Ma olen nüüd natuke mõelnud sellele maksemuudatusele, mida uus valitsus plaanib. Inimesed on hüsteerias ja hirmul, igalt poolt võib lugeda musti uudiseid, meid oleks nagu tabanud mingi igavene “black friday”, taevas on alla kukkumas, mitte ükski turist enam Eestisse ei tule, kõik edukad inimesed pagevad Eestist minema,sest neid karistatakse, õlu hakkab maksma 1,50 ja rikkad jäävad vaeseks ja vaesed veel vaesemaks.
Millegi pärast ma arvan, et rikkaid ja edukaid, kel olemas ka empaatia – ja mõtlemisvõime, ei tunne end ohustatuna ega karistatuna, sest ma arvan, et rikkus ei seisne mitte konkreetses rahasummas, vaid mõtteviisis ning tegudes. Rikkad jäävad rikasteks ja saavad ehk veelgi rikkamaks, vaesed jäävad ikkagi vaeseks. Sest viimaste mõtteviis on vaeste oma.
Oletame, et vaesele kukub sülle mingi rahasumma. Ta ei pane seda panka või ei mõtle sellele, kuidas seda raha kasvama panna, ta hakkab tarbima. Selles ei ole midagi imestada, sest kui ikka pole võimalusi olnud, siis ahvatlus on suur. Nii on üsnapea rikkus otsas ja vaesus tagasi majas. Vaesemad inimesed unistavad lotovõidust ja tarbivad üleüldse rohkem, tihti on neil sõltuvus järelmaksudest ja laenudest. Üks järelmaks lõpeb, teine võetakse asemel, laen on pigem nagu uhkuse asi, mida rohkem laenu, mille eest on endale rohkem asju soetatud, seda uhkem. Rahasumma ei muuda oma olemuselt vaese inimese mõtteviisi. Ma tean ka paari inimest, kes korraks said natuke rahakamaks. Ei osanud nad selle rikkusega midagi muud peale hakata kui tarbida, ahjaa ülbeks ja ennasttäis läksid ka, kuid kulla ja karra ja asjadekuhja all jäid ikka sisemuses sellisteks…mis see õige sõna nüüd olekski…teiseks Eestiks?
Rikkad inimesed suhtuvad rahasse ja rikkusesse aga teisiti. Jah, ka nemad lubavad endale tarbimist, kuid üsna tihti kulutatakse raha sellisel juhul pigem emotsioonidele – näiteks reisimisele. Kõik muu on neil olemas ja kui uus telekas sai eelmisel aastal ostetud, siis nad ei torma kohe viimast mudelit ostma, sest muidu keegi ehk vaatab neid halvustavalt. Vaene inimene seevastu tormab,sest ta püüab end iga hinna eest rikkamana näidata. Järelmaks ju selleks ongi. Tarbimislaenud ka. Rikas inimene mõtleb, kuhu oma raha piagutada, investeerida, midagi toota, nii et see raha ka midagi tagasi tooks. Rikkus on nende puhul mõtlemis-ja käitumisviis ning raha nende tegevuste tagajärg.
Seega ma mõtlen, et pole vaja muretseda, et keda nüüd uus valitsus ja maksupoliitika vaesemaks või rikkamaks teeb. Pigem on vaja endale selgeks teha, kumma mõttelaadiga me ise oleme.
//There is now a mass hysteria in Estonia because of the new government and new tax policy, people are afraid that the richer will get poor and poor even poorer, the sky will fall down and there is no meaning for life because also beer will cost 1,50.
For some reasons I think the people who are rich are not afraid. They will stay rich anyway and the poor eill stay poor. Why? Richness is not only about money and fortune, it is about actions and the way we think.
Poor people think like poor people. They dream of winning the lottery and when they suddenly receive a bit more money than used to, they start to consume more, buy stuff they actually don´t need, just because they can. Soon the money is gone and they are back in their everyday life. Poor people are the ones who often take loans to buy bigger and better things, because they are afraid that otherwise someone will laugh at them, that they are not good enough. They want to look better than they are.
And then there are people who have the rich way of thinking. They think, they invest, they act- wealth is the cause of their actions. Of course they also consume, but they are more aware and they don´t feel the urge to buy the latest version of plasma tv just to show off, they use this money for travelling for example, to experience new things, perhaps find new ways for making money. They don´t sit and dream, they do.
So I think instead of thinking about how the new governement is bad or punishing some groups, we should look in the mirror to find out are we thinking like the rich or the poor.
PS: Don´t forget today is black friday. Buy things you don´t need, just because they are cheap(er).
Täna pean ma sulle vastu vaidlema. Rikas inimene ostab endale iga aasta lausa mitu telekat, sest iga aasta tuleb uus ja parem. Tehnika lihtsalt areneb nii palju edasi iga aastaga, et see on nende jaoks, kes seda lubada saavad, mõnes mõttes enesestmõistetav. Sama on ka mobiiltelefonidega näiteks. Samal ajal kui järelmaksude peal elav Eesti tegelikult ei osta endale iga aasta uut telekat, sel ei ole mõtet, ta ei saa endale lubada seda kõige paremat ka järelmaksuga mitte. Rikas inimene lihtsalt ei demonstreeri oma rikkust pidevalt, see nõnda nimetatud Teine Eesti, kes ei käi valimas ja ütleb, et teda ei huvitagi, pahatihti demonstreerib. Ma ei suuda oma silmi uskuda, kui ma vaatan kortermajade ees seisvaid autosid, kust ja milleks tuleb jutt, et eestlane on vaene? Ei ole ju, kui saab endale Lexuse või Land Roveri maasturit lubada. Tallinnas ei ole sellist autot isegi vaja mitte, sest Tallinna teed on täiesti läbitavad ka väiksema autoga. Samal ajal on lasteaia kuumaks liiga kallis, 90 eurot on liiga palju, aga õpetaja palk on liiga väike, ise samas ei raatsi rohkem maksta. Ma mõtlesin eile, et tegelikult võiks koolis ka mingi kuumaks olla õpilase kohta, see ehk paneks lapsevanemad oma võsukeste tegemistest rohkem huvituma. Ma tegelikult arvan, et see suhtumine, on samasugune ka mujal riikides, et mul peavad olema kõige uhkemad asjad. Tead küll, võidab see kell on surres kõige rohkem asju!
Ma arvan,et see ongi üleüldine, mitte ainult Eesti probleem, et peavad olema kõige paremad asjad, Eestis võib-olla hakkab see rohkem silma, sest pole ju kaua aega tagasi kui midagi saada ei olnud ja nüüd ahmime lihtsalt asju kokku, ka siis kui meil neid vaja pole. Mina investeeriks pigem kodusse kui luksusautosse, olen sama mõelnud kui olen vaadanud, milliste autodega mingid inimesed, kel pole vaat et raha söögi jaoks, sõidavad või järelmaksuga reisivad, sest teised reisivad ka, aga endal kodu laguneb.
Mis aga rikkasse ja vaesesse ning tarbimisse puutub, siis ma arvan,et on veel erinevad kihid rikkaid ja vaeseid. Neid, kelle jaoks on uus teler iga kuu iseenesestmõistetav ja neid, kelle jaoks tavaline teler on puhas luksus ja siis rikkad, kes tegelevadki muude asjadega kui uute telekate soetamisega ning sellised keskklassi vaesed, kes eksponeerivad tarbimist uhkusega, olgu või hambad ristis
Jah, just see oli, mida ma mõtlesin. Mina kogun hambad ristis reisiks raha. Ma ei arva tegelikult järelmaksudest mitte midagi, sest need röögatud preotsendid, mis sinna makstakse lisaks. Õudne! Ja reisida järelmaksuga? Või pulmad järelmaksuga? No ei, kumbki ei ole elutegevuseks vajalik. Ma pigem kogun omale selle raha, millega üks tõeliselt meeldejääv reis teha. 🙂
Pulmad järelmaksuga on ikka elukass, ma ei kujuta ette, miks selline asi vajalik peaks olema, ja no sama tegelikult reisimine. Ma tahaks reisida ju küll ja rohkemgi veel, aga never ei teeks seda järelmaksuga. Mõned aastad tagasi kogusin ma reisiks raha ja siis kui summa lõpuks koos oli, läksimegi ja laristasime reisil. Selline mõnus tunne oli, sest ma olingi mingite asjade kõrvalt selle raha kokku kogunud ja teinud täpselt seda mida tahtsin:)