Ma nüüd natukene aega olen selle mõttega mänginud (ei taha öelda, et flirtinud, sest flirt on mu meelest nagu positiivne asi,aga see millest räägin pole ju?) et mis saab siis kui seatud katseaeg ei ole edukas. Kas on mõistlik üldse need mõtted siia kirja panna (aga kuhu siis veel?), sest sellisel juhul on kaks varianti – kõik on kuidagi lõplik või murran ma endale antud lubadust ning olen lihtsalt üks tüüp, kes sõnu loobib. Mulle ei meeldi sõnu loopida.
Siiski tundub mulle, et ma olen jõudnud murdepunkti.
Mulle väga meeldib sinu kirjastiil. Minu arvates kirjutad sa huvitavalt ja konstruktiivselt. Oled üks väheseid blogijaid, keda ikka veel jälgin ja olen nõus ka selle eest tasu maksma. Kuigi me üldse ei tunne üksteist, siis mulle tundub, et sa oled igatpidi äge inimene ja lugude kaudu nagu vana sõbranna, kelle tegemistele on tore kaasa elada. Loodan, et blogid ikka edasi. Kõike toredat:)
Ega neid blogijaid, keda jälgida, pole ka enam kuigi palju. Selles mõttes ikka oldschool nagu DVD-d:)
Tore on kuulda, et ikka on neid, kes loevad, ning olen päriselt tänulik neile. Vaatame, mis see katseaeg siis toob endaga, kas uued tuuled või sünnipäevakingiks ühe etapi lõpu.
Ainus blogi, mille eest ma maksan, on sinu oma, sest siin pole eneseupitamist ega ärapanemist 😉
Ja sa kirjutad väga hästi, oskad sõnu ja lauseid seada, ei piirdu lihtlausetega ega pinguta ka üle.
Mida ma iga päevaga kahjuks rohkem näen, on inimeste võimetus teksti sisust aru saada … Ja see peegeldub ka sinu lugejate kommentaarides. Kas siis kardetakse/nähakse seal midagi, mida pole (ehk hull püüdlus “ridade vahelt lugeda”) või peale lihtlausete ei oldagi võimelised mõistma. Ma ei tea, võibolla on see nii ka varem olnud, lihtsalt need inimesed ei paistnud ilma sotsiaalmeediata välja..
Vot see sama püüdlus “ridade vahelt lugeda” või eeldamine, sest “tasulist blogi ei loe, aga mulle tundub, et tahtsid öelda seda ja mõtlesid nii” on hakanud nii väsitama. Ma saan aru, et tasulist blogi ei pea lugema ning selle rahaga on muud teha, aga ma ei taha, et minust tekitatakse endale ja teistele kuvand tasuta sissejuhatuse järgi loodud arvamusest. St ilmselt mind häirivadki kõige enam need inimesed, kes pole kunagi mu blogi lugenud, ei hakka lugema, aga kuidagi satuvad Facebooki ning siis leiavad, et nad peavad kommenteerima.
Tegin tasulise blogi, et seda tarbiksid inimesed, kes tahavad seda tarbida ning, et ei oleks neid halvastiütlejaid nii palju nagu blogimise hiigelaegadel, kuid nüüd on tekkinud see uus grupp, kes ei süvene ja see on veel hullem mu jaoks.