võimalikult säästlik) ja mulle on ikka ja alati tundunud, et mahe ja tervislik ja looduslik on priiskamine. Viimasel ajal olen hakanud aru saama, et ei ole ja kui natuke planeerida ja mõelda, siis pole mahetoit ka palju kallim kui üldse on. Nädalavahetusel tulid mulle sõbrannad külla ja ma tegin toite inspireeritult just Loodusvägi ürituselt saadud retseptidest. Oma üllatuseks vaatasin ma kassatšekki ja see oli isegi väiksem kui tavaliselt (kui ma valimatult asju korvi laon). Mõned asjad vahetasin välja, mõned unustasin ära, aga mis see toidutegemine siis muud on kui katsetamine.
Jagan teiega ka mõningaid retsepte sellelt ürituselt. Rohkem retsepte leiate siit.
Fotod: Loodusvägi.
Hoidke Loodusväe lehel ja blogil ka silma peal, päris palju saab targemaks.
Oled sa midagi kuulnud afirmatsioonidest või enesekinnitustest, enesesisendusest? Sinu blogitutvustuse esimene lause “Ma olen väga õnnetu inimene”, kuigi ilmselt naljaga pooleks mõeldud, mõjutab kõike, mis sinuga juhtub ja kinnitab ning toob sekeldusi. Soovitaksin selle ära jätta.
Oled sa näinud filmi “Siin me oleme”? Kas sa arvad, et ma käin päriselt ringi ja sisendan endale, et ma olen väga õnnetu inimene? Ja üldsegi on see mõeldud nii, et mõnikord tundub mulle, et ma elan vales ajas, mulle meeldivad vana aja pitsid ja satsid ja kuld ja kard ja luule jne ehk “minus on säilinud liiga palju renessanssi” ja olen nö õnnetu, et elan vales keskkonnas:)
Pingback: 2018 lemmikud – estonianwithabackpack
Pingback: Niisama lobapostitus + RETSEPT (ei pea isegi küsima) – estonianwithabackpack