saying out loud

Mitu korda teie olete sõja eest põgenenud?

/ / 8 Comments

Mina ei ole. Sülitan kolm korda üle õla ja loodan, et see nii ka jääb. Ma ei oska isegi mõelda, mida võib tunda naine, kes haarab kaasa lapse(d) ja koti hädapärasega, suudleb oma abikaasat, kes jääb maha võitlema oma maa vabaduse eest, ning asub koos teiste sõjapõgenikega teele, et pääseda turvalisusesse. Ma oskan vaid loota, et ei peaks kunagi sama tundma ja oskan vaid tunda tänulikkust, et nii paljud vabatahtlikud püüavad sõja käest pääsenud inimesi abistada.

Aga mitte kõik ei mõista, miks sõjapõgenikke on vaja abistada. Internet on täis solvunud ja haavunud inimesi, kes kohatult kommenteerivad. Miks nad saavad tasuta sõita ühistranspordiga? Miks ma peaksin toetama, mul on ka raske? Miks kõik neid kipuvad abistama, omasid ei aita keegi? Miks muuseumi leheküljel on ukrainakeelne üleskutse kõige esimesena, mitte eestikeelne esimesena nagu ütleb keeleseadus? Ma tahaksin nendelt inimestelt küsida, mitu korda te olete sõja eest põgenenud ja sattunud võõrale maale? Nii et sul on puudust kõige elementaarsematest asjadest? Olnud väsinud, kurb, hirmul, ärevil, mures, aga sul on näiteks ka lapsed, kelle pärast püüad tugev olla ja leida neile tegevust väljaspool hotellitoa nelja seina, et nad saaksid unustada need üleelamised ja kurbuse ning kasvõi hetkeks nautida helgust? Mitu korda oled sa, kallis kommenteerija, olnud selles olukorras? Täna jumalat, et ei ole ja palu, et see nii ka jääks.

Mul on kurb ja raske lugeda neid “aga miks” kommentaare. Väga lihtne on mõelda, et mul on ka raske ja see on see koht, kus te võite öelda, et mida ma üldse mölisen, et alles ma ju virisesin kalli kütuse pärast, aga teate, mu jaoks on siin üks vahe. Muidugi ma olen mures selle pärast, kuidas hakkama saada ja mis see kõik kaasa toob, muidugi ma vaatan hindu ja ahastun, muidugi ma tunnen muret tuleviku pärast ka puhtalt isiklikust vaatevinklist, aga ma ei vingu kütusefirmade lehekülgedel, ma ei kritiseeri siinkohal valitsust, ma ei kirjuta ettevõtetele, kes igaüks omal moel püüab panustada, et ” aga miks”, ma ei kutsu teid üles oma kütuse eest maksma, vaid vaatangi üle oma võimalused ja teen korrektuurid, ja jumala eest toetan igal võimalikul moel, et inimesed, kes siia on jõudnud, tunneksid end turvaliselt ja oodatuna. Isegi kui see oodatuna tundmisele kaasa aitamine väljendub vaid selles, et jagan seda, et Eesti Loodusmuuseum postitas oma Facebooki lehele (kõige pealt) ukraina keeles, et sõjapõgenikud on oodatud muuseumi külastama tasuta. Väikene žest muuseumi poolt, aga nii südantsoojendav.

Ometigi on inimesi, kes leiavad, et see on keeleseaduse rikkumine. Ma pidin sellele kommentaarile vastama nii nagu ma siin üleval ütlesin. Kujutage ette, et olete sõja eest jõudnud lastega võõrale maale ja teil on “meelelahutuseks” vaid hotelli seinad ja internet, sest nagu me juba oleme lugenud bürokraatia kipub ikkagi olema tähtsam kui inimlikkus, ja siis näed, et kusagil keegi pöördub sinu poole sinu omas keeles ja kutsub sind külla. Mitte ei ütle, et tead, me ei saa sulle anda muuseumipiletit, ruudulist vihikut, hügieenisidet, sünnipäevatordist rääkimata, sest enne on vaja linnale tellimus esitada.

Võib olla ei ole hetkel õige aeg ja koht kritiseerida inimesi ja asutusi, kes tahavad aidata, et sõjapõgenikud tunneksid end kasvõi korraks nagu kodus. Teretulnud. Nii nagu me tahaks, et meid endid vastu võetaks. Näha ju on, et ka aastal 2022 ei saa me olla kindlad, et me ise ei või samasse olukorda sattuda.

Ptüi, ptüi, ptüi, et seda viimast ei juhtuks.

Milleks meile 50 halli ja hallimat varjundit?/ Why there is 50 shades of grey?

/ Eveliis / 11 Comments

Te ju teate, et “Viiskümmend halli varjundit” on minu arvates üks maailma kehvemaid raamatuid, “Viiskümmend tumedamat varjundit” veel hullem ja kui just mu sõbranna mulle kolmandat osa ei kingi, siis vabatahtlikult ma kolmandat osa lugema ei hakka ka. Mu sisemine jumalanna ei taha. Ometigi on tegu ühe loetuima (erootilise) romaaniga. Miks see nii on? Milles on selle raamatu fenomen?

Ma usun, et kõik need, kes räägivad midagi sellest, kuidas neid paelub selle raamatu psühholoogiline pool, sest lapsepõlve kannatused on see, mis teeb Christian Greyst sellise “koletise”, valetavad. Sellel raamatul ei ole midagi pistmist psühholoogiaga, nii nagu igal kehval erootikafilmil on mingi lugu, oli lugu vaja ka sellele raamatule. Vaadake, minu arvates on asi väga lihtne – 20aastaselt on naine lihtsalt kaunis, 30+ tuleb mängu panna midagi rohkem ja 40+ tuleb mängu panna kõik.Selle raamatu edu seisneb selles, et mingist vanusest vajavad naised midagi rohkem.

IMG_64851.jpg

Ma olen aru saanud, et mehi ei huvita mitte niivõrd kui sale või vormis on naise keha, vaid kui enesekindlalt naine end oma kehas tunneb. 20aastaselt võisin ma ilma probleemideta kanda odavat pesu, sest olgem ausad, 20aastaselt avaldame me pigem muljet oma kehaga. Ma olen kümme aastat abielus olnud, õnnelikus abielus, kuid abieluga käsikäes käib ka rutiin. Teate, kuna mu mees mind teise pilguga vaatab? Kui mul on seljas kaunis ja kvaliteetne pesu. Ta ei pruugi mehena aru saada materjalist ja kaunistusest, kuid kaunis pesu muudab naise enesekindlaks ja meestele meeldib enesekindlus. Minu keha ei ole ideaalses vormis, ma üldjuhul  püüan seda pigem varjata, kuid kena pesu paneb mind unustama pisikest punnkõhtu ja sangasid, need justkui kustuvad imeväel.  Ma tunnen end jälle nagu 25. Ja sellepärast ei ole mul ka häbi endast poolpaljast pilti siia lisada.

IMG_6534.JPG

Mu kapis ei ole palju pesu. Mul on üks kiiks. Pesu peab olema ilus. Ja kui mul seda endale võimalik soetada ei ole, siis ma jätan pigem ostmata. Nagu öeldud, noorena võib naine endale palju rohkem lubada, mida vanust juurde tuleb seda tähtsam on endale meeldida ja endaga rahul olla – pesu on kõige lihtsam moodus selle saavutamiseks – sealt tuleb seksikus ja enesekindlus. Ärge alahinnake seda!

IMG_65121.jpg

Miks on nii, et püsisuhtes/abielus olles sattume me, naised, mingisse mugavustsooni – me jookseme kodus ringi vanas pesus ja karvaste jalgadega ning võtame kaalus juurde. Kui siis peaks midagi lõplikult vussi minema ning tekib uus suhe, võtab naine end uuesti kätte, investeerib oma pesusse ja võtab 20 kilo alla. Miks naised pahatihti mammideks muutuvad?

Ja kui veel tulevad lapsed, kipuvad naised unustama ära, et esmajoones oleme me naised, mitte emad või vanaemad. Mis te arvate, mis on põhjuseks, et eriti lapse esimestel eluaastatel paljud paarid lahku lähevad? Ilmselt ma ei pea teile vastust ette ütlema.

IMG_64921.jpg

Tangad Bon Bon Lyra (LINK)

Rinnahoidja Bon Bon Lyra (LINK)

You know that “50 shades og grey” is one of the most annoying books in the world, but there are still so many women loving this novel. Why? The ones saying that they love the psychology in the book are just big fat liars, there is no psychology in there. Just like any bad erotic movie needs a srory this book needed somekind of story. The phenomenon of the book lies on the fact that from certain age we need something more. At the age of 20 we are just beautiful, we can wear any lingerie and still feel confident, from the age 30+ we need to use more to feel confident. Lingerie is one of the easiest way to feel sexy and confident, good lingerie erases extra fat from our stomachs and makes us forget about those extra kilos. We don´t notice that and our husbands neither – they see a confident sexy woman. And don´t lie to yourself – we may not like the word sexy, but we sure want to feel sexy. 

This is why from the age 30+ we should not buy cheap underwear, it makes us look cheap. I do not have a lot of lingerie in my drawers, I have this obsession that underwear needs to be pretty and of good quality. When I have no possibilities to buy it, I do not buy any at all. Simple as that.

I have been married for 10 years. And you know when my husband looks at me passionately? When I wear something like this under my conservative boring clothes. It is a small thing, easy to forget, but yet so important. 

img_6481_1

Tanga Bon Bon Lyra (LINK)

Bra  Bon Bon Lyra (LINK)

//Saadud kingituseks//

Kes saab rikkamaks ja kes jääb vaesemaks?

/ Eveliis / 4 Comments

Ma olen nüüd natuke mõelnud sellele maksemuudatusele, mida uus valitsus plaanib. Inimesed on hüsteerias ja hirmul, igalt poolt võib lugeda musti uudiseid, meid oleks nagu tabanud mingi igavene “black friday”, taevas on alla kukkumas, mitte ükski turist enam Eestisse ei tule, kõik edukad inimesed pagevad Eestist minema,sest neid karistatakse, õlu hakkab maksma 1,50 ja rikkad jäävad vaeseks ja vaesed veel vaesemaks.

Millegi pärast ma arvan, et rikkaid ja edukaid, kel olemas ka empaatia – ja mõtlemisvõime, ei tunne end ohustatuna ega karistatuna, sest ma arvan, et rikkus ei seisne mitte konkreetses rahasummas, vaid mõtteviisis ning tegudes. Rikkad jäävad rikasteks ja saavad ehk veelgi rikkamaks, vaesed jäävad ikkagi vaeseks. Sest viimaste mõtteviis on vaeste oma.

Oletame, et vaesele kukub sülle mingi rahasumma. Ta ei pane seda panka või ei mõtle sellele, kuidas seda raha kasvama panna, ta hakkab tarbima. Selles ei ole midagi imestada, sest kui ikka pole võimalusi olnud, siis ahvatlus on suur. Nii on üsnapea rikkus otsas ja vaesus tagasi majas. Vaesemad inimesed unistavad lotovõidust ja tarbivad üleüldse rohkem, tihti on neil sõltuvus järelmaksudest ja laenudest. Üks järelmaks lõpeb, teine võetakse asemel, laen on pigem nagu uhkuse asi, mida rohkem laenu, mille eest on endale rohkem asju soetatud, seda uhkem. Rahasumma ei muuda oma olemuselt vaese inimese mõtteviisi. Ma tean ka paari inimest, kes korraks said natuke rahakamaks. Ei osanud nad selle rikkusega midagi muud peale hakata kui tarbida, ahjaa ülbeks ja ennasttäis läksid ka, kuid kulla ja karra ja asjadekuhja all jäid ikka sisemuses sellisteks…mis see õige sõna nüüd olekski…teiseks Eestiks?

Rikkad inimesed suhtuvad rahasse ja rikkusesse aga teisiti. Jah, ka nemad lubavad endale tarbimist, kuid üsna tihti kulutatakse raha sellisel juhul pigem emotsioonidele – näiteks reisimisele. Kõik muu on neil olemas ja kui uus telekas sai eelmisel aastal ostetud, siis nad ei torma kohe viimast mudelit ostma, sest muidu keegi ehk vaatab neid halvustavalt. Vaene inimene seevastu tormab,sest ta püüab end iga hinna eest rikkamana näidata. Järelmaks ju selleks ongi. Tarbimislaenud ka. Rikas inimene mõtleb, kuhu oma raha piagutada, investeerida, midagi toota, nii et see raha ka midagi tagasi tooks. Rikkus on nende puhul mõtlemis-ja käitumisviis ning raha nende tegevuste tagajärg.

Seega ma mõtlen, et pole vaja muretseda, et keda nüüd uus valitsus ja maksupoliitika vaesemaks või rikkamaks teeb. Pigem on vaja endale selgeks teha, kumma mõttelaadiga me ise oleme.

//There is now a mass hysteria in Estonia because of the new government and new tax policy, people are afraid that the richer will get poor and poor even poorer, the sky will fall down and there is no meaning for life because also beer will cost 1,50.

For some reasons I think the people who are rich are not afraid. They will stay rich anyway and the poor eill stay poor. Why? Richness is not only about money and fortune, it is about actions and the way we think.

Poor people think like poor people. They dream of winning the lottery and when they suddenly receive a bit more money than used to, they start to consume more, buy stuff they actually don´t need, just because they can. Soon the money is gone and they are back in their everyday life. Poor people are the ones who often take loans to buy bigger and better things, because they are afraid that otherwise someone will laugh at them, that they are not good enough. They want to look better than they are.

And then there are people who have the rich way of thinking. They think, they invest, they act- wealth is the cause of their actions. Of course they also consume, but they are more aware and they don´t feel the urge to buy the latest version of plasma tv just to show off, they use this money for travelling for example, to experience new things, perhaps find new ways for making money. They don´t sit and dream, they do.

So I think instead of thinking about how the new governement is bad or punishing some groups, we should look in the mirror to find out are we thinking like the rich or the poor.

PS: Don´t forget today is black friday. Buy things you don´t need, just because they are cheap(er).

Abort – naise õigus valikule/ Abortion – every women´s own choice

/ Eveliis / Leave a comment

Kui ma lugesin, et Poola võimud tahavad igasugu abordi keelustada, mõtlesin ma, et seekord on küll poolakad asja üle võlli keeranud, et kaugel pole aeg kui nad nõidu põletama hakkavad ning keskaeg tuli silme ette. Loomulikult tõi valitsuse selline eelnõu ettepanek tänavatele plakatitega naised, kes nagu päise pildil väljendasid oma pahameelt loosungitega stiilis “valitus on nii pehmo, et ronib meie tussusse”.

Nii palju kui ma olen aru saanud, siis nö mugavusabort on katoliiklikus Poolas rangelt piiratud, kuid uue seaduse järgi peaksid  naised raseduse lõpuni kandma, olenemata viljastamise asjaoludest või nende enda soovist, ehk siis ka sellisel juhul kui loote või ema tervis on hädaohus.

See teema tekitab minus vastakaid arvamusi. Kui ma kuulen inimesi, kes teevad aborti selle pärast,et neil on liiga väike korter või liiga väike sissetulek või ongi nad lihtsalt natuke “untsu teinud” ja pole lapse saamiseks lihtsalt valmis, siis sellise koha peal ütlen ka mina, et abort ei ole õigustatud. Me ei ela enam “vanadel aegadel” kui rasedusvastseid vahendeid polnud, kus inimesed ei teadnud midagi seksuaalõpetusest ja religioon otsustas paljus, mida tohib ja ei tohi. Tänapäeval teab iga loll ka, et olemas on kondoomid ja muud rasedust ärahoidvad vahendid, ka intsesti või vägistamise tagajärjel toimunud rasestumise katkestamiseks, seega ei saa kuidagi öelda, et abort on teatud juhtudel ainus valik. Seksuaalkasvatus on ainus valik. Et naised teaksid, et pole häbi asi pöörduda abi saamiseks arsti juurde. Kui ma noor olin, siis oli olemas selline koht nagu noortekabinet, ma ei taha sellega öelda, et ma oleks 13-aastaselt ringi mürgeldanud, aga noortekabineti külastamine ei olnud juba tol ammusel hallil ajal, kui seks ikka veel tabu oli, häbiasi ja ilmselt on noortekabinetid olemas ka tänapäeval, kuhu abi saamiseks pöörduda. Oluline on rõhutada mitte abordi võimalikkust, vaid õpetada ennetavat käitumist. Jaa-jaa, ma saan aru, et ma kõlan nagu 68-aastane rullidega nõukaaegne proua, kuid mu jutul on ju point?

Ja kui mugavusabordi vastu protestima minnakse, siis sellest ma justkui aru ei saa. Mu meelest suhtuvadki naised aborti liiga kergekäeliselt. Miks aga ära keelata ka abort kui loode on väärarenguga või ohus on ema või loode, siis see on selle keelu teine pool. Seda ma mõista ei suuda. Sellisel juhul olen mina igatahes abordi poolt. Nagu olen ma ka teatud juhtudel eutanaasia poolt.

//When I read about Polish government´s controversial proposal to ban abortion totally I thought the country has really lost it, turned back to dark middle ages and it is not long before they will start burning witches. Thousands of women came on the streets on protsest using slogans like “our government is so soft that they want to go to into our pussy”. 

As much as I have understood so called comfort-abortion is already almost forbidden in catholic Poland, but now they are talking about banning abortion including in instances of pregnancy as a result of rape or incest or if the fetus is deformed or even if it is threatening the life of the mother or the baby. 

I have different opinions on the topic. If I hear people talking about taking the abortion because they have too small apartments, not enough money or are just nor ready to becoming parents after a fun night in town I also feel like abortion should be banned. We are not living in “dark ages” where people did not know anything about contraception and religion told us what is right and wrong, but today every idiot knows there are means to prevent pregnancy and abortion is not the “only way out”. I know I sound like a 68 old Soviet lady with curls and “high moral standards”, but seriously it is not the most important thing to fight for rights to take abortion, but to educate youth so that they are aware of the actions and results of one fun night out. Too many women use the right to take the abortion to easily. 

But why ban abortion when it is known that the fetus is deformed or it is threatening the life of mother or child is the other side of the coin. Why this should be necessary beats me. I am pro abortion in cases like this. Like euthanasia in some cases.