Aga kui valmis me tegelikult oleme?

Mõni päev tagasi osalesin kliimakoolitusel, kus keskenduti kliimamuutuse mõjudele ja kriisidega toimetulekule. Üks esinejatest oli Päästeameti peadirektori asetäitja Viktor Saaremets ning pole ilmselt üllatav, et jutuks tuli ka droonijuhtum ja sellega seonduvad valeuudised. Üks aktiivsemalt leviv valeväide räägib sellest, et Venemaa on kohe ründamas Baltikumi, sõjatehnika ootab väidetavalt piiril ja Narva kuulutatakse peagi autonoomseks vabariigiks.

Me elame ajal, kus tehisintellekt võib toota näiliselt veenvaid artikleid, videoid ja arvamusavaldusi. See tähendab, et iga info puhul tuleb olla kriitiline, kontrollida allikaid ja vajadusel küsida juurde. Ometi liiguvad ehmatavad kuulujutud, eriti sõja ja julgeoleku kohta, sotsiaalmeedias väga kiiresti.Kõige murettekitavam on see, et valed jõuavad ka noorteni. Osa neist jagab infot võib-olla lihtsalt tähelepanu pärast, kuid on ka neid, kes tunnevad päriselt hirmu ja nakatavad sellega teisi. Kui juba täiskasvanutel napib tihti kriitilist mõtlemist, mida siis oodata lastelt ja teismelistelt?

One thought on “Aga kui valmis me tegelikult oleme?

  1. Kuna mina olen see, kelle käe all kriis.ee nö elab ja hingab, siis arvan, et olen valmis. Või noh, ma ise pean iga suurema kriisi puhul nagunii tööle suunduma, aga see on läbi mõeldud, mis mu pubekast saab, kui päriselt jama käes ja väiksemate kriiside puhuks piisavalt varusid ja teadmisi (ehkki, alati saaks paremini – paagi sõidan vahepeal ikka üsna tühjaks ja sularaha pole pea kunagi meeles varuks hoida, aga suures plaanis on ilmselt päris okei).

Leave a Reply