Minuvanused mäletavad oma lasteaiast kasvatajaid ja kuigi juba aastaid on lasteaias riiklik õppekava ja õpetajad, siis ma näen ja kuulen ikka, et vana harjumus on  visa kaduma. Ikka kiputakse ütlema, et lasteaias kasvatajad ja koolis õpetajad, sest nii oleme me vanast ajast harjunud. Aga tegelikult laste kasvatajad oleme meie, vanemad. Õpetajateks on inimesed, kes on selleks õppinud. Lasteaias ja koolis.

Mina olen nagu te teate esimene kritiseerima asju meie lasteaiasüsteemis, kuid tihti jääb lugejatele ekslik mulje nagu ma kritiseeriks õpetajaid. Kritiseerida meie õpetajaid, vähemalt neid kellega ma olen kokku puutunud ja keda tunnen, ei tuleks mulle mõttesegi. Ma näen inimesi, kes suudavad väikeseid inimesi, nende rõõme ja muresid mõista (mõnikord paremini kui vanemadki), ma näen inimesi, kes on hoolivad ja armastavad (kuigi ma ei saa aru, kuidas nad seda teevad, sest ma julgen öelda, et lapsed ei ole alati 100% armsad, nad võivad olla ka väikesed pahalased), ma näen inimesi, kes tahavad lastele anda kaasa väärtushinnangud ja teadmised, millega läbi elu minna, ma näen inimesi, kes õpetavad läbi mängu lastele tähti, numbreid ja lugemist, ma näen inimesi, kes pingutavad, ma näen inimesi, kes teevad oma tööd missioonitundest. Ma olen Facebookis lasteaia õpetajate grupis ja kuigi mina ei nõustu aegajalt nendega ja nemad minu vaadete ja arvamustega, siis see ei olegi teatud kontekstis oluline. Oluline on see arutelu ja ideed, mida ma seal grupis näen. Ja see teeb rõõmu.

Kui rääkida konkreetselt Ida õpetajatest, siis minu arvates on tegu võrratute inimestega. Nende oskus vaadata asju lapse tasandilt, nende oskus minusuguseid vanemaid õpetada ja panna mind nägema asju lapse silmade läbi on imetlusväärne. Nende loovus lausa tase omaette. Kõik kaardid, mis Ida on emadepäevaks või mõneks muuks tähtpäevaks koju toonud, on nagu väikesed kunstiteosed. Nii lihtsad ja armsad ideed, mida õpetajad lastega koos teostavad. Lasteaia etendused, mille tegevuse üks õpetajatest välja mõtleb, on geniaalsed. Jällegi, nii lihtsad, aga nii armsad.

Täna on õpetajate päev. Nii nagu on emadepäev eriline emadele, isadepäev isadele, on eriline õpetajate päev ka õpetajatele. See on see päev, kus me peaksime neid tunnustama selle töö eest, mida nad igapäevaselt teevad. Käsis südamel ütlen mina, et kuigi laias laastus mulle lapsed meeldivad, siis mina ei suudaks sellist tööd kunagi teha. Mu süda ei ole nii suur ja mu teadmised on üsna puudulikud. Aga nemad teevad seda südamest ja annavad oma parima, et meie lastest kasvaksid toredad inimesed, mitte sellised kibestunud ja kurjad, vaid inimesed, kes oskavad arvestada ja mõista. Tänan neid selle eest südamest! Tunnustage teie ka täna neid! Kinkige neile väike lilleõis lapsega! Koolis ju saavad õpetajad lilli. Ärge unustage, et ka lasteaias töötavad õpetajad!

*Päisepildil Ida rühma sügisesed meisterdused. Mina pole grammigi teinud, lapsed lasteaias õpetajatega tegid. Mina asi oli rühma seinal neid vahvaid meisterdusi nautida. Vaadata, kes, kuidas ja mida on meisterdanud.Mitte vaadata seda kui tubli on ühe või teise lapse EMA või ISA;)