Enda halvaks vanemaks pidamine on meisse sisse kodeeritud

"Ma ei pea üldse kaua ootama ja üldiselt üks õpetaja laseb meid sisse," ütles Ida eile kui jälle ta enne kooliukse avamist kooli ees välja lasin autost. Automaatselt tundsin end halva emana. Enne seda olime tanklast läbi sõitnud, sest huviringi/pikapäeva toidu olen talle unustanud juba septembrist tellida (või pigem jätnud tellimata, sest ikka pole veel … Continue reading Enda halvaks vanemaks pidamine on meisse sisse kodeeritud

Lugu sellest, kuidas üks asi viis teiseni ja nutmise asemel hoopis rõõmust lakke tahtsin hüpata

Et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest, et laupäeval helistas mulle mures emme ja küsis, mis Idaga juhtus. Vaatasin tuppa, kus Ida midagi joonistas-kleepis ja mõtlesin, et nagu midagi ei oleks tohtinud juhtunud olla. Aga tundes Ida draamageeni, siis mõtlesin, et ehk on vildikad tühjad või mõni muu samas suuruses häda juhtunud, et … Continue reading Lugu sellest, kuidas üks asi viis teiseni ja nutmise asemel hoopis rõõmust lakke tahtsin hüpata

Lugu sellest, kuidas ma alla tahtsin anda ja lihtsalt nutta

See on üks selline lugu, kust ma ei teagi, kust pihta hakata. See on üks selline lugu, kus ma lubasin endale, et never again. See on üks selline lugu, kus ma mingil hetkel tundsin, et tahaks lihtsalt alla anda, See on üks selline lugu, kus ma tundsin, et mul on tugevamaid vererõhu rohtusid vaja. See … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma alla tahtsin anda ja lihtsalt nutta

Nõmedad mardid ja ägedad halloweeni-jooksjad

Ausalt? Mul on nii Mardipäevast kui Kadripäevast ükskõik. Halloweenist veel rohkem. Viimane jääks meie majas kindlasti tähistamata märkamata isegi, sest ma lihtsalt ei viitsi selliste asjadega tegeleda. Aga kuna siin majas kasvab ka üks laps, siis ilma Halloweenita ei saa. Ja see on okei. Ajad muutuvad, kombed muutuvad, asju, mida mina ei mõista, tuleb juurde. … Continue reading Nõmedad mardid ja ägedad halloweeni-jooksjad

Lugu sellest, kuidas ma ilusalongi peale solvusin

Alles ma olin üsna õnnelik, et leidsin töökoha lähedale hea salongi, kus maniküüris-pediküüris käia. See tähendab ma olingi rahul - teenuse, asukoha ja hindadega. Kõik klappis. Siis ühel ilusal päeval kui mul oli aeg pediküüri kinni pandud ja jalad juba karjusid uue geellaki järgi, sain ma ilusalongist kõne, et kahjuks peavad nad aja tühistama, et … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma ilusalongi peale solvusin

Aga miks meil pole šokivangistust?*

Mul on laias laastus kaks nõrka kohta. Lapsed ja loomad. Ma ei taha, et ükski laps peaks kannatama ja kui lastele tehakse liiga, siis mul on selline tunne nagu keegi pussitaks mind otse südamesse. Kõik need kiusamised, pedofiiliajuhtumid, peksmised. Kõlab küll jube klišeena jälle, aga päriselt mul iga kord kui sellistest teemadest loen, süda puruneb … Continue reading Aga miks meil pole šokivangistust?*

Lugu sellest, kuidas ATH ja (sisesta siia sobiv) käitumishäirega sõbrannad peaaegu lennukist maha jäid

Selle postituse pealkiri võiks olla ka "Lugu sellest, kuidas Eveliis püksirihma, kammi ja krediitkaardita reisile läks" või "Lugu sellest, kuidas Eveliisi kannatus proovile pandi". Sellel postitusel võiks olla mitu pealkirja. Aga käiku läks see, mis läks. Sest kui kui panna võrrandisse ATH, obsessiiv-kompulsiivne käitumishäire, sõbrannad, fakt, et ma vihkan nii ootamist kui hilinemist, siis võib … Continue reading Lugu sellest, kuidas ATH ja (sisesta siia sobiv) käitumishäirega sõbrannad peaaegu lennukist maha jäid

Nagu valge inimene

Ma mäletan kui ma kunagi ühes oma blogipostituses kasutasin väljendit "nagu valge inimene" ehk siis tahtsin midagi teha nagu valge inimene. Ausalt, polnud kunagi varem mõelnud, et seda väljendit kasutatakse mustanahaliste alandamiseks ja kindlasti mitte ei pidanud mina seda silmas. Minu jaoks oli see lihtsalt üks väljend, millega ma olen üles kasvanud /võimalik, et mõnest … Continue reading Nagu valge inimene