Umbes aasta tagasi leidsin ma Norra metsadest ühe pärli, nüüd leidsin ma pärli ka Itaalia tagahoovidest. Maitsed on erinevad ja sellised elan-kellegi-kodus-tüüpi B&B ei pruugi kõigile sobida, aga mina olen sellistest ööbimiskohtadest vaimustuses. Itaalia reisi ööbimiskohtade leidmine oli tegelikult paras peavalu, sest esimese hooga olin ma välja valinud nunnud airbnb korterid Milanost kaugemal, aga kuna ma viimasel hetkel autorendi tühistasin, oli mul vaja leida midagi, mis oleks ühsitranspordiga hästi ligipääsetav. Muidugi oleksin ma võinud jätkata airbnb pakkumistes surfamist, aga viimased kolm korda olen ma saanud vastu pükse just asukohaga, sest “koha X vahetu lähedus” ei ole absoluutselt olnud see, mida mina “vahetuks läheduseks” pean.
Antico Cortile B&B asukohaks lubati 20m metroojaamast. Ma mõtlesin, et isegi kui see on 200m, siis see on piisavalt “metroo vahetu lähedus”. Antico Cortile kasuks otsustamisel saidki määravaks metroo vahetu lähedus (millesse ma siiski suhtusin skeptiliselt kuni kohale jõudmiseni) ning hommikusöök, Booking.com soovitused, hind ja fotod. Ma ei tahtnud Itaalias ööbida tavalises hotellitoas, kus ma olen sadu kordi ööbinud. Ma tahtsin midagi ehedamat. Antico Cortile tundus mu kõikidele kriteeriumitele vastavat.
Täiega imetlen selliseid B&B omanikke. Igasuguseid karvaseid ja sulelisi käib läbi ning sa pead suutma neile kõigile naeratada ja kohvi pakkuda. Ma olen sõbralik inimene küll, aga vahel ikka täielik erak. Ja vot see on see, mis paneb mind mõtlema, kas ma tahan ikka majutust pakkuma hakata oma väikses paradiisis…
Mulle meeldiks endale ka sellist B&B pidada, aga jah selles mõttes on sul õigus, et käib ju igasugu karvaseid ja sulelisi ning kõik päevad pole vennad ka. Äge et selliseid B&Bsid leidub, sest tõesti nagu oleks oma Itaalia perele külla läinud.
Kui ma pensionile jään, hakkan ka sellist pidama.
Mina tahaks ka täiega sellist pidada
Ja siis mina, kes ma töötan B&Bs istun siin köögis lqua taga ning tahaks lihtsalt kerra tõmmata ja nutta, sest lihtsalt stress tundub ületamatu 😫😉
Eks ole. Meie siin idealiseerime ja romantiseerime B&B elu ja siis keegi, kes PÂRISELT töåotab sellises kohas, on stressi suremas. Ma aitaks sind kuidagi hea meelega, tulen tööle su juurde;)
Mõni päev asjad lihtsalt ei suju üldse ja tundub, et kogu maailm töötab minu vastu. Täna lihtsalt on selline päev. Muidu nii hull tegelikult ei ole…
Aga tule jah, mitte tööle vaid närvide rahustuseks veinike ja matkale 🙂
Mina, kes ma ka selle valdkonnaga tegelen, tunnen suurt erinevust. Ma olen töötanud ülikooli ajal külalistemajas ja see töö oli läbi hammaste, sest noh, elama peab.
Täna ei teeks ma sellise tundega tööd mitte mingil juhul. Täna ma ise ka tunnen, et see, mis ja kuidas ma teen, paneb silmad särama. JA ainult niimoodi on hea tööd teha, eksju? Ehk et oma asja teed ikka suurema südamega, kui kellegi teise asja. On mul ka olnud karvasemaid hetki ja külalisi, aga siis on võimalus omanikuna ka midagi öelda või teha, et seda muuta. Alluvana pead sa lihtsalt ära kannatama.
See Itaalia proua ilmselgelt naudib oma ettevõtmist. Nii tore on sellistes kohtades peatuda, kes päriselt ka just sind ootavad 😉