Kas see on tagasihiiliv depressioon?

Ma olen end pikka aega megahästi tundnud. Ja olen endamisi uhkust tundnud, et depressiooni niimoodi seljatada suutsin. Samas ei ole see mind otseselt imestama pannud, sest mul ei ole mitte mingit põhjust, mis võiks depressiooni tekitada. Kõik on tundunud olevat hästi. Muidugi on aegajalt pisikesi pingeid, tülisid ja muresid, aga suures pildis pole need midagi … Continue reading Kas see on tagasihiiliv depressioon?

Päriselt, uus inimhingede asjatundja ja nõuandja?

Nägin (st sõbrannad jagasid)nädalavahetusel põgusalt, kuidas uus inimhingede asjatundja ja ekspert rääkis TikTokis, et depressiooni pole olemas, see on inimese enda valik ja üldse kui tahad ära minna, siis mine metsa ja poo end üles. Mul ei olnud tol hetkel aega süveneda, ma olin teadupärast hõivatud sauna kütmisega, aga täna kui silma hakkas kommentaar, et … Continue reading Päriselt, uus inimhingede asjatundja ja nõuandja?

“Kui sa sahtlist kahvlid üles leiad, mis sa siis neist pükstest jalga paned. Oled ju kodus!” – Varnja vanasõna

Laupäeva hommikul enne SaunafESTi sättisin ma end Herlingu kõrvale laua taha mummulisest tassist kohvi jooma. Jalas vaid sukkpüksid (aluspesu ikka ka, aga selle olemasolu tundus loogiline ka ilma mainimata, kuniks mõtlesin, et segaduste vältimiseks mainin ikka ära, et ma täitsa pesuta teiste kodus ringi ei lipanud) ja seljas kampsun. No ei olnud sellist tunnet, et … Continue reading “Kui sa sahtlist kahvlid üles leiad, mis sa siis neist pükstest jalga paned. Oled ju kodus!” – Varnja vanasõna

Ema

Ma olen kuidagi teatrilainele sattunud. Lühikese aja jooksul on päris korralik teatriprogramm olnud. Eriti kui võtta arvesse, et eelmine aasta oli selles vallas täitsa kasin. Paari etendust ikka käisin vaatamas, aga kiidelda väga ei saa. Sel aastal on teatripisik kuidagi nakatanud. Naistepäeva eel käisime sõbrannaga Kumus Ugala teatri "Ema" vaatamas. "Prantsuse näitekirjaniku triloogia – „Ema”, … Continue reading Ema

Ma sain Eesti uuslavastuses peaosa!

Nii palju kui ma sõpradelt ja tuttavatelt olen kuulnud, siis "Suvitajad" on igati õnnestunud uuslavastus kõigile tuntud klassikast. Võib küll öelda, et see ei ole "Siin me oleme" uus versioon, vaid Smuuli monoloogil põhinev film, aga no oleme ausad võrreldakse seda ikka tolle vana filmiga. Mina seda filmi veel näinud ei ole (plaanisin on kindlasti), … Continue reading Ma sain Eesti uuslavastuses peaosa!

Lugu sellest, kuidas mul oma lapse ees kogu aeg süümekad on

Alustame algusest. Ida on väga tore laps. Nutikas, abivalmis ja südamlik. Eile kui me hilisõhtul olime vanaemaga lennujaamas hüvasti jätnud ja kodu poole sõitsime, hakkas Ida autos nuuksuma. Nuuksub ja küsib siis vaikselt, et kas mul on ka nii, et kui oled vanaemaga koos olnud ja siis pead head aega ütlema, siis tuleb kurbus peale. … Continue reading Lugu sellest, kuidas mul oma lapse ees kogu aeg süümekad on

Lugu sellest, kuidas ma end lolliks jõin

Mõned asjad vist ei käi enam kokku kui vanemaks saad. Varahommikused lennud, pikad päevad ja alkohol. Ehk siis see siin on ehe lugu sellest, kuidas mu aju täna hommikuks täiesti erroris oli. Aga alustada võib ju teisipäevast kui ma surmkindlalt arvasin, et jään Varssavi-Oslo lennust maha. Samas ei ole see otseselt vaid minu süü. Minu … Continue reading Lugu sellest, kuidas ma end lolliks jõin

Kuidas Edvard Munch julges anorektikuid solvata?

Ida pidi koolis lugema raamatut, mida vanemad soovitavad. Meil on riiulis üsna palju minu nö vana aja lemmikuid ja eks ma olen püüdnud neid talle ka aegajalt tutvustada. Pean aga tunnistama, et osad neist on sellised, mida isegi uuesti üle lugedes mõtlen, et kuidagi väga raske on tänapäeva kontekstis huvitavaks teha ja nii on need … Continue reading Kuidas Edvard Munch julges anorektikuid solvata?