No age limit

Teate mis on nii vahva? Aina enam saavad Trööstiplaastrid tellimusi täiskasvanutelt, kes neid teistele täiskasvanutele ostavad. Et tuju tõstma, naerma ajada. Trööstiplaaster on saanud täiskasvanute kaisuloomaks, keda salaja endaga kaasas kanda. See on äge! Sest tegelikult ei ju vaid lapsed need, kes tröösti vajavad.

Üks sekretär ostis need endale töö juurde sahtlisse. Ütles, et aegajalt tulevad töökaaslased ta õlale nutma ja siis oleks hea  sahtlist väike karvane heatujutekitaja välja võtta. Teine rääkis, et ostis trööstijad oma 16-aastasele lapsele, kes on natuke häbelik ning läheb rahvarohketes kohtades ning esinemistel närvi. Kaisulooma kaasas kandmiseks on ta liiga vana, kaisulooma asemel on tal telefoni taga küljel üks trööstija, keda ta salaja paitada saab kui ärevus peale tuleb. Ja kolmas klient kirjutas, et kinkis pakikese oma sõbrannale, kes viimasel ajal liiga negatiivne oli olnud. Kas trööstijad negatiivsuse päris eemale peletasid, ma ei tea, kuid naeratuse olid nad küll suule toonud.

See ongi trööstijate töö! Ravida ka kõiki nähtamatuid haavu ning tuua suurte ja väikeste suudele naeratus!

Trööstiplaastrid leiate te Nona Telliskivist ja Trileviku e-poest.   Trööstijate Facebooki lehel on hetkel käimas ka väike loos.

IMG_8008

I think it is is so cute that more and more grown ups buy cuddlings for their grown up friends. it is not only children who need comforting. An office manager bought Cuddlings to have in her drawer at work because she told her collegues often come to cry on her shoulder and  she now has cuddlings when they need a bit of comforting. Another customer bought it to her 16-years old daughter so that she could have a secret toy with her when she needs a friend in a situations where she otherwise feels anxious and needs a friend. Third customer wrote that she bought the plasters for her negative friend who was complaining all the time. I don´t know if the negativity disappeared, but the plasters brought a smile on her face. 

And this is what Cuddlings are for. To make everyone smile! 

Find our Facebook page HERE

so cute and we receive more and more orders from grown ups who buy Cuddlings for their grown up friends. To cheer them up and to cure all the wounds we cannot see. It is not just children who need a cuddling friend.

One office manager keeps them in her drawer at work, she said people often come to cry on her shoulder and she now has a cuddling to share with them when they need a bit of

Ära karju mu peale!

NB! Allolevat postitust palun lugeda huumoriga!

Niisiis. Peale pikka moosimist, otsustasin ma oma treenerit kuulda võtta ja vedasin oma paksu (kuid juba 3,5 kg kergema) tagumiku jumpingu trenni. Pean täiesti ausalt ütlema, et ma ei olnud sellest mõttest vaimustusest, sest olin seda trenni korra, nii umbes 1,5 minutit (!) eelmise aasta sügisel proovinud ja köhisin juba siis peale seda pingutust oma kopsud välja. Aga nagu ma rääkinud olen, siis treenerid on HAF klubis halastamatud, ainsaks sobilikuks ettekäändeks trennist puudumiseks on ilmselt surm ja nii Angela mind enne rahule ei jätnudki kui ma alla andsin ja jumpima läksin. No küll ma selle 20 minutit kuidagi vastu pean, mõtlesin ma vapralt.

Feil oli niimoodi arvata. Trenn kestis nimelt tervelt tunni. Ma suutsin veel olla vaimukas (vähemalt enda arvates), et siia me ka sureme, kuid ma ei osanud veel ettegi arvata, et trenn mind nii läbi võtab, et peale esimest kuut minutit higistasin ma rohkem kui keskmine eesti mees kuumas sauna ja olin endale hingeldades sisse kulistanud liitri vett. EMS-treening on selle trenni kõrval puhas puhkus! Jumping on niiiiiiii intensiivne! Kui ma kodus Ida peale häält tõstan, ütleb ta mulle kohe “Ära karju mu peale!”, eile kui treener meie peale nö häält tõstsis, et tõstke jalgu, ma ei taha näha logelemist, liigutame, liigutame, jõuad, jõuad, oli mul talle tahtmine öelda “Ära karju mu peale!”. Kahjuks või õnneks ei olnud mul selleks lihtsalt jõudu. Ma püüdsin batuudi peal tasakaalu hoida ja sama mängleva kergusega nagu teised muusikarütmis energiliselt kaasa hüpata. Tulemus oli see, et teised nägid trenni tegevat mängleva kerglusega, samal ajal kui mõtlesin, et püha jeesus, kaua see trenn veel kestab. Pauside ajal jõin ma ära veel kaevutäie vett, et mitte otsi anda.

_DSC0486.JPG

Kui te nüüd arvate, et jumping on maailma kõige hullem trenn, siis laias laastus on teil õigus. AGA see on ka ilmselt maailma kõige tõhusam trenn. 1) Peale trenni lubasin ma, et mu suust ei lähe sisse enam ühtegi rämpstoidulaadset toodet, sest ma nägin, millist vaeva ma pean nägema, et need burgerid ja hotdogid oma kõhult ja reitelt ära saada. Kui te otsite moodust, kuidas end motiveerida vähem süüa, et viimasel hetkel veel suveks saledaks saada, siis jumping on see koht, kuhu teil minna tuleb. 2) Mu pulsikell näitas päevaseks liikumiseks enne trenni 21%,  peale trenni näitas see 113%.

Ja kui  te siis peale trenni olete end suutnud taastada, tunnete te (ka peale rasket ja väsitavat tööpäeva) metsikut energiat. Jube mõnus tunne on. Sellest saate te muidugi aru alles trenni lõppedes aru.  Trenni tehes jöuate te end 675 korda maapöhja vanduda, et siia tulite;)

Mina lähen uuel nädalal uuele katsele. Ma kutsun kaks julget blogilugejat endaga trenni kaasa. Kui tahad mulle seltsi pakkuda, et ma ei oleks ainus algaja, siis jäta enda nimi siia kommentaaridesse;) Ärge olge arad! See ei ole nii hull trenn kui ma mulje jätan. See on veel palju hullem:D

NB: Eveliisi koodiga on trenn mai lõpuni hinnaga 5€ (tavahind 12€ )!!! Algajate trennid E 18 ja N 18:30 🙂

 

Armastades taimetoitu

Noh, mis oli teie esimene mõte seda pealkirja lugedes? Et olen lolliks läinud ja taimetoitlaseks hakanud? Et siit tuleb mingi taimetoidu üle nalja viskav postitus? Et suvi on tulekul ja on aeg oma vormitu keha iga hinna eest vormi saada?

Tegelikult on Apollos käimas tervisekampaania  “Terves kehas terve vaim”, kus väljapanekus tooteid, mis on seotud tervisliku eluviisiga, trenniga, dieedi, kaalu alandamisega, tervisliku toiduga (LINK) ja mille eesmärk on   inimestele pakkuda inspiratsiooni liikumaks tervisliku eluviisi poole.

Nagu te teate olen ma ise ka sellega algust teinud ning käin aasta algusest korralikult trennis, et minu soov on ka kaalu alandada, hakkasin ma eelmisest nädalast jälgima oma toitumist. Ja vot see on minu jaoks raske. Esiteks olen ma terve elu olnud halbade söömisharjumistega. Ma kipun sööma üks kord päevas ja õhtuti, ajades endale siis sisse kõike, mida külmkapis leidub. Teiseks armastan ma küll taimetoite, kuid minu enda oskused taimetoitude valmistamisel on väga kehvad. Mu taimetoidud ei näe kutsuvad välja ning on ka maitsetud. Aga ma võtan seda tervislikuma eluviisi poole püüdlemist tõsiselt ja seepärast olen ma endale soetanud ka mõned raamatud, et end harida. Sealhulgas ka antud kampaania raames Külli Holstingi ja Erle Jõema “Armastades taimetoitu”, et saada inspiratsiooni tervislikemate õhtusöökide valmistamiseks.

Mis mulle selle raamatu juures eriti meeldib on see, et ära on toodud ka mineraalid ja vitamiinid, mida ühest või teisest juurviljast saab. Näiteks armastan ma peeti ja tean, et see on kasulik, kuid milliseid vajalikke mineraalaineid ma sealt saan, sellele ei ole ma varem mõelnud ega pole see mind varem ka väga huvitanud. Või miks on kasulikud kikerherned ja läätsed, minu enda suured lemmikud. Ma saan aru, et inimestele, kes on taimetoiduga nö sina peal juba ammu, võivad minu avastused mõjuda naeruväärselt ja naiivselt, kuid mina ei ole tervisliku toitumise peale varem oma elus mõelnud ja seepärast on see mulle uus, huvitav ning ka tundmatu maailm.

Eile sai õhtusöögiks ära proovitud kikerhernevorm kookospiimaga. Väga huvitav lähenemine tavalisele vormiroale, kus kookospiim andis argiselt hallile kartulile mõnusa maitse. Minu jaoks jäi küll toit natuke magedaks, kuid kui järgmine kord lisada veidike rohkem karripulbrit, siis võib sellest toidust saada küll üks minu lemmikuid nii argiroaks kui ka pidulauale.

IMG_9416.JPG

IMG_9424.JPG

Mul on hea meel, et aina rohkem püütakse inimesi suunata tervislike eluviiside juurde, sest tahame me seda endale tunnistada või mitte, keskmine eestlane on ikka väga ebatervislike harjumustega ja stressis ning ei mõtle sugugi oma tervise peale. Aga peaks. Ja  tihti tekitab ka mõte tervislikust eluviisist ja toitumisest meis stressi.  Ma tean omast käest. Ära stressa – iga algus on raske! Kõik algab mõttetasandilt, ka eluviisi muutus tervikuna.

Et esimest sammu tervislikuma eluviisi poole kergem teha oleks Apollo kokku koondanud laia valiku toitumis- ja terviseteemalisi raamatuid ja tooteid! Ostes Apollo tervisekampaania väljapanekust 20.03-2.04.2017 vähemalt 20 € väärtuses kaupa võid võita 100 € väärtuses treeningtooteid Sportlandilt. Osalemiseks peab olema Apollo Klubi liige või liituma Apollo Klubiga.

 

*Ja et ma ei läheks ootamatult liiga tervislikuks, siis pakkusin ma eile tervisliku vormiroa kõrvale külalistele ka klaasikese valget veini. Beebisammude haaval tervislikuma mina poole, ei saa inimesi ära ehmatada kohe oma uute eluviisidega;)

 

 

Mis siis kui mulle ei meeldi see, mida ma peeglist näen?

Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama sellest, et jah, mul on kodus peegel ja kui ma end peeglist vaatan, siis ma tõesti ei näe seal Mama June´i või emavaala, kuid see pilt, mida ma näen ei meeldi mulle samuti. Samal ajal kui inimesed, kes on end väliselt to the max tuuninud, räägivad meile kui oluline on ennast armastada sellisena nagu me oleme, et ilu algab seest, mõtlen mina, et see on kõige kahepalgelisem jutt. Eriti inimeste suust, kes on endale kõikvõimalikku kunsti külge panna lasknud.

Minu ei ole oma kehaga hetkel rahul. Ma vaatan peeglisse ja ma näen vananeva kehaga lodevat naist. Või ei, see pole päris õige, ma näen kui õudne võiks see pilt olla siis, kui ma ka trennis ei käiks. Võdisev kõhupekk paneb mind piinlikkust tundma. Ma süüdistan antidepressante, mis mu kehakaalu suurendasid, mitte ennast. Isegi kui ma nägin, et kaal on tõusnud viis kilo, ei muutnud ma oma ebatervislikke toitumisharjumusi. Isegi kui kaal oli tõusnud seitse kilo ei teinud ma muud kui vaid ohkisin, et midagi ei lähe enam selga. Kaheksa lisakiloga olin ma ahastus ja vihkasin end oma uues kehas. Ma vihkan seda siiani. Ma vihkan, et ma pean garderoobis pead vaevama selle üle, mida selga panna, et see ei oleks kitsas, ei oleks liiga pingul, ei näitaks üleliigseid volte. Ma tahaks lihtsalt riidepuult haarata esimese ettejuhtuva riideeseme ja selle selga panna. Mu kapp ei ole täis ebarealistlikult xs-suuruses riideid. Täiesti tavalisi 38 suuruses riideid. Ja need ei lähe mulle selga!

Ma ei ole sellega rahul. Seepärast palusin ma oma treeneril nüüd mind aidata ka kaalu langetada. Lisaks trennile pean ma nüüd 2-3 nädalas 40 min jalutama (vähemalt 6km/h), samuti alustasime me minu toitumisharjumuste muutmisega. Ma võtan nüüd oma trenni kui projekti. Projekti, mille eesmärgiks on maikuuks mahtuda oma riietesse ja tunda end oma kehas hästi.

Kui trennist rääkida, siis ma olen viimasel ajal saanud päris palju küsimusi EMS-trenni kohta ja selle kohta, et kas see ikka liiga keeruline ja hull ei ole. Ma olen pidanud ausalt tunnistama, et ma ei mäleta enam oma esimest kokkupuudet ja tundeid  selle trenniga ning seepärast vedasin ma eile proovitrenni kaasa oma sõbranna. Sõbranna kartis ja nii tegi treener talle 50% võimsusega kava, et ta harjuks üldse elektriimpulssidega. Ma vaatasin seda trenni pealt ja võin nüüd ausalt öelda, et trenni koormus ja harjutused valitakse täpselt inimese järgi. Seega kui te kuulete näiteks mind karjumas “miks te mind piinate” või mõnd teist inimest puhkimas nii nagu oleks viimne päev ukse ees, siis ärge kartke. Trenn tehakse täpselt vastavaks teie võimetele. Mu sõbranna arvas pärast, et oleks suutnud ka rohkem teha, kuid ei suutnud keskenduda, sest teine inimene oli ka ruumis, kes pealt vaatas. Mul endal oli pärast sama tunne, ma ei keskendunud. Seepärast ongi see individuaaltrenn. 100% sinu ja treeneri aeg – mõlemal üks eesmärk, üks projekt. Sain eile teada, et mõnes klubis tehakse EMS-trenni kahele inimesele korraga. Ma ei soovita seda. Miks? Inimeste tasemed on erinevad. Te ei saa trennist maksimumi.

Minu sünnipäeva puhul on kõigile mu jälgijatel võimalik sel nädalal trenni aja pannes saada esmase proovitrenni koos konsultatsiooniga 29€-ga (tavahind 48€). Kui soovite peale seda ka klubiga liituda, saate seda teha liitumistasuta.

Lisainfot leiate SIIT

Kuidas ma teist inimest ehmatasin

Trenniga alustasin ma eelmise aasta sügisel, kuid käisin seal pigem oma suva järgi, nii et seda ei saa päris trenniks nimetada. Kui ma eelmise aasta lõpus (ootamatult) kaheksa kilo juurde võtsin ja pidin endale tunnistama, et olen oma elu kõige kehvemas vormis,  otsustasin ma end käsile võtta ja päriselt trennis käima hakata.  Nüüd olen ma reeglipäraselt varsti kolm kuud trennis käinud, võimalusel kaks korda nädalas. Ma hakkan nägema esimesi tulemusi, pikk tee on veel käia, kuid see on selline motivaator kui esimesed tulemused tulema hakkavad. Ma vannun teile, et mu kõhupeki kihi alla on vormunud kõhulihased ja pealegi on kaks kilo kadunud. Võib olla oleks tulemused veel paremad, kui ma oleks kohe alguses ka toitumisele tähelepanu pöörama hakanud, aga see selleks.

EMS-treeninguga on selline pull lugu, et kohe kui nädal vahele jääb (nagu mul nüüd reisi pärast jäi) on esimene uus treening jube raske, võtab võhmale ja ohkima ning hingeldama, eriti kui proovida vastu pidada nii palju kui treener nõuab. Nii ma seal täna peale pausi ohkisin ja puhkisin, leemendasin higist ja pingutasin täiest jõust. Minu pingutused olid nii häälekad, et ma suutsin oma esimesse trenni tuleva uue kliendi ilmselt poolsurnuks ehmatada. Millesse ma end ometi seganud olen, küsis ta ja tundis hirmu, et kas ta ikka sealt elusana väljub.

See ajendas täna mind  kirjutama. Paljud on hakanud selle trenni vastu huvi tundma, kuid kardavad elektriimpulssi, et äkki see teeb haiget. Ma kinnitan teile käsi südamel, et see ei tee haiget, see teeb lihtsalt iga liigutuse ja pingutuse füüsiliselt raskemaks. Harki- kokku hüppamine ei ole eriti keeruline eksju? Elektriimpulss teeb selle lihtsalt kümme korda (panin suvalise arvu) raskemaks ja just see ongi, mis selle kõigest 20 minutit kestva trenni nii efektiivseks muudab.

Vaadake, ma olen laisk inimene, ma ei ole kunagi trennis käinud, mul ei ole kehakaalu ja kehaga kunagi probleeme olnud ning ma olen trenni pidanud raharaiskamiseks. Jah, just nii olen ma arvanud. Alles nüüd saan ma aru, et trenni ei ole vaja teha vaid kehakaalu vähendamiseks, vaid ka heaks enesetundeks. Ma olen maadelnud depressiooni ja läbipõlemisega, just psühholoog suunas mind veelgi rohkem liikuma ja mõtlema trenni peale. Mul ei ole ju vaja trenni teha, mõtlesin ma ise, sest ma ju liigun niigi päris palju. See ei ole üks ja see sama. Trenni tegemine on HOOPIS MIDAGI MUUD. See enesetunne kui sa higistleemendavana ja haisvana ronid duši alla ning lihtsalt lõõgastud! See on imeline tunne ja ka parim stressi ravi. Mina olen peale igat trenni nagu uus inimene ning lausa ootan uut trenni.

Ma ei ütle seda niisama “läbinähtava reklaamtekstina”, kuid mina olen leidnud endale ideaalse trenni ning kuna mulle on antud võimalus trennis käia, siis ma võtan seda täie tõsidusega. Treeneriga võrreldes näen ma muidugi välja nagu puupakkudel tantsida püüdev karu, kuid ma pingutan 110%, sellest ka need kohutavad ohkimised ja puhkimised ja hädaldamised, mis ootesaali kostavad kui ma trenni teen. Käsi südamel, keegi ei piina mind seal tegelikult ja trenn ei valus ega ebamugav, lihtsalt sedavõrd intensiivsem kuivõrd ise pingutada. Alles eelmisel nädalal (!) õppisin ma õigesti kõhulihaseid pinguldama. Oleks ma sellele varem pihta saanud, oleks mul võib olla juba poole väiksem punu ja sikspäkk punnitaks pluusi alt.

Igatahes ma tahtsin teile kinnitada, et trenn ei ole ei ebamugav ega valus. Kas keegi on seda trenni proovinud või lausa käib seal? Millised on teie muljed? Kas keegi tahaks minuga kaasa trenni proovima tulla?

Minu trennipäevikut võite lugeda SIIT

Peale tänast trenni olin ma nagu ikka nii läbi, et käed ja jalad olid nagu sült. Me pidime Idaga trennist edasi minema külla mu sõbrannale, kui ma nägin, et buss tuleb ja me olime nii lähedal kuid samas nii kaugel, haarasin ma Ida sülle, et bussi peale jõuda. Endal käed ja jalad ei kandnud ning ma isegi ei tea, mis see sundis mind nii jooksma, uus buss oleks ju mõne aja pärast niikuinii tulnud, aga mul vist tekkis mingi napakas hasart. Me jõudsime bussini ja buss pani TÄPSELT nina eest meil uksed kinni. Ma karjatasin pettumusest. Buss tegi ukse uuesti lahti. Ma olin peale trenni teinud veel väikese lisatrenni:D

HARRY POTTER JA ÄRANEETUD LAPS. I ja II osa” eestikeelse versiooni esmaesitlus

Rääkisime täna just tuttavatega lemmikfilmidest, mul on neid palju ja nii ma unustasingi loetellu lisamast Harry Potteri. Ma ei tee nalja, ma olen täielik Harry Potteri fänn. Kui ma ei oska dvd riiulist midagi valida vaatamiseks, valin ma Harry Potteri. Kui ma lugesin, et Britt käis Sigatüükas (LINK) surin ma natukene sisemiselt kadedusest. Ühesõnaga Harry Potterist ei saa kunagi küllalt. Irooniline on muidugi kogu selle armastuse juures, et “Harry Potter ja äraneetud laps” saab esimeseks HP raamatuks, mida ma kohe lugema hakkan. Elevil nagu väike laps.

Aga mitte endast ei tahtnud ma rääkida, vaid tegelikult tahtsin ma lihtsalt natukene reklaami teha Apollos toimuvale eriüritusele. Homme, 3. märtsil kell 18:00 toimub Solarise Apollos Harry Potteri kaheksanda loo “HARRY POTTER JA ÄRANEETUD LAPS. I ja II osa” eestikeelse versiooni eriüritus. Kõik, kes tulevad eriüritusele mõne Harry Potteri kangelaseks kostümeerituna, saavad raamatu 20% tavahinnast soodsamalt! 🙂

Üritusel on kohal näidendile eesti keelse tõlke andnud kirjastus Varraku andekad tõlkijad ema-tütar Krista ja Kaisa Kaer, kelle pikaaegseks ühistööks on olnud mitme „Harry Potteri“ köite eestindamine. Tõlkijatega tuleb vestlema kirjandusminister Mart Juur.

„Harry Potter ja äraneetud laps“ on Jack Thorne’i uus näidend, mis põhineb J. K. Rowlingu, John Tiffany ja Jack Thorne’i uuel lool. See on kaheksas Harry Potteri lugu ning esimene, mis on ametlikult lavale seatud. See peaproovi versioon toob Harry Potteri, tema sõprade ja pereliikmete edasise elukäigu kõikjal lugejateni kohe pärast näidendi maailma esietendust Londoni West Endis 30. juulil 2016. Kaheksanda loos stsenaarium hargneb lahti 19 aastat hiljem. Harry, Ron ja Hermione on nüüd juba täiskasvanud ning neil on endal lapsed. Harry on Võlukunstiministeeriumi teenistuja, tööd on palju ning võib-olla ei suuda ta iga kord kõige paremini mõista oma lapsi, eriti aga Albus Severust, kellele on isa kuulsus pisut liiga ränk koorem. Siis aga näitavad mitmed märgid, et kogu must maagia ei ole veel maailmast kadunud ning see, et Harry arm on uuesti valutama hakanud, üksnes kinnitab Harry, Roni, Ginny ja Hermione kahtlusi. Taas pead tõstvale pimedusele omal kombel vastu astuma nii vanemad kui ka lapsed.

Mina püüan homme kell 18:00 kohal olla. Kas kohtume?  Lisainfot leiate Facebookist SIIT

Mida teha laupäevahommikul koos lapsega?

Raamatud on minu elus alati olnud olulisel kohal ja seepärast on mul suur au ja rõõm teha koostööd Apollo raamatupoega. Seekord kutsusid nad meid Idaga lasteklubi hommikule ja olgugi, et ma püüan end raamatupoodide uudistega kursis hoida, siis sellisest üritusest (LINK) ma kuulnud ei olnud. Nüüd ma tean, et sellised vahvad hommikud toimuvad ja ühtepidi on see muidugi paha, sest ma olen harjunud laupäeviti kodus laisklema, kuid enam ma seda vist teha ei saa. Me peame hakkama lasteklubi hommikutel käima. See oli SUPERKIHVT üritus. Nii lastele kui vanematele. Laias laastus kõigile lapsemeelsetele. Äärmiselt positiivne algus laupäevahommikule. Või no mis hommikule. Algavad need üritused kell 12, tegelikult täpselt õigel ajal, et end diivanilt püsti ajada.

img_6775img_6780IMG_6790.JPGimg_6783

Seekord tutvustati viisi, värsi ja värviraamatut “Tõeline muinasjutt” (LINK). Mulle on Stig Rästa alati meeldinud ja kui raamatu autorite nimekirjas on ka Stig Rästa, siis olin mina müüdud juba ilma suurema reklaamita. Aga kui nüüd natuke reklaamida, siis “Kuninga laul” (LINK)  kummitab peas nüüd nii minul kui ka Idal.  Raamatuga kaasas oleval CDl on kõik muinasjutu laulud ja ma ei saaks rohkem rahul olla, ma olin ammu otsinud uut lastelauludega plaati autosõitudeks (“Kardemoni linna rahvast ja röövleid” võin ma juba une pealt laulda). See plaat on täiesti ideaalne. Plussiks veel see, et lisaks lauludele on plaadil olemas iga laulu taust ehk meloodia ilma sõnadeta, nii et saad täitsa ise laulda. Sõnad on lauludel kaasahaaravad ja lustakad, jäävad ilma vaevata pähe. Raamatus on tore muinasjutt, mida toetavad laulud ning suurimat rõõmu pakub lastele ilmselt see, et nad saavad ise raamatu “elavaks muutmisele” kaasa aidata. Ise valid, mis värvi riietes kuningas ja kokk ning teised tegelased raamatus ringi hakkavad käima.

Samal ajal kui meie meisterduslaua taga olime, luges ukulelega jutuvestja Virko Annu raamatust lugusid ja laulis laule. Lapsed nägid kõik väga rahulolevad välja. Mu meelest on selliste ürituste puhul alati oluline, et eestvedajad lapsed kaasa haaraksid ja seda nad kahtlemata ka tegid.

IMG_6795.JPGIMG_6815.JPG

Mina ei ole suuremasi meisterdaja, lapsega meisterdamine on minu jaoks paras väljakutse, sest mul lihtsalt ei ole ideid ja ma ei oska suurt midagi teha. Tänu Vunderi lauale sain ma ühe uue idee ja mitte vaid Idaga meisterdamiseks. Nimelt aitas juhendaja seal dekoratiivteibiga valmistada sõbrapäevakaarte. Dekoratiivteibist sai minu uus lemmikasi. Sellega sai lihtsa vaevaga valmistada kaarte, lisaks sobib seda kasutada nii klaasil kui puidul. Nii lihtne moodus mõnele asjale “vunki” juurde anda. Meie Idaga saime hakkama kahe kunstipärase kaardiga – minu öökullidega kaart pidi olema “minu issile” ja ma ei ole kindel, kas ta pidas silmas mu isa või meest, Ida enda oma sai valmistatud täditütar Rihannale. Ägedad eksju?

IMG_6811.JPGIMG_6812.JPGIMG_6818.JPGIMG_6821.JPGIMG_6842.JPG

Teisel pool laua otsa aitas Klarika Tomsonist (LINK) valmistada printessikroone, käekotikesi, koeri. Nagu öeldud, siis ma ei ole meisterdamisegeenius ja selliseid asju nagu seal laual olid, ei oleks ma osanud isegi mitte otsida. Nii lihtsad ja ägedad asjad meisterdamiseks. Printsessikroonile kivikesi peale kleepima hakates arvasin ma küll, et mul ei ole selleks kannatust, kuid ühel hetkel tekib mingi hasart ja nii me Idaga neid kivikesi kleepisime. Ilus sai. Samal ajal kleepisid teised lapsed koeri ja käekotte kokku. Meil kleebib hetkel Marek üht koera kokku;)  Ida on neist uutest mänguasjadest täielikus vaimustuses. Ikkagi ise tehtud!

IMG_6803.JPGIMG_6824.JPGIMG_6830.JPGIMG_6849.JPGIMG_6852.JPGIMG_6855.JPGIMG_6857.JPGIMG_6859.JPG

Poolteist tundi möödus linnutiivul. ÄÄRETULT LÕBUS oli. Nii lapsed, vanemad kui juhendajad kõik olid nii sõbralikud ja positiivsed, abivalmid ja suhtlesid nagu oleks me kõik juba ammu vanad tuttavad. Kui te Solarise Apollosse ei jõudnud, siis homme kl 13 on teil võimalus Pärnu Apollosse minna.

2016 kokkuvõte – TOP7

Aastalõpp on ikka selline aeg, kus tehakse kokkuvõtteid ja  nii otsustasin minagi 2016.aastale tagasi vaadata ning panna kirja oma selleaastased lemmikud. See ei olnud lihtne, sest absoluutselt igal külastatud hotellil on olnud oma eelised ja head küljed, kuid ikka on ju nii, et mõni kogemus jääb eriliselt eredalt meelde.

Postituse pealkiri on mõnevõrra eksitav, sest paremusjärjestusse ei oskaks ma hotelle ka parima tahtmise juures panna, seega toon ma hoopis ära oma lemmikud erinevate kategooriates.

Aasta üllataja – Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel (LINK). Spaad otsides olin ma sellest hotellist ausalt öeldes mööda vaadanud, sest keset liiklusummikuid asuv hotell ei tundunud kuigi hubane. Suur viga, sest Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel on nagu omaette maailm Tallinna südames, heaoluoaas, kus olles teil pole õrna aimugi ummikutest, kiirustamisest. See on hotell, kus te puhkate.

2513929_54_z

Parim hommikusöök – Grand Hotel Viljandis (LINK).  Minu arvates pakutakse Eesti parimat hommiksuööki Viljandis Grand Hotel’is. Ma ei räägi isegi sellest, et valikus oli sushi ja värske šokolaadikook, vaid sellest, et isegi praemuna oli täiuslik. Kuldkollane, parasjagu “jooksev”, ümar – moodustades röstsaial sulava või ning peekoniga täiusliku kombinatsiooni. Kas pole imeline, et midagi nii lihtsat ja justkui tavapärast saab pakkuda midagi nii meeliülendavat?

12794396_1699925580224642_2080562195393795438_n1

Tahad teada, kes on ülejäänud viis 2016.aasta lemmikut? Edasi loe Hotelliveebi blogist SIIT

If love is blind, why is lingerie so popular?

Hiiliv keskeakriis või mis, aga pesuteemadel ma jätkan. Tegelikult on aga ilma naljata lood nii, et mul oli eile võimalus käia Bon Bon Lingerie tootmises ja  kogu selles pesuparadiisis tuli mulle meelde, miks ma kunagi ammu ammu BonBoni armusin.

Nagu te eelmisest postitusest aru saite, siis pesu on minu jaoks väga oluline. Mul on pesuga seotud kaks kiiksu – aluspüksid ja rinnahoidja peavad olema ühest komplektist või vähemalt sama värvi ning pesu peab olema kvaliteetne ja mugav. BonBoni poest käisin ma Tallinnasse kolides natuke kaarega mööda, ma kartsin sinna sisse astuda, sest see tundus nii luksuslik ja kallis. Ühel palgapäeval võtsin ma julguse kokku, astusin sisse ja üldiselt võin ma öelda, et nüüd juba üle kümne aasta on minu parimad ja lemmikumad pesukomplektid just sellelt brändilt.

Ma ei valeta teile, kui ma ütlen, et selle brändi pesu annab teile Victoria Secretsi modelli keha. Tehke proovi. Pange mõni nende komplekt selga, vaadake end peeglist, näidake end oma mehele ja te näete ise, et ma ei valeta.

Mõned aastad tagasi oli neil üks vintage korsetiga komplekt, see oli nii imeline, et ma ostsin mitmeid paare pükse. Korseti ostsin ma kahjuks vaid ühe. Enam seda müügil ei ole. Kuigi see, mis mul kodus pesusahtlis on, pigistab natukene, sest ma olen ikkagi kaalus päris mitmed kilod juurde võtnud, siis  on see siiani minu lemmik, mille ma erilistel puhkudel selga panen. Ma ikka loodan aegajalt, et ehk tuleb see mudel tagasi tootmisesse.

Senikaua kuni ma ootan, olen ma endale leidnud uued lemmikud. Lyra komplekt on see, mis on täpselt minu teetassike – must ja pitsiline, lihtne, kuid elegantne. Mugavust ei hakka ma eraldi välja toomagi, sest selle brändi puhul on see minu jaoks lausa iseenesestmõistetav.

lyra2

Ma olen siin blogis ka “paljastanud” oma lameda rinna. Tegelikult on nii, et sellel lamedal rinnal on palju eeliseid. Mulle meeldivad väga särgitüüpi tugevduseta rinnahoidjad ja eest avatavad kolmnurksed rinnahoidja. Need sobivad minu keha- ja rinnatüübiga kõige paremini (nt seesama) . Mugavad, loomulikud ja mu meelest äärmiselt seksikad. Vanasti kandsin ma lameda rinna tõttu vaid push up rinnahoidjaid, ka täna meeldib mulle mõne riietuse all neid kanda, kuid igapäevaselt armastan ma väga kanda “comfort”- tüüpi rinnahoidjaid.

Minu vaieldamatu salaarmastus on aga body´d ja korsetid. Eile BonBon laos olles leidsin ma end lausa mõttelt, et mulle meeldib pesu vist natukene rohkem kui vein. Ideaalset korsett-rinnahoidjat olen ma püüdnud leida erinevatelt tootjatelt, kuid peale seda vintage-korseti leidu olen ma truuks jäänud BonBonile. Need on samamoodi lihtsad, elegantsed ja istuvad nii hästi (nt see mudel)

lyra4

Ma ei arva, et naise juures on kõige olulisem olla seksobjekt või keha, kuid kauni pesu kandmine on naisena meie (eelis)õigus ja ma ei saa sinna midagi parata, et minu jaoks on see selline nauding kanda kvaliteetset ja mugavat pesu, et ma ei vahetaks seda iial millegi muu vastu.  Nagu ka öeldud eelmises postituses ei ole mul  väga palju pesukomplekte, sest ma keeldun ostmast odavat pesu ja kui mul pole võimalust osta seda, mida ma tahan, siis ma ka ei osta.

Mingi  aeg tagasi sattusin ma kusagil lugema arutelu pesuteemadel, kus paljud noored naised ütlesid, et üle viieka ei raatsi küll rinnahoidja eest kulutada. Ausalt? See ju läheb peale teist pesu katki!  Ja kui vaadata Bon Bon Lingerie hindasid, siis siit saate luksusliku pesu ja kõrge enesehinnangu täiesti keskmisest hinnaklassist. Mu meelest, kui ma ei eksi, siis H&M pesu maksab kohati sama palju.

lyra3

Üks kommentaator küsis minult hiljuti, et kust ma oma põhjendamatult kõrge enesehinnangu ostnud olen. Ma nüüd vastan talle, et ilmselt BonBon Lingerie poest.

Trööstiplaastrid

Kas te mäletate neid trööstiplaastreid, mis Ida oma sõbranna Pernille käest sai kingituseks (LINK)?

img_5449.jpg

Nüüd on lood sellised, et kui te tahaksite ka, et sellised plaastrid teil igaks elujuhtumiks käekotis oleks, siis saate neid minu käest tellida.
Netipood ja korralik koduleht ja kõik muu võtab veel aega, kuid esimene tellimus plaastritega peaks kohale jõudma juba enne jõule ja võite neid läbi nEST lehe (LINK) ette tellida. Esimene tellimus on tilluke, nii et, kes ees see mees!

Jaanuaris 2017 tulekul ka muhu-pulgakad: www.facebook.com/trööstiplaastrid

Johnson's (1).jpg