Ma olen sellest varem ka kirjutanud, et mul kipub üldiselt olema nii, et ma kas meeldin inimestele või ei meeldi kohe üldse, aga tegelikult olen ma ajaga aru saanud, et asi pole üldse meeldimises ja mittemeeldimises, vaid selles, kas klikid või mitte. Mõnega sobib kohe kõik ja teistega…teistega tuleb lihtsalt hakkama saada, sest ega siis kõik ei saa sõbrannad olla.

See viimane ongi viga, mida ma nooremana tegin. Ma arvasin, et kõik peavad olema sõbrad ja kõikidele tuleb meeldida, süvenes ka see hea tüdruku sündroom,peaasi, et teistel hea on, kasvõi enda läbipõlemise hinnaga, Vahepeal põdesin ma seda suvalise blogija sündroomi, kuid seegi läks üle ja lõpetamise asemel otsustasin hoopis ju edasi blogida, sest päriselt arvangi, et see et ma olen ka blogija on hoopis väärtus.