Nojaa. Selles mõttes, et ma olen nüüd näinud küll, mis saab kui kokku saab seltskond naisi, kes joovad suurtes kogustes proseccot ja eks ma pean ausalt tunnistama, et täitsa kohe kardan seda detsembri alguses toimuvat suvelõpu pidu. Jap, lugesite õigesti - suvelõpupidu, mis toimub detsembris. Lihtsalt varem ei olnud kellelgi vaba aega ja muudkui nihutasime … Continue reading Kas liiga palju proseccot võibki nii lõppeda?
Sellest, et blogimine kui selline hakkab välja surema, sest kel ikka on aega neid blogisid lugeda, on ammu räägitud. Ma olen ikka vastu vaielnud, sest mulle isiklikult tõesti meeldib lugeda reelside ja tiktokid asemel ning ma olen mõelnud, et ju minusuguseid dinosauruseid on veelgi. Ka podcastid ausalt ei ole minu teetassike, sest ma pean neid … Continue reading Kas elu hakkab blogimist segama?
Inimesi kipub häirima kui keegi ootamatult särama hakkab. Ma ei tea, kaotab kaalu, paneb uued tissid, vahetab välja garderoobi, on iseendaga rahul...mida iganes. Ma julgen teha siinkohal üldistuse ja öelda, et kui kedagi häirib kellegi imeline muutumine, siis selle taga on tõesti kadedus ja endaga mitte rahuolu. Maitsed on erinevad. Kellele ema, kellele tütar. Aga … Continue reading Samal ajal kui kõik teised muutuvad kauniks, muutun mina koledaks
Nii võiks kokku võtta mu nö esimese töönädala. Ütlen kohe alguses ka ära ,et kui kommenteerite mu postitust Facebookis, siis ma ei näe mitte tuhkagi, sest Facebook arvas, et ma peaksin lisama oma kontole 2FA ja kui olin selle lisanud, arvas ta, et nüüd on aeg mind välja logida ja paluda mul end kahe faktoriga … Continue reading You only had one job. And you failed
Võib olla ei ole see pealkiri päris aus, sest elu keerasin pea peale vist ikka ma ise, aga lihtsam on alati kedagi teist süüdistada. Ja keda siis veel süüdistada kui mitte tööandjat. Et kõik ausalt ära rääkida pean ma alustama kaugemalt. Võib olla te teate, et ma olen terve oma teadliku elu tegelenud Skandinaavia ekspordiga. … Continue reading Kui tööandja keerab elu pea peale
Võib olla te mäletate, et juunis mainisin ma, et tegelen ühe projektiga, mille kohta ma ei suutnud seisukohta võtta, kas tegu on päris asjaga või mitte. Aprillis, kui asi alguse sai, olin ma 70% veendunud, et tegu on pettusega. See kõik tundus liiga ilus, et olla tõsi. Juulis olin juba kindel, et tegu on päris … Continue reading Minu salaprojekt ehk ma tegin selle ära
Kas ma olen ainus, kel aeg on nii kiiresti minema hakanud? Nii et mul on kuri kahtlus, et vanasti OLI päevas rohkem tunde, rääkimata kuudest ja isegi aastatest. Või oli siis igasugu üritusi vaid suvel, sest reaalselt ei mäleta ma aega, kus nädalavahetused on kinni juba praegu kuni DETSEMBRINI. Sügis ju alles algas! Kuidas ma … Continue reading Kuidas #aastaema ja #aastaabikaasa oleks #aastareisile läinud
Juba paljas mõte sellest, et pean hommikul arstile minema, tekitas mul vastikustunnet. Peast käis läbi mõte, et helistan lihtsalt ja ütlen, et ma ei tule, sest teada on, et arst ju niikuinii ei kuula. Mida ma siis lähen sinna rääkima üldse ja aega raiskama. Aga kohale ma siiski läksin ja nii nagu arvata oli, siis … Continue reading Appi, kui õudne on selle arsti juures käia
Ma tundsin eile, et pean instagramis aru andma oma haiguse/mitte haiguse kohta, aga siis mõtlesin, miks ma seda teen. Kellele? Neid, keda huvitab päriselt, teavad niikuinii, kuidas lood. Need, kellega peaks sel teemal rääkima, teavad ka niikuinii. Ja need, kes tahavad leida põhjusi mu kallal närida, leiavad seda niikuinii. Seega, las jääb. Aga mul endal … Continue reading A mis siis edasi?
Igaks juhuks ütlen ma kohe alguses ära, et ma ise arvan, et mul muidugi entsefaliiti ei ole, aga täna käisin ma siiski uut vereproovi andmas. Natuke teeb olukord mulle isegi nalja. Noh et kui augustis peavalud ja halb enesetunne pihta hakkas, siis hea, et arst ei naernud mu üle ja kuigi ta välja seda otseselt … Continue reading Entsefaliit?