Ma ei teagi, kas tegelikult tohiksin sellel teemal kirjutada, sest võib juhtuda, et pärast süüdistatakse jälle mind soovis ära panna või kedagi halvustada, kuid ühe postituse KOMMENTAARID, MITTE postitus ega tolle autor, panid mind sel teemal mõtlema. Nimelt kui vähe inimesed huvituvad (Eesti) poliitikast ja selle üle justkui uhkust tunnevad. Kuna sel blogil on mustmiljon fänni ja jälgijat, siis on teinekord postitustest huvitavam lugeda hoopis inimeste kommentaare – see kommentaarium annab nagu väikese läbilõike Eesti inimestest.
Ma ei saa öelda, et ma poliitikast väga palju tean, kuid minu jaoks on kuidagi elementaarne teada, kes on ministrid, kes on peaminister, kes on president, mis erakonnad on koalitsioonis, millised opositsioonis ehk siis sellist laia pilti ja ülevaadet on minu meelest lihtsalt elementaarne teada. Vanusega olen ma muidugi hakanud poliitikast ka natuke rohkem huvituma ning püüan end kursis hoida uudistega. Ma ei arva sugugi, et poliitika peaks kõiki huvitama, aga uhkustamine, stiilis “ah, ma sain ka täna siit alles teada, et peaminister on vahetunud” või “suht lamp, et Ratas on peaminister” või “mind see klounikamp ei huvita ja ma ei käi valimaski” on minu jaoks piinlik. Mis puutub valimas käimisesse, siis see peaks olema iga täiskasvanud inimese kohus. “Aga midagi ju ei muutu!” ja “mind ei koti” kuulen ma tihti argumente, miks mitte valimas käia. Mu meelest on see vaat et ainus asi, mida üks väike minusugune tähtsusetu inimene üldse oma riigi ja inimeste jaoks teha saab. Aga inimesed valivad Delfis ja mujal kommenteerimise valimaminemise asemel. Ma ütleks popilt selle kohta “suht lamp”.
“Aga mis see mulle annab kui ma tean, kes on Riigikogus ja president?” oli teine küsimus/arutelu, mis mulle tollest kommentaariumist silma jäi. Ma jäin ka selle küsimuse peale mõtlema. Miks on elementaarne teada, kes meie riiki juhivad ja mida see teadmine meile annab? Mida see,et mina neid asju tean, mulle annab? Kas see annab mulle mingi eelise, et ma tean ka une pealt teatud aastaarve, ajaloosündmusi ja ajaloolisi isikuid. Ma tean, kuna oli esimene üldlaulupidu, kuna asutati Tartu ülikool, ma tean, kuna algas II Maailmasõda, ma tean, kuna oli Jüriöö ülestõus, ma tean veel asju, aga mis see mulle annab, sellele küsimusele jään ma vastuse võlgu. Võib olla see, mis minu jaoks tundub elementaarne ei ole tegelikult sugugi elementaarne? Mina tunnen ka, et iga eestlane peaks teadma, kuna on Eesti iseseisvumis- ja taasiseseisvumispäev, kuid ma olen näinud intervjuusid, kust noortelt küsitakse 20.augustil, mis päev täna on ja nad vastavad “vaba päev”. Minu jaoks on oluline ka meeles pidada küüditamise aastapäeva ja tähistada hingedepäeva, paljud vaatavad mulle selle peale otsa ja kehitavad ükskõikselt õlgu, sest “who cares”. Mina pean neid sisimas lollideks ja nemad peavad mind sisimaks lolliks, kes mingeid suvalisi päevi oluliseks peab. Mis olnud see olnud, eks.
Tulles tagasi selle kommentaariumi juurde, siis osake minust (nagu ikka) tahaks ärapanevalt öelda, et kui inimesed peavad iseenesestmõistetavaks, et ei ole oluline teada, kes on peaminister ja olla natukenegi kursis päevakajaliste teemadega, siis nad ongi madala haridustasemega “kanad”. Teine osa minust aga ütleb mulle, et aga võib olla nad teavad ja oskavad hoopis teisi asju. Võib- olla nad oskavad kududa, heegeldada, õmmelda, teha klimbisuppi, raamatupidamist ehk siis kõike seda, mida mina ei oska. Kumb meist nüüd loll on? Kas kõrgharidusega mina, kes peab elementaarseks, et kõik teavad, kes on Sigrid Undset ja kuna sündis A.H. Tammsaare, või need, keda ma halvustan,sest nad ei huvitu grammigi poliitikast ja ei vaata kunagi uudiseid?
No vot ja nüüd ma istungi siin ja mõtlen, et miks me peame mingite faktide teadmist elementaarseks? Aga ei pea elementaarseks oskust sokki kududa?
Wow, esimene postitus, millega actually nõus olen!:D
See kommentaarium pani mul tõesõna kätega peast kinni
Hoidma ja lihtsalt tõestas järjekordset arusaama, et Mallukas ja ta lugejad ongi see Eesti põhjakiht, kes Võsa Petsi saates figureerivad
Mallukas kindlasti mitte, ma olen 99% veendunud, et see oli väike provokatsioon, aga kommenteerijate seas hakkas silma kahjuks lauslollus. Kuid küsimus jääb – miks peab seda teadma, kes president on?
Nii…esimene kommentaar siin blogis aga see teema paneb mind nii kaasa rääkima. Esiteks tahtsin nii samasugust kommentaari kirjutada 😀
See viidatud blogipostitus tegi nii kurvaks tegelikult aga rohkem on minu jaoks täiesti arusaamatu et mis maailmas need inimesed elavad. Kas tõesti mitte kordagi päeva jooksul, ei jää silma/kõrva ühtegi uudist, raadio, telekas kõik online kanalid ju räägivad sellest. Ja siis räägitakse võimalikest otsevalimistest või referendumistest, Eesti ühiskond kindlasti ei ole millekski selliseks valmis, siis saavadki võimule need kes suurema šokolaadi kingivad ja sinna oma nime lasevad peale trükkida sest inimesi lihtsalt ei huvita muu kui oma ninaesine. Arusaamatuuuu!
Now, why did you have to do that? Sa tead, et kohe kui mul on aega, ma kirjutan siia pika kommentaari, tuleta mulle meelde, kui ära unustan. 😀
Sest ma ootan sinu, keskmisest suurema poliitika huviga inimese, kommentaari. Palun leia aega KOHE:D
Ega kõike ei peagi teadma, aga mõned asjad puudutavad lihtsalt silmaringi ja need teadmised võiks olla kõikidel. Sealhulgas siis see kuidas meie riik toimib ja mõned üldsegi mitte nii keerulised mõisted nagu koalitsioon. Mina ei pea kedagi rumalaks kui ta ei oska mulle öelda mis aastal keegi näiteks põllumajandusminister oli, aga kui sama aastaarvu mainida, siis president ja peaminister võiks küll teada olla.
Samamoodi ei eelda ma, et igaüks peaks teadma suurimate sõdade kõikide lahingute täpseid kuupäevasid, aga sõdade endi kestvust ju võiks tegelikult teada.
Ja teine asi on see rumalusega lehvitamine muidugi. Ma saan täitsa aru, et see mis praegu politikas on toimunud, on üsna paras kompott ja ehk igaühte ei huvitagi ega jõua kätt pulsil hoida, aga kas tasub seepärast kohe end puhevile ajada ja uhkust tunda selle üle, et ei teagi kes seal valitsuses on … no veits teine asi, eks.
Võimalik, et ma räägin muidugi ka teemast mööda, sest ma ei tea millest su postitus inspiratsiooni sai, aga üldiselt on arvamus selline.
Jaa, ma olen sellega nõus, et kui ikka huvi pole, siis ei pea kuidagi teadma, mis aastal keegi mingi mister oli, samamoodi nagu olen ma nõus, et valitsuses toimub praegu selline segapuder, et ei jõua kätt pulsil hoida, kuid uhkustada, et mind ei kotigi, kes peaminister on, on minu jaoks lihtsalt nii vale.
Ma arvan, et nii teadmised kui huvi tulevadki vanusega. Kui mina olin nii vana, kui need põhilised lugejad ja kommijad, et teadnud ma erakondade nimesidki, ammugi mitte seda, mis asja nad ajavad. Seega ei käinud ka valimas jne. Mingil hetkel käis krõks. Seega arvan, et kõigil on lootust. Poliitika ei ole lihtsalt noorte teema.
Mind ka otseselt ei huvitanud ei poliitika ega uudised, AK oli kõige kohutavam saade üldse, puhas piin kui seda vaatama pidin. Küll aga olen ma alati valimas käinud ja ma ei tea, kuidagi kas koolis (ühiskonnaõpetuse tunnis?) või kusagilt mujalt ikka mingid üldised uudised ja sündmused olid teada, ähmaselt ja ebamääraselt, kuid siiski
Ka nõus… just selle uhkustava rumaluse osas.
Ma ei saa nt aru, kuidas ajakirjanduses töötav inimene üldse uudiseid ei loe ega ennast toimuvaga kursis ei hoia 😀
Pean ka kaasa noogutama ja tõdema, et kohutavalt halb oli lugeda neid kommentaare. Vahel vaatan ka oma tutvusringkonnas ringi, kuidas inimesed ei tea ja neid ei huvitagi, kes riiki, milles nad elavad, juhivad. Kurb, ääretult kurb. Eriti viimasel nädalal, kui suuremad uudisportaalid muust ei kirjutanudki…Mida need inimesed siis loevad? Ainult elu24?
Ma ei ole nüüd küll ka mingi hull poliitik või poliitikahuviline, aga tõepoolest arvan, et peaministri, presidendi, teiste ministrite ja koalitsioonis ja opositsioonis olevate erakondade nimesid võiks teada. Samuti arvan, et elementaarne on võtta hommikul töö juures kohvi kõrvale lahti uudised (pigem välismaa, aga sobivad ju ka Eesti omad) ning natukene süveneda. Aga eks inimesed ongi erinevad ja enda suhtlusringkonnas eelistan neid inimesi, kellega saan ka diskuteerida erinevate maailmavaadete üle. Ma lihtsalt ei seedi seda “seltskonda”, kes ütleb, et küll Eestis on sitt elada ja Soomes (või mujal) on kõik nii hea. Ja kui küsida, et miks, siis ainuke vastus on raha. Käige muidugi Soomes mustalt tööl ja ärge Eestisse makse makske ja siis vinguge veel, et küll siin on halb.
Ja siis loed neid kommentaare selle küsimuse all ja mõtled why, o why?
Tead, paljudel noortel tuleb see vanusega. Selliseid, kes juba teismelistena on poliitikast ja ühiskonnast huvitatud – neid on üldiselt vähe (ja suurem osa neist on juba siis aktivistid – vabatahtlikut, noorte poliitikagruppides, erakondade noortegruppides jne) ja mingi osa neist läheb ka konkreetselt riigiteadusi, politoloogiat vms õppima. Kui mina veel teismeline oli, siis peeti minuvanuste seas ETV-d kõige mõttetumaks kanaliks üldse ja raamatute lugemist samamoodi – raamatufanatte oli meil käputäis ja ETV-d vaadati umbes siis, kui ajalooõpetaja lubas mõne dokumentaalfilmi peale kontrolltöö teha. Ometi ma näen, et need, kes tol ajal üldse polnud neist asjadest huvitatud, neist on osa ikkagi nii palju küpsemaks ja vanemaks saanud, et nüüd ollakse huvitatud.
Ma olen Brittiga nõus, et üldiselt ei oodata, et inimene kõiki asju peast teab, aga mingid üldised kuupäevad, ajaloosündmused jne – see kõik näitab lihtsalt silmaringi ja haritust. Google-ajastul pole ehk mõtet tervet entsoklüpeediat pähe õppida, aga lihtsam matemaatika ja kergem ajalugu võiks ju ilma nutita ka tulla?
Ma ise pidasin ka ETVd kõige mõttetumaks tv-kanaliks kooliajal, sest sealt ei tulnud kunagi mitte midagi põnevat ja ega ma arvagi, et kedagi minust palju nooremat peaks poliitika huvitama. Nii nagu siin keegi ka küsis, on mul lihtsalt natuke raske mõista kui kõik kanalid vaid pasundavad ühest ja samast teemast, et kuidas seda üldse kohe ei kuule:)
Kurb ongi mu meelest see, et enamik kommenteerijaid seal pole ju teismelised, vaid juba väikeste laste emad… Riigi toimimine ei huvita, aga toetusi tahaks saada ja “võim peaks rahvale kuuluma”. Hirmuäratav ausalt öeldes.
Õel inimene! Ma mõtlesin, et ma olen lihtsalt vait, sest ma pidin keele alla neelama, kui ma seda küsimust+arutelu nägin. Ja kui keegi sellest hommikul veel kirjutanud ka polnud, siis olin kindel, et mu mõtted jäävad mu pähe ja polegi vaja kobiseda. But you did it. 😀
Alustan sellest, et minu meelest ei pea poliitika üldse inimesi huvitama, selleks ei ole mingit sundi ega ka vajadust, mind näiteks ei huvita korvpall. Aga on olemas selline asi nagu silmaring. Silmaringi mõttes ma tean, kes on Tiit Sokk ja Heino Enden ja Gert Kullamäe ja Shaquille O’Neal ja Kobe Bryant ja Michael Jordan ja Scottie Pippen. Samamoodi on minu meelest silmaringi mõttes kasulik teada päevapoliitikat, no vähemalt üldjoonteski. Mina olen politoloogia haridusega ja oskan neid asju ilmselt sellisel tasemel analüüsida ja hinnata, et seda ei pea ükski tavakodanik isegi mõtlema veel vähem tegema ja seda ei eeldakski keegi. Aga kui sa mulle ütled, et sa ei tea elementaarseid mõisteid nagu koalitsioon ja opositsioon, on mul sulle vaid üks küsimus, millise valemiga oled sa lõpetanud keskkooli ja sinna otsa veel kõrgkooli? Vii diplomid tagasi, koolid on sind alt vedanud. Ma siiralt loodan, et Mallukas tõesti provotseeris, vähemalt mingil määral, oma küsimusega, vastasel juhul võtku kohe heaga endalt ajakirjaniku tiitel. Püha müristus, ma ütlen.
Mis puutub valimistesse ja nendel osalemisse, siis see on tegelikult kodaniku kohustus. Näiteks Belgias on valimistel mitte osalemine trahvitav, kui ei lähe saad trahvi ja maksad. Teine asi, mis kaasneb valimas mitte käimisega, on endale selgeks tegelemine, et kui ma ei osale, siis ma ka ei kobise! Kui sa ei ole üldvalimistel või ka kohalikel valimistel osalenud, siis pole sinu asi öelda, et kõik on halvasti ja miski ei lähe paremaks. Ei lähegi, sest üks osa ühiskonnast on lihtsalt tropid ja ei võta vastutust. Aga kusagil kommentaariumis kobisema on kõvad, endal tegelikult puudub õigustatud alus seda teha.
Viimased paar nädalat, lausa mõned kuud on imestatud selle üle, kust tulevad otsused nagu Brexit ja Donald Trump presidendiks, siis need tulevad sealt samast. Ma ei tea ja mind ei huvita poliitika tegelikult üldse, aga kõik on sitasti (vabandage mu sõnavara), äkki see teine kamp teeb paremini. Kui valija ka läheb valima, on ta kehvasti informeeritud, lähtub loosungitest ja demagoogiast ja valitsevale eliidile vastanduvast retoorikast. Lõppeb see sellega, et maailma ühe suurima sõjalise jõu president on mingi matsist Trump, kellel puudub igasugune silmaring, intelligentsus ja haritus. Teemaväliselt olgu öeldud, et ma tõesti ei saa aru, kuidas see mees rikkaks sai, ta ei saa majandusestki aru. Või on tulemuseks tuhanded Britid, kes guugeldavad massiliselt “What is European Union”…
Kokkuvõtvalt leian, et hea ja vastutustundlik kodanik hoiab end jooksvalt päevapoliitiliste sündmustega kursis, sest siis on ta informeeritud ja osaleb ja ainult nii saab ühiskond areneda ja paremaks minna. Hea kodanik osaleb valimistel ja saab aru, kuidas kandidaadid valituks osutuvad. Minu teada on enamikes koolides vähemalt mingis kooliastmes kohustuslik kodanikuõpetus või ühiskonnaõpetus, mõisted nagu demokraatia, esindusdemokraatia, kodanikuühiskond, valimised, koalitsioon jms, võiks sealt külge jääda. Ja alati on olemas internet, Vikipeedia annab sellistele mõistetele üsna adekvaatse selgituse. Minu jaoks oli selle arutelu lugemine piinlik. Ehk siis vastuseks sinu küsimusele: “A mis see teadmine mulle annab?” – see teadmine annab sulle õiguse vinguda ja protesteerida, kui sa ei ole toimuvaga päri.
Igatahes minul oli seda arutelu piinlik lugeda ja minu mõtted olid sinu omadele väga sarnased (harimatu kanakari ja muu selline siis). Aga tõepoolest äkki teevad nad muid asju hästi… Ma oskan kududa, heegeldada ja raamatupidamist teha. 😀
P.S. On paraja pikkuse ja põhjalikkusega? 😀
Jah, paras pikkus ja põhjalikkus. Mind ei huvita suusatamine, st telekast vaadata suusasporti, kuid ometi olen minagi kursis erinevate suusatajate, olümpiavõitjate, dopinguskandaalide jms; kui keegi räägib mulle börsist, siis mind ka ei huvita absoluutselt see teema, kuid ma tean, mis on väärtkirjad; raamatupidamine on kõige hullem asi, mida ma üldse tean, kuid olude sunnil olen ma pidanud nii üht teist endale selgeks tegema. Aga ma ei uhkusta oma väga väheste teadmistega nendes vallas.
PS. Ma olen kindel, et see küsimus oli veidike ülevõlli provokatsioon, kurva tõsiasjana selgus aga, et vastajad vastasid siiralt nii nagu nad mõtlevadki
Kui see teema oli provokatsioon, siis mis oli selle eesmärk, mõnitada oma lugejaid, et nood näitaks kui rumalad nad on, või suur tähelepanunälg lootes millegi nii rumalaga pilti tõusta, kuna lapseteemad enam ei pälvi tähelepanu. Või oli tegemist kondiga, mis visati ette sulle, et kas julged veel arvamust avaldada. Ma ei tea, inimene, kes päriselt ei oska kirjutada koalitsioon ja isegi ei kontrolli seda sõna enne sõnaraamatust kui sotsiaalmeediasse selle kirjutab…no ma ei tea, tundub uskumatuna nagu tundub uskumatuna ka enda meelega lolliks tegemine. Blogid ja nende lugejad ongi tõesti läbilõige Eesti ühiskonnast.
Väga vabalt ka kont mulle, selle võimaluse peale ma ei tulnudki, aga toimis sellisel juhul hästi ja on vaid oodata, kuna “kanadeks” kutsutud tee siia tee leiavad
Võivad ju kududa ja heegeldada ja imehästi süüa teha, aga oma lastele anda kasvatuses kaasa selline suhtumine (“klounikamp”, “p*hui, kes peaminister on”, “midagi ei muutu niikuinii”, “valimas käimine on mõttetu”, “mis see teadmine mulle annab?”) on pehmelt öeldes lausa kuritegu!
Ma ei tahtnud sedasi öelda, sest ma üritan end parandada ja mitte hinnanguid anda vähese info põhjal, mul muidu oli see komme tugevalt küljes. Aga keegi pidi seda ütlema. Jah, ühiskonnale väärtuslikku kodanikku nii ei kasvatata.
Ma ei tunne, et ma midagi kohatut ütlesin.
Ei peagi tundma. 😉 Ma ei tahtnud selle “küsimuse” teemal kobiseda just põhjusel, et algul seda lugedes, mul lihtsalt olid palju värvikamad sõnad keelel, kui see mis nüüd välja tuli. Ma tegelikult avaldasin su avaldusele toetust, mitte ei hurjutanud. 🙂
Mul on ka see küsimus, et kuidas nad oma keskkoolitunnistuse kätte on saanud? Või põhikooli? Põhikoolis käsitletakse juba ühiskonnaõpetuses päris laiapõhjaliselt Eestis toimivat riigikorda ning kõrvale toodi õpikus näitena ka teisi riigikordasid.
Minu jaoks on see elementaarne silmaring ja haritus kui inimene teab oma elukohariigi riigikorda, presidenti ja vähemalt mõnda ministrit (kui need sageli vahetuvad või millegagi silma ei paista siis tõesti kõigi nimede mitte teadmine surmapatt pole). Kusjuures paljud teemad (riigikord, opositsiooni ja koalitsiooni mõiste jms) on ju koolis õpitud. Kas uhked ollakse ka selle üle, et koolitunnis vaadata õpetaja kuulamise asemel aknast välja või lobiseti pinginaabriga…? Ma saan aru, et haridus matsi ei riku aga midagi koolis saadavast üldharidusest võiks ju külge hakata…
Eks jah natuke võiks ikka teada poliitikast. Vähemalt seda kes on president ja kes on peaminister :D. Kõiki ministreid mina ka ei tea, ütlen ausalt. Eile vaatasin Pealtnägija intervjuud Ratasega ja mulle tundub et ta on mõistlik mees. Mõistlikum kui Rõivas.
Ma ausalt ei tea kedagi, kes oleks mulle sama ebasümpaatne poliitikas kui Rõivas. Kusjuures kui ma õigesti mäletan, siis ka Ratas oli kunagi pigem ebasümpaatne, kuid kuidagi sai täiskasvanuks, mida ei saa Rõivase kohta öelda
Jah, hästi öeldud, olen ka ise mõelnud, et kunagi nii ebasümpaatsena tundunud Ratas on nüüd teise ilmega.
Näed kui huvitav, mõni päev ei nõustu Sinuga ülse ja teisel päeval nõustun täielikult 🙂
Mullegi tundub kuidagi elementaarne taoliste asjade teadmine, see võib olla muidugi tingitud minu senisest töökogemusest, mis suuremal ja vähemal määral on alati just selle “klounikambaga” otseslt kokku puutunud, aga samas on see ikka miski, mis tuleb ilmselt kodust kaasa ka.
Aeg-ajalt ringelvad videod “lollidest ameeriklastest”, kes ei tea, kus on Pariis või Georgia või peavad seda ainult oma osariigiks ja siis on kõigil nalja kui palju, et no head lollid, kuidas ei tea…. Ja kuidagi oleme ise samasse punkti jõudnud.
Tiba nukker, aga no mis ikka muud teha kui ise paremini ja teisiti ja loodetavastu mul lapsed kasvavad selles osas sarnaselt minule, et president ja peaminister on ikka teada ja saavad seda uskumatut saladust siis lasteaias teistelegi jagada 🙂
Jah, ma olen ka toonud aegajalt näiteks oma Uus-Meremaa sõbrannat, kes tegi suured silmad kui kuulis, et selline asi nagu II maailmasõda üldse olnud on või et lausa kaks maailmasõda, aga tegelikult ei ole me ise sugugi palju targemad
Mis postitusest jutt on? Mulle jäi mulje, et mingi Malluka postitus, aga mina küll ei leia?
Provokatsioon või mitte aga see postitus ja kommentaarid jätsid ikka väga rumala mulje. Püha müristus, ajakirjanik küsib, et mis see kualitsioon on (kirjapilt muutmata) ja rind kummis veel ühmab, et a miks mul seda vaja üldse teada on. Tahaks talle öelda, et elu ei koosne ainult asjadest ja seebikatest…
Nagu kommentaaridest näha oli, mis mind ka ajendas kirjutama, on inimesi, kes selle üle uhkust tunnevad, et päriselt ei tea midagi päevakajalistest teemadest, muudest asjadest (nagu ajalugu või kultuur) ilmselt rääkimata. Selleks, et olla populaarne ja armastatud blogija tuleb tunda oma publikut ja anda neile võimalus samastuda. Ennast lolliks tehes said paljud kommentaatorid kes ongi lollid kui lauajalad, justkui tunnustust, et olulisemad on muud asjad ja nad ei pea end lollina tundma, ka väheste teadmistega on paljud uksed valla. Viimast tõestab muidugi tunduvalt paremini uus kõrghariduseta minister. Vot see ei mahu mulle pähe ja häirib mind veel rohkem, sest ma olen kindel, et suurel osal ministeeriumis töötavatel inimestel on nõutav lausa magistrikraad. Pekki, isegi sekretäri ja müügiesindajat tahetakse kõrgharidusega… Oih, läks teemast kõrvale
Ma olen üks nendest, kes kuulub ka küllaltki nende lollide hulka, aga see kõik vajaks juba pikemat vastust, kui ma kommentaarina mobiilis trükkida jaksan.
Kui leiad aega ja mooduse rohkem trükkida, siis ootan huviga sinu kommentaari
Juhtusin ka hommikul oma feedis seda postitust nägema ja ausaltöelda ei teadnud, kas naerda või nutta. Kui alguses tundus, et tegu on äkki mingi naljaga, siis kommentaare lugedes kippus küll sinna teise variandi poole.
Kas tõesti on enda teadmatus ja rumalus miski, mille üle uhke olla? Ma ka peast tervet praegust (ega eelmist) valitsuskoosseisu ette ei oska vuristada, aga arvestades, kuidas meedia sellest kõigest viimased nädalad jahvatanud on, võiks miskit ikka külge jääda. Kasvõi peaministri või valitsusse kuuluvate erakondade nimed. Selleks ei pea isegi ETV-d vaatama, piisab mõne uudisteportaali lahtiklikkimisest ja pealkirja lugemisest.
Teine asi, mind vist isegi veel rohkem jahmatas, oli see, et nii paljud (täiskasvanud) inimesed ei tea üldse, kuidas riik ja riigi juhtimine toimib ja kilkavad nagu oleks tegemist auasjaga. Kooliajast on küll mitmeid aastaid möödas, aga minu mäletamistmööda käib see teema läbi nii juba põhikooli kui ka keskkooli programmist. Ja seda ju selle jaoks, et ka äsja valimisõiguse saanutel oleks üldinegi arusaam, kuidas nemad riigijuhtimist mõjutada saavad. Aga selle asemel on neil veednumus, et eesotsas on “101 pärdikut”, kes müstiliselt sinna ise said. Nagu Ebapärlikarp juba ülevalpool mainis, siis kurb, et selline suhtumine kandub kodudes ja sõpruskondades üha edasi ja paljuneb.
Mind postitus ei jahmatanud, sest ma olen aina rohkem kindel, et see oli provikatsioon või soov oma lugejaid naerutada, küll aga tõesti jahmatas mind see, et inimesed kilkasidki nagu oleks auasi võimalikult vähe teada ja see teeb natuke kurvaks ikka küll
Mul on ka kurb rumaluse propageerimist kõrvalt vaadata. Seda postitust ja kommentaare ei lugenud, aga siit sai ka täitsa adekvaatse ülevaate toimunule.
Kuigi kõik on juba öeldud, siis minul jäi pähe kummitama veel selline mõte:
“Hetkel toimuv ongi homne ajalugu. Kunagi lähevad kõigi nende ullikeste lapsed kooli, õppima sedasama ajalugu, mis praegu toimub. Ja vot siis oleks ju tore kui lapsevanem saaks last tema õpingutes aidata oma teadmiste ja meenutustega. Erinevad vabas vormis jutustatud lood ja mälestused kinnistuvad lastele lihtsamalt, kui kuiv õpiku tekst. Kahju, et paljud tulevikulapsed jäävad nendest lugudest ilma, sest vanemaid ei huvitanud. ”
Mina hindan näiteks väga oma vanemate ja vanavanemate mälestusi tollasest Eesti riigist ja poliitikast. Seda oli huvitav kuulata ja praegu on nende teadmiste taustal ka huvitav paralleele tuua.
Mina hindan ka ääretult vanaema, ema, onu jt meenutusi, sest nii põnev ongi võrrelda, kuidas olid asjad siis ja see, mida mina pean iseenesestmõistetavaks, ei olnud veel 30 aastat tagasi kuidagi iseenesestmõistetavad, rääkimata 60 ja rohkem aastat tagasi.
Paistab, et Mallukas on selle postituse eemaldanud.
ka minule meeldib kommentaare lugeda! lugesin ühe postituse kommentaare, kus ta küsis, et millised on tema lugejate probleemid. pisut andis aimu küll, et millised need lugejad on. kui ikka enamustel probleemiks, et lapsi terve majatäis, aga va niru, seda raha on vähe, lausa niii vähe, et söögiks ei jätku, siis tõesti. lapsed võivad elu õied olla, aga enne võiks endaga ka hakkama saada. kurb. sellisel juhul ilmselt tõesti ei huvita, et kes seal pukis on.
Mulle üleüldse viimasel ajal meeldib kommentaare lugeda, mitte ainult blogide vaid ka artiklte alt, sest see annab aimu, mida inimesed tegelikult mõtlevad või mis inimesed mingeid postitusi kommenteerivad jne jne jne
Pingback: Minge metsa oma poliitikaga! | Elu inimfarmis
Meil ülikoolis õppejõud meenutas juhtumit, kus ta rääkis loengus II maailmasõjast ning mingil hetkel üks tudeng siiralt küsis, et kas see tähendab, et toimus ka I maailmasõda?! Mis tähendab, et see noor inimene lõpetas keskkooli ja jõudis ülikooli välja, teadmata midagi I maailmasõjast. Kuidas see üldse võimalik on? Ühesõnaga jah, maailm on karvaseid ja sulelisi täis.
julge küsimus:)
Tegelikult mäletan veel kurbnaljakaid näiteid. Eksamil vastati näiteks, et investituuritüli põhjustasid halvad investeeringud, Martin Lutheri nimi (ja saavutused!) aeti Martin Luther King Jr-ga segi jne.
Tsiisas 😀 Mida seal koolis küll tehti? Keskkoolis õpetatakse ikka üsna pikalt ja põhjalikult mõlemat maailmasõda. Ega ei teagi kas nutta või naerda selliste näidete peale.
Ma pakun, et keskkoolis õpetati ikka samamoodi, lihtsalt õpilane tegeles sel ajal millegi muuga. Oli ta siis füüsiliselt seal klassiruumis või mitte.
Ma ei jõua praegu otsida, aga kas mitte mõned aastad tagasi ei põhjustanud furoori üks baka? magistri? töö, mille autor siiralt Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi omavahel segi ajas ja oli veel üllatunud ka, et päriselt oligi kaks meest vä? 😀 Meediast käis see ka igatahes läbi toona.
Püha issand jumal, kuidas saab Martin Lutheri ja Martin Luther Kingi sassi ajada?
Kah julge küsimus 🙂
Oi kui põnev postitus. Ma olen ka nö. Sinu paadis ja kipun halvustavalt suhtuma sellistesse eputajatesse, kuigi võiks ju pigem kaasa tunda ja mõelda, millest ilma jäädakse. Minu meelest on päevakajaline poliitika parim meelelahutus üldse mistahes seriaali vm võrreldes. Ning veel toredam on koos mehega arutada kes-mis-kus ja spekuleerida, et kuidas lugu edasi läheb. 😊
Mina olen üks nendest, kes uudiseid ei jälgi (ei puutu kokku ei teleka, raadio ega ajalehtedega). Ma ei jälgi igapäevaselt uudiseid selle tõttu, et uudiste voog on 85% osas negatiivne ja mul ei ole vaja oma päevi sellega mürgitada. Seal juures ei tähenda see seda, et ma valimas ei käiks või üldjoontes olulisemate südmustega kursis ei oleks (olulisematel uudistel on komme jõuda kohale ka suusõnaliselt või muid kanaleid pidi – nt maililistid või FB). Ma tõesti ei näe, kuidas erinevate erimeelsuste detailidega kursis olemine maailma paremaks aitaks teha. Mul ei ole vaja teada, mis rahutuste käigus, mis päeval mitu inimest maha lasti või kus keegi kellelegi halvasti ütles. Samas loen ma väga hea meelega terviklikumaid analüüse mingite konfliktide tagamaadest. Minuga on nii, aga see ei tähenda, et teised ei võiks igapäevaselt uudiseid jälgida. Ja eks ma saangi endale uudiste mitte jälgimist lubada tänu sellele, et enamus inimesi uudiseid nagunii pidevalt jälgivad ja kõik oluline jõuab minuni nagunii.
Ma üldse ei õhuta vaenu ega ärapanemist aga imelikul kombel on vastasleeris täielik vaikus. Loodetavasti häbenevad veidi ja edaspidi sellist lauslollust enam ei tooda 🙂
No ma lihtsalt arvan, et inimestel on väljaspool blogimist ka elu ja pole aega end kõigi blogidega kursis hoida
Ma ei tea, miks ma kogu seda teemat jälgin, sest minu isiklik reaktsioon väljaütlemistele stiilis “Höhöhöö, ma ei käi valimas, sest see on mõttetu” on võrdeline raevupurskega ja parem oleks inim(siinkohal õnnetuseks kitsamalt mu sookaaslaste ehk nais)konna sellise vaimupimeduse kohta mitte midagi teada. Aga. Olles viimasel ajal kuulnud palju uskumatult lauslolle kommentaare riigikaitse “ebaolulise” kohta, tahaksin ma tänada Agnest. Kes jääb oma kommentaaridega preeriakyyliku blogis küll hüüdja hääleks kõrbes, ent teenib ära minu tohutu lugupidamise. A for effort.
Eveliis, sul on suur lugejaskond, kas sa ei võiks neid enda blogisse kopipeistida?
Mina arvan, et me peaksime Agnest mõjutama kuidagi blogi ikkagi pidama, see oleks mu meelest lausa vajalik,sest võib-olla ni mõnigi neist, kes uhkustab sellega, et ei käi valimas või ei tea midagi riigikorrast, saaks läbi blogi targemaks, sest noh uudised on out, aga blogide lugemine on ju ometi in. Nii et Agnes, Agnes, Agnes, Agnes!!!!
Ässitaja ei ole, aga verd tahaks küll näha? 😀 Naised, tahate te öelda, et ma pean hakkama Foorumit ja Pealnägijat vaatama ja ajalehti lugema, et harida “teist Eestit”? Ma olen viimasel paaril aastal nimme üritanud end distantseerida sellest, sest need saated ja kogu see trall tekitasid stressi. Aga just mõned päevad tagasi kirjutas Kross artikli sellest, et infoühiskonnas muutub ka meedia ja järjest enam usaldatakse info saamisel sotsiaalmeediat. Ma mingiks Ema Theresaks küll ei plaani hakata, aga ma mõtlen sellele ühiskondliku “kisa” blogile siis natukene. Staariks sellega ei saa, sest ma ei hakkaks karjanaise kombel räuskama, mis tähendab, et nokkivat kanakarja poleks vast vaja karta. 😛
P.S. See riigikaitse teemaline juhmus ajab ka minul vere keema, see ei mahu mulle lihtsalt pähe. Elavad karjakesi mingi kivi all ja söövad seemneid.
No aga kui kanakarja kartma ei pea, sest nad ilmselt ei saaks su blogist sõnagi aru, siis mõtle tõsiselt sellele:)
Aga preeriaküüliku blogi, olgugi et ma paljuga ei nõustu, mulle meeldib. Selline teistsugune ja natuke nagu uus, kogu selle “tegin-käisin-sõin” blogimaailma keskel
Kuulge, mina olen suvaline võõras inimene ja sattusin siia blogisse kuidagi Marianni kommentaariumi kaudu. Juba seal paistis Agnes silma mõistlike avalduste ja hea mõttekäiguga. Ma tunnen Eesti blogimaastikul väga puudust intelligentsetest päevakorra-blogidest – inimestest, kes arutaksid erinevate poliitsündmuste ja majandusolukorra üle, lisamata sinna draamat, klatši ja lahedaid uudiseid oma uuest huulepulgast. Seega, Agnes – üks lugeja oleks jälle juures 😉
Tegelikult andsin ma lõpuks Eveliisi survele järele ja see blogi ka avatud sai. (Eks oli ja on asju öelda ja tahtmine ka, ei ole ainult Eveliis süüdi.) Aga seda ma küll lubada ei julge, et sinna poliitikale lisaks muid postitusi ei sigine. 😀
Võiks ikka igasugu arvamusi:) Julge hundi rind on 1) rasvane või 2) haavleid täis
Olen seda blobi jälginud ka mõttega nagu “kaugele võib minna…”. Olen paar kommentaari ka kirjutanud, kui mõtlesin, et äkki kiidulauljate eufoorias ei märka üht või teist, ei märka, et kui arvestaks pikemalt ette või mõtleks ostud läbi (suuremad esialgugi:)), ei peaks kulutama raha ja aega ümberkorraldusteks. Nagu täiskavanud ikka teevad.Siis sain vastuse võta teadmiseks, et ühtki su postitust enam üles ei lase, sest ma ei meeldi sulle-halasta, naguaastane (mul laps ja arvan, et nii enam rääkida ei tohiks:Aga kui kuuse beebi juurest veinitamine elu mõte (võimalus võib olla ja teha ka, aga…) või ah kirjutage ja pärast saada aru, et ta lugejad ongi haaramas ÕLEKÕRREST ja siis närvitsed sisuliselt avalikult! Häbi võiks olla inimeste ees, keda n-ö reklaamiga meelitas.Sama mis kodutud enda juurde kutsuda ja hiljem öelda, mis lollid tulite, on nii? Kui ise kirjutab jumala tava asjade kohta, aaa aidake, ei tea või millist käru osta, et peab mitu nädalat pead vaevama ja (reklaam?) 3 tk muretsema “testima”. (sry mu kuutasu võimaldab keskmist käru, aga ikka ostsin järelturult, mis oli igati ok). Mul tundub, et inimesel pole ka teatriskäike või muid vahvaid käike LINNAST VÄLJA (ei viitsivat minna või sõiduvahendi puudumise õigustus). Tänase posti juures ilusti ta oma ema sõnad kirja pannud “sa oled ikka mats” ja teada ei huvita ka mida ema tundma peab. Sry, kunagi jäi mulje, et ema eeskuju, aga tegelikult vist jätkuv ja pidev vastuhakk täiskasvanuks saada ja tähelepanuvajadus ükskõik mis hinnaga-olgu selleks või tisside eksponeerimine särgikesega või ilma vahet pole-emmed nii ei tee:(
Mina tegelikult Marianni kohta midagi halba öelda ei saa, sest hoolimata sellest, et me tülis, leian ma, et ta on kihvt naine. Eks meil kõigil on oma negatiivsed küljed ja ilmselt vanusega tuleb ka teadmine, kus ja mis valesti tehakse/tehti. Kui ma saaks aega 10 aastat tagasi kerida, siis teeksin paljud asjad palju läbimõeldumalt, kuid tolles vanuses ma üldse ei muretsenud mingite asjade pärast. Sellest hoolimata olen ma aga ka arvamusel, et omades nii palju võimu internetis, peaks ehk võib olla mõned ütlemised ja tegemised paremini läbi mõtlema. Aga noh…mis ma siin targutan
Pingback: Kõrvaltänavas | ritsikukodu
Nüüd sa siis tead, mida tundsin mina, kui sinu veganteemalist postitust lugesin (ei parasta, nendin fakti). Täpselt samamoodi ei suutnud ma ära imestada, et muidu kihvt naine, aga looma- ja piimatööstusest puudulikud teadmised ja mis põhiline: ise nii uhke. Ometi oluline ja aktuaalne teema. Mind toona ei vihastanud teadmine, et veganlus kui elustiil sind ei köida ja sa seda ei poolda, see polnud isegi point.
Käesolev teema mind isiklikult isegi ei üllatanud: täpselt see, mida oli oodata. Needsamad inimesed ei käi ei teatris ega näitustel ning AK asemel vaatavad reporterit. Olenemata oskusest või huvist osata leiba küpsetada, teab igaüks, mis on leib. Täpselt samamoodi võiks teada, mis on koalitsioon ja kes on peaminister, kuigi poliitika ei huvita.
Jah, kusjuures pean ütlema, et täitsa õige tähelepanek/torge. Ma pean tunnistama, et ma veganlust tõesti siiani ei poolda, kuid tänu nendest teemadest kirjutamisele sain päris palju targemaks ja uurisin natuke sügavamalt teemat. Nii et ma sain oma silmaringi laiemaks:)